Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 199l

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.august 2013, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-5093 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, S

§ 199

lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 7.juunist 2013.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.P ja tema kaitsja adv. Talvi Vaske Süüdistatav V.P (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses, kannab karistust Tartu Vanglas) Kaitsja Advokaat Talvi Vaske Prokurör Vera Kremez RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 7.juunist 2013.a. V.P suhtes tühistada osaliselt: 1. Osas, millega jäi V.P-le

prg. 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristusest maha arvamata eelmise kohtuotsusega kantuks loetud ajavahemik 24.20.2012.a. kuni 15.november 2012.a. e. 23 päeva. 2.

prg. 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse 1 osas. Teha selles osas uus o t s u s , millega 1.

prg. 68 lg 1 alusel arvata

prg. 65 lg 1 alusel mõistetud karistusest e. 7 kuust vangistusest maha 23 päeva, s.o. eelvangistuses viibitud ajavahemik 24.10.2012.a.kuni 15.november 2012.a. 2.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusele e.

2 kuule ja 20 päevale, eelmise, so Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 24.04.2013 määrusega täitmisele pööratud ning käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 alusel suurendatud ärakandmata liitkaristus 6 kuud ja 7 päeva täies ulatuses ja mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 kuud ja 27 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.12.2012 kuni 31.12.2012, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 kuud ja 25 päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates V.P kinnipidamisest, so alates 03.04.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Süüdistatava poolt esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 7.juuni 2013 otsusega süüdi tunnistada V.P

§ 199

lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 28.07.2012 kuni 30.07.2012) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud raskeima karistusega, so vangistusega 6 (kuus) kuud, suurendades nimetatud karistust ja mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. V.P süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-s 9 ja § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episoodid 19.11.2012 ja 30.12.2012) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

§ 65

lg 2 alusel liita mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 24.04.2013 määrusega täitmisele pööratud ning käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 alusel suurendatud liitkaristus 7 (seitse) kuud täies ulatuses ja mõista kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.12.2012 kuni 31.12.2012, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates V.P kinnipidamisest, so alates 03.04.2013. V.P suhtes kohtueelsel menetlusel valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. V.P mõisteti süüdi järgmistes kuriteoepisoodides: - - - selles, et tema olles 15.11.2012 Harju Maakohtu poolt karistatud avalikult, kuid vägivalda kasutamata 30.05.2012 toimepandud varguse eest, uuesti 28.07.2012 olles saanud enda valdusesse kannatanu V M Sampo panga Visa pangakaardi, ajavahemikul 28.07.2012 kuni 30.07.2012 kasutades kannatanu V Mile kuuluvat Sampo panga Visa pangakaarti võttis ajavahemikul 28.07.-30.07.2012.a. 12 korral võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu kontolt nr 334794330008 välja kokku sularaha 1430.00 eurot. ajavahemikul 28.07.2012-30.07.219.11.2012 kella 10.38 paiku Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvast kauplusest Tondi Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Selver AS-le kuuluvat kaupa; ühe pudeli viina Viru Valge maksumusega 13,99 eurot, misjärel möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. 19.11.2012 kella 10.38 paiku Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvast kauplusest Tondi Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Selver 3 - AS-le kuuluvat kaupa; ühe pudeli viina Viru Valge maksumusega 13,99 eurot, misjärel möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. 30.12.2012.a. kella 18.47 paiku Tallinnas Sõpruse pst 171 asuvast kauplusest Maxima võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa; ühe pudeli viina Russkiy Ljod maksumusega 16,05 eurot, misjärel möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav taotleb apellatsioonis, et kohus loeks tema karistusest kantuks tema poolt eelmises kriminaalasjas eeluurimise ajal vahi all viibitud ajavahemik 24.10.2012.a. kuni 15.11.2012.a. samuti juhib süüdistatav tähelepanu sellele, et kohtuotsuses on ankeetandmetes ebaõigesti märgitud, et elukoht tal puudub. Tal on Põlvamaal isa, kelle juures ta alaliselt elab. Käib küll vahel Tallinnas, kuid see ei tähenda seda, et tal alaliselt elukoht puuduks. Ka täpsustab süüdistatav, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et ta kannab karistust Tallinna Vanglas, tegelikult kannab ta karistust Tartu Vanglas. Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni koostaja ei vaidlusta põhimõtteliselt

§ 199l

g2 p9 kohaldamist, kuid leiab, et käesoleval juhul on V.P näol tegemist periooditi alkohoolsete jookide tarvitamisega liialdava isikuga, kellel on aeg-ajalt sissetulekuid töövõimetuspensioni või mitteametliku töötasu näol ning kelle poolt toimepandud kuriteod on juhuslikku laadi tõenäoliselt tingituna vajadusest sõprade seltsis alkoholi edasi tarvitada, mitte sel teel endale elatusvahendeid hankida. Seega kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades pidanuks kohus karistama V.P V Mi pangakaardi varguses alammäära lähedase karistusega, lugedes selle kaetuks Harju Maakohtu 15.novembri 2012.a. kohtuotsusega, kuivõrd käesolevaks ajaks on selle kuriteo toimepanemisest möödunud peaaegu aasta ning karistuse eesmärgid on saavutatavad ka juba mõistetud karistusega. Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toimepannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende tegude eest mõistetud karistus on ühe või mitme kohtuotsuse järgi( 3-1-1-66-10). Tallinna Ringkonnakohtu 28.juuni 2013.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 15.juulini 2013.a. Apellatsioonimenetluse pooled kirjalikult seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 4 Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

1. Kohtukolleegium ei näe vajadust oma kohtuotsusega täpsustada süüdistatava poolt viidatud ankeetandmetes esinevatele ebatäpsustele. Mis puudutab elukohta, siis fakt on see, et registrisse kantud elukoht süüdistataval puudub. Ta on ise erinevatel aegadel nimetanud oma elukohtadeks erinevaid aadresse. Käesolevas kriminaalasjas on ta kohtueelsel uurimisel nimetanud elukohaks Tondi 26-
2. Eelmises kohtuotsuses on märgitud elukohaks süüdistatava poolt märgitud Põlvamaa aadress. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav oma isa elukohta oma elukohaks nimetanud ja kõiki neid asjaolusid arvestades on kohtukolleegiumi arvates arvestades seda, et ühtegi elukohta süüdistataval registris ei ole, alus lugeda ta alalist elukohta mitteomavaks. Samas ei oma täpne elukoht käesoleval juhul olulist tähtsust. Ka ei oma tähtsust asjaolu, millises vanglas süüdistatav käesoleval ajal kannab karistust. Ta viibis käesoleva kriminaalasja uurimise ja kohtu ajal Tallinna Vanglas ja seega sel ajal kandis karistust Tallinna Vanglas.
3. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et süüdistatavale on enne eelmist kohtuotsust toimepandud varguse eest kogumis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega mõistetud üleliia karm karistus ning et liitkaristuse mõistmisel tulnuks kohaldada karistuste kaetuks lugemise põhimõtet. Esmalt märgib kohtukolleegium, et maakohus on põhjalikult motiveerinud oma otsustust kohaldada karistuste osalist liitmist liitkaristuse mõistmisel. Veel juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et seaduse järgi on lubatud ka kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi korral liitkaristust mõistes kohaldada karistuste täielikku liitmist, mis tähendab aga omakorda seda, et maksimaalselt võinuks kohus mõista

prg. 65 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust. Veel märgib kohtukolleegium, et maakohus on karistuste osalist liitmist kohaldades suurendanud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust 1 kuu võrra, mis tähendab seda, et vaidlusaluse kuriteoepisoodi eest, mis sisuliselt kujutab endast kolme päeva kestel toime pandud 12 –st kannatanu vara vastu suunatud käitumisaktist koosnevat kuriteoepisoodi, on süüdistatav saanud reaalselt karistada seaduses ettenähtud minimaalseima karistusmääraga – 1 kuu. 3. Kohtukolleegium nõustub süüdistatava apellatsioonis märgituga, et põhjendamatult ei ole tema lõplikku karistuse pikkust mõjutanud fakt, et ta eelmises kriminaalasjas oli vahi all alates 24.10.2012.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni e. kuni 15.11.2012.a. Nimetatud ajavahemik on maha arvatud karistusest ka Harju Maakohtu 15.11.2012.a. kohtuotsuses, mille resolutiivosas on märgitud : Kohaldades

§ 68

lg.1 sätteid lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistuseks ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 24.10.2012.a. – 15.11.2012.a. Harju Maakohtu 15.11.2012.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramisele Tartu Maakohtu määrusega 24.04.2013.a. on seda ka arvestatud. Ehk siis, vaidlustatud maakohtu otsusega on maakohus täiesti põhjendatult lugenud

prg, 65 lg 1 järgi liitkaristust mõistes üheks liidetavaks küll eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse e. 6 5 kuud vangistust, kuid jätnud

prg. 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristusest maha arvamata ajavahemiku 24.10.2012.a. kuni 15.11.2012.a. , s.o. 23 päeva. Kui vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud ja enne eelmist kohtuotsust toimepandud varguse episoodi oleks arutatud koos eelmise kohtuotsusega tuvastatud varguse episoodidega ning nende eest oleks mõistetud karistus

prg. 64 alusel ühe kohtuotsusega, oleks selle ajavahemiku mahaarvamine, millise süüdistatav veetis eeluurimise ajal vanglas, olnud kohustuslik

prg. 68 lg 1 alusel. Seega, arvates

prg. 65 lg 1 alusel mõistetud 7-kuulisest vangistusest maha 23 päeva, jääb ärakandmata karistuseks 6 kuud ja 7 päeva. 4. Kuna

prg. 65 lg 2 alusel mõistetus liitkaristuse üheks liidetavaks on eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus, kuid maakohtu otsuses on selleks kogu eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, siis on maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

prg. 65 lg 1 karistuse mõistmisel toonud kaasa ka

prg. 65 lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise.

prgh. 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguste eest mõistetud karistusest e. 2 kuud ja 20 päeva ning eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ja vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud, kuid enne eelmist kohtuotsust toimepandud varguse eest

prg. 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osast e. 6 kuud ja 7 päeva. Liitkaristusest tuleb maha arvata maakohtu otsuses õigesti maha arvatud 2 päeva, millised süüdistatav viibis vahi all 30.12.2012 ja 31.12.2012.a. Seega on lõplik

prg. 65 lg 2 alusel mõistetud karistuseks 8 kuud ja 27 päeva, millest ärakandmisele kuuluvaks on 8 kuud ja 25 päeva. 5. Süüdistatava kaitsja adv. Talvi Vaske esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooni ettevalmistamiseks 1 tunni ja apellatsiooni koostamiseks 1 tunni e. kokku 2 tundi, mille eest taotleb tasu 72 eurot, millele lisandub käibemaks 14,40 eurot ja kokku 86,40 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna käesoleva kohtuotsusega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt,, siis vastavalt KrMS prg. 185 lg 1, jäävad menetluskulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 lg 2 p.4; 342; 343; 344; 345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt mõistetud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Julia Katškovskaja Sten Lind Ivi Kesküla 6