S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Kaitsja: advokaat Margus Lentsius, AB Lentsius ja Talts, Lõõtsa 2b, 11415, Tallinn Menetlusalune isik: D.E, ik: XXX, XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta D.E kaitsja advokaadi Margus Lentsiuse kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.12.2012 otsusele nr 2302,12,017981 D.E karistamises LS §
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 20.12.2012 otsus nr 2302,12,017981 D.E karistamises LS §
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 19.02.
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot selles, et D.E 28.11.2012 kell 15.15 Jõelähtme vallas Harju Maakonnas Jägala-Käravete tee 4 kilomeetril juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. 24 tunni ajaperioodi sees, mis algas 23.11.2012 kell 06.06 ööpäevane katkematu puhkeaeg 8 tundi 48 minutit. Minimaalne katkematu puhkeaeg 9 tundi. Samuti juhtis mootorsõidukit , milles oli kohustatu kasutama sõidumeerikt ja jättis sõidumeerikusse sisestamata riigitähise päevase sõiduaja alguses ja lõpus. Taolise käitumisega pani menetlusalune isik toime LS § 130 lg 1 ja EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 8 nõuete rikkumise ja LS § 249 lg 1 ettenähtud väärteo ning LS § 131 lg 1 ning EMÜ nõukogu määruse 3821/85 artikli 15 nõuete rikkumise ja LS § 217 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis, et menetlusalune isik ei nõustu vaidlustatud otsusega kuna leiab, et ei ole temale etteheidetavat süütegu toime pannud. Teo toimepanemine ei ole asjas kogutud materjalide pinnalt usaldusväärselt ja ammendavalt tõendatud. Menetlus väärteoasjas kuuluks lõpetamisele väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlusalusele isikule etteheidetav puhkeaja nõuete rikkumine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Sõidumeeriku andmete kontrollimine on toimunud menetlusalusele isikule teadmata ja taatlemata seadmega, mille usaldusväärsus ei ole tagatud. Samuti pole teada, kuidas kohtuväline menetleja on antud andmed kogunud ning kas kohtuvälise menetleja ametnik omas vastavat pädevust. Menetlusalune isik on seisukohal, et kui väärteoasjas määratakse karistus teatud mõõtmistulemuste (kontrolltulemuste) järgi, peab nende tulemuste jälgitavus olema riikliku järelevalve käigus tõendatud ja usaldusväärne. Kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole mõõtmisega mõõteseaduse tähenduses, ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi kohtuvälise menetleja kasutatud vahendite ja saadud tulemuste usaldusväärsuses. Menetlusalusele isikule ei tutvustatud andmete kontrollimise metoodikat, samuti ei ole teada kas seadmed, millega sõidumeeriku andmeid kontrolliti, olid taadeldud. Seadet ei ole märgitud ka väärteoprotokolli. Seega ei ole tulemus usaldusväärne. Seega on tegemist lubamatu tõendiga. Samuti ei ole tõendatud kohtuvälise menetleja ametniku pädevus kontrolli läbiviimiseks, mistõttu on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust V™S § 150 lg 2 mõttes. Ametniku pädevuse puudumist tõendab ka asjaolu, et pärast kontrolli vajas sõidumeerik remonti. Peale selle puuduvad tõendid riigitähise EST sisestamata jätmise kohta. Samuti puudub kehtivas õiguses sellesisuline kohustus, mida menetlusalune isik on rikkunud. Ei väärteoprotokollis ega lisalehel 2 ei ole täpselt fikseeritud kalendripäevad, mil menetlusalune isik on väidetavalt eksinudriigitähise sisestamise vastu. Väärteoprotokolli märgitud kirjelduse kohaselt on juhil õigus sisestada riigitähis sõidumeerikusse päevase sõiduaja alguses või lõpus. Seetõttu ei ole võimalik aru saada kas heidetakse ette sisestamata jätmist sõiduaja alguses või lõpus. Kuna LS § 217 lg 1 puhul on tegemist viitelise sättega peab kohtuväline menetleja ära näitama täpse õigusnormi, kuid käesoleval hetkel ei ole kohtuväline menetleja suutnud seda teha. Viidatud EMÜ nõukogu määruse nr 3821/85 artikkel 15 ei sisalda juhi kohustust sisestada sõidumeerikusse riigitähis. Kaebaja juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et V™S § 123 lg 2 kohaselt tuleb maakohtul väärteoasja arutada täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Antud juhul puuduvad objektiivsed tõendid tõendamaks menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemist. Peale selle leitakse esitatud kaebuses, et väärteomenetlus tuleb alternatiivselt lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalusele isikule heidetakse ette riigitähise EST 2 sõidumeerikusse sisestamata jätmist ning sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist kogu vaadeldud perioodil vaid 12 minuti ulatuses. Tegemist on täiesti marginaalsete rikkumistega, millel puuduvad rasked või ohtlikud tagajärjed, samuti ei ole tegemist süstemaatiliste rikkumistega. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Etteheidetavate tegude tulemusel ei saanud kahjustada mitte ükski õigushüve. Rõhutamist väärib, et riigitähise EST sisestamata jätmise etteheide on menetlusalusele isikule üllatuslik, kuivõrd tema hinnangul puudub tal kehtivas õiguses sätestatud vastav kohustus. Käesolevas asjas ei saa olla suurt avalikku menetlushuvi. Samuti ei ole menetlusega jätkamine vajalik üld- või eripreventiivsetel kaalutlustel. Seni on menetlusalune isik olnud samade rikkumiste eest karistamata ning puudub vajadus tema mõjutamiseks ja sundimiseks õiguskuulekale käitumisele rahatrahvi määramisega. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et 28.11.2012 sõitis Tallinnast Aegviidu poole, tee ääres seisis politseibuss suunaga Tallinna poole. Politseibuss tegi tagasipöörde, jõudis järele ja peatati. Asuti kontrollima sõidumeerikut. Seadmega tuldi kabiini, andmed laeti alla. Küsiti miks hommikuti ei sisesta andmeid, et asub Eestis. Ei ole seda kuskilt varem välja lugenud. Teise rikkumise leidsid selles osas, et 24 tunni sees oli puhkeaega vähem 12 minutit. Koolituse on läbinud, õpetati sõidumeeriku kasutamist. Riigitähise peab panema kui kaardi sisse paneb või välja võtab, kuid ei ole kaarti välja võtnud. Rahvusvahelistel vedudel seadus nõuab seda. Digimeeriku taatlemise eest vastutab juht. Andmed salvestatakse digimeerikusse ja juhikaardile. Töö- ja puhkeaega saab kontrollida juhikaardilt ja digimeeriku väljatrükilt. Digimeeriku väljatrüki tšeki andis kaitsjale. Sõidumeerikut pärast parandati, kuid ei tea kus, ei viibinud ise juures, ei viinud ise remonti. Puhkeaeg oli 12 minutit lühem, kuid oli enne puhanud ja 45 tundi puhkust tuli kohe otsa. Puhkeaeg peab olema vähemalt 9 tundi. On varem sarnase rikkumise eest karistatud, kuid see oli ammu. Trahvid on olnud ülekoormuse eest. Tunnistaja Aleksandr Winter seletas, et märkas Tallinn-Narva mnt-l metsaveokit, peatasid. Kontrolliti autodokumente ja digimeerikut. Võttis dokumendid ja juhikaardi ning läks autosse, peatas teise auto. Selleks ajaks oli M.Moor juhikaardi andmed laadinud arvutisse. Oli väljatrükk juhi rikkumistest, vaatas üle. Puhkeaeg oli alla 9 tunni. Sel ajal kui läksid politseibussi poole, peatas teise veoki ja hakkas seda menetlema. Kui oli lõpetanud, siis M.Moor tegeles veel eelmisega. Tema ise oma menetlusse M.Moori ei kaasanud, M.Moor tegeles oma asjaga ja käis vahepeal juhi juures. Tunnistaja Meelis Moor seletas, et tegeleb selliste kontrollimistega iga päev, kui näeks materjale, teaks küsimustele vastata. Digimeeriku puhul sisestab kaardi ja kui on aktiveeritud, siis teeb väljatrüki. Juhikaart sisestatakse arvutisse ja vastava programmi abil saab alla laadida viimase 28 päeva andmed. Arvutis olevate andmete kohaselt on novembris 19 rikkumist, riigitähise puudumine alguses ja lõpus, töö- ja puhkeaja rikkumine. Päevane puhkeaeg 12 minutit lühem, 8 tundi 48 minutit. Andmed laetakse arvutisse, programm teeb juhikaardi andmed loetavaks. Programmi uuendatakse, riigitähise osas on uuendus tulnud viimase aasta jooksul. 28.11.2012 on riigitähis märgitud, et lõpetati Eestis, varasematel kordadel ei ole seda näha. Kaebuse esitanud kaitsja Margus Lentsius jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et ei saa riigitähise sisestamise kohustust panna. Ei ole kohustust enne sõidu algust või lõppu kaarti välja võtta. Ei ole väärtegu toime pannud. Puhkeaja rikkumine on 12 minutit. Vaadates karistust, siis on see ilmselgelt ebaproportsionaalne, tuleks lõpetada otstarbekusega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärtegu on toime pandud, tegu on tõendatud juhikaardilt alla laetud andmetega. Riigi tähis puudub, selle sisestamine on kohustuslik. See on tõendatud ka menetlusaluse isiku ütlustega. Töö- ja puhkeaja rikkumine on samuti tõendatud juhikaardilt alla laetud andmetega. Tegemist on raske rikkumisega ja määratud on õige karistus. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajate ütlused, 3 kaitsja arvamuse ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebemenetluses on vaidlustatud menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegusid täies mahus, kohtulikus vaidluses asus kaitsja siiski seisukohale, et LS § 217 lg 1 järgi inkrimineeritud teo toimepanemise osas puudub menetlusaluse isiku käitumises väärteokoosseis ja LS § 249 lg 1 järgi inkrimineeritud teo toimepanemise puhul on süü niivõrd väike, et menetlus tuleks otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohtuistungil selgitusi andnud menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt tunnistas menetlusalune isik, et on rikkunud puhkeaja nõudeid, kuid õigustas ennast sellega, et kohe pidi hakkama 45 tunnine puhkeaeg ja ta oli ka eelnevalt mingi aja puhanud ja ei tundnud ennast väsinuna. Riigitähise sisestamata jätmist põhjendas menetlusalune isik aga sellega, et ta ei sõida rahvusvahelisi vedusid ja kõik sõidud toimuvad Eestis. Kaebuses on tõstatatud politseiametnike pädevus kontrolli teostamiseks ning kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 139 lg 1 sätetele teostavad LS § 130 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle järelevalvet ettevõtja juures tööinspektor ning teel politseiametnikud, abipolitseinikud ja teised isikud, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on järelevalvet teostanud ja sellele järgnevalt väärteoasja menetlenud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik M.Moor, seega LS § 139 lg 1 märgitud isik, kelle pädevuses on järelevalve teostamine teel. Seega on tegemist vastava pädevusega isikuga. Mis puudutab kaebuses märgitud etteheidet sellele, et mõõtmist võidi teha teadmata seadmega, millise taatlemise kohta andmed puuduvad ning kaebuse esitajal puuduvat ka andmed mõõtemetoodika kohta, siis ilmnes kohtuistungil ja seda pidanuks kohapeal aru saama ka menetlusalune isik, et juhikaardi andmete allalaadimiseks kasutati sülearvutit ja selles käivitatud vastavat arvutiprogrammi andmete lugemiseks ning taasesitamiseks. Vähemalt kohtu jaoks on üheselt arusaadav, et sülearvuti puhul ei olnud tegemist mõõtevahendiga Mõõteseaduse mõttes ning andmete allalaadimiseks ei ole võimalik kasutada mõõteseaduses märgitud seadmeid ega etalone, mistõttu puudub isegi teoreetiline võimalus asuda täitma Mõõteseaduse § 5 lg 2 nõudeid. Kohtu jaoks on sellistel kaebuses toodud etteheidetel ilmselgelt otsitud iseloom ning kaebuses tehtud etteheited ei ole asjakohased. Mis puudutab riigitähise sisestamist, siis nähtub väärteoprotokollis ja otsuses viidatud LS § 131 lg 1 sätetest, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Seega on nimetatud menetlusdokumentides tehtud viide LS § 131 lg 1 sättele ja lisaks vaatamata selles sättes juba märgitud normatiivaktile veel eraldi viide samale nõukogu määrusele ja selle vastavale artiklile 15. Viidatud artikkel 15 sätestab juhi kohustused seadme kasutamisel ning punkti 3 kohaselt on juht kohustatud tagama salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale. Sama artikli p 5 alapunkt b kohaselt peab juht kandma salvestuslehele muude kohustuslike andmete hulgas ka salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha. Kohaks ei saa aga olla vald või maakond, vaid asukohariik, mille sisestamisel fikseeritakse asukohariigi ametlik aeg. Kohus leiab, et seda on võimalik tagada vaid juhul, kui juht täidab temal lasuvat kohustust ja sisestab sõidumeeriku kasutamise alustamisel või lõpetamisel asukohariigi. Seejuures, sisestades selle kas sõiduaja alguses või lõpus, tagatakse see, et uuesti sõitu alustades fikseerib sõidumeerik sõiduki liikuma hakates uuesti sõidu alustamise ning sellega tagatakse töö- ja puhkeaja näitude õigsus kontrollitava perioodi lõikes ning võimalus sõidumeerikule kantavaid andmeid kontrollida nii jooksvalt kui ka tagantjärele nii ettevõtja juures kui ka teel. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud menetlusalune isik kogu kontrollitud ajaperioodi jooksul, millised kuupäevad on fikseeritud väljatrükil, riigi tähist ja seega 4 asukohariigi ametlikku aega sisestanud, so oli jätnud vajutamata riigi tähise ja sellest tulenevalt ka ajavööndi, sõltumata sellest, et ta riigi territooriumilt ei lahkunud, kuid pärast kontrollimist seda tegi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik on jätnud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklist 15 tuleneva juhi kohustuse täitmata ning on sellega rikkunud LS § 131 lg 1 nõudeid ja kohtu arvates sisaldub menetlusaluse isiku sellises käitumises LS § 217 lg 1 sätestatud väärteokoosseis. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta ei olnud sarnasest kohustusest teadlik, viitab sellele, et menetlusalune isik suhtub juhi kohustustesse, mis tulenevad tema töö eripärast ja sellest tulenevatest erisustest ning neid erisusi reguleerivatest normatiivaktidest, pealiskaudselt ega tunne piisavat huvi valdkonna vastu, millises osaledes ta soovib sissetulekut saada. Taoline suhtumine ja sellest tulenev käitumine ei ole aga teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 130 lg 1 nõuete rikkumises, millised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõuetest ning menetlusalusele isikule on ette heidetud mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumist. Väärteoasjas leiduvast sõidumeeriku salvestise väljatrükist nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidumeeriku kohaselt 24 tunnise ajaperioodi sees alates kella 06.06st 23.11.2012 kuni kella 06.06ni 24.11.2012 ööpäevane katkematu puhkeaeg 8 tundi ja 48 minutit olukorras, kus minimaalne katkematu puhkeaeg tohtinuks olla mitte vähem kui 9 tundi. Menetlusalune isik väitis kohtuistungil, et ta oli eelnevalt puhanud, kuid taoline väide ei lükka ümber sõidumeerikust nähtuvat informatsiooni selle kohta, et enne nädalase puhkeaja algust 24 tunni jooksul oli puhkeaeg vaid 8 tundi ja 48 minutit, mis ülalviidatud määruse nr 561/2006 artikli 8 sätestatud nõude kohaselt on vähem kui vähendatud ööpäevane 9 tunnine puhkeperiood. Seega sisaldub menetlusaluse isiku käitumises ülalviidatud määruse ja sellest tulenevalt LS § 130 lg 1 nõuete rikkumine, mis oma sisult moodustab LS § 249 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu, so kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise mootorsõidukijuhi poolt. Sellise väärteo toimepanemist on menetlusalune isik tunnistanud nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil, kuid menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et menetlus tuleks otstarbekusega lõpetada. Kohus ei saa nõustuda kaebuses toodud alternatiivse seisukohaga lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel. Kuigi on väidetud, et väärtegudega kellelegi kahju ei tekitatud, leiab kohus, et tegemist ei ole väärtegudega, milliste menetlemiseks puuduks avalik menetlushuvi. LS § 217 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine takistab nii tööandajast ettevõtja kui ka järelevalveasutuste kontrollifunktsiooni täitmist ning seejuures on oluline töö- ja puhkeaja arvestus, mis sõltub taolise spetsiifilise töö juures just nimelt sõidumeeriku nõuetekohasest kasutamisest ja meeriku andmete lugemise võimalikkusest, saamaks tegelikkusele vastavaid andmeid. Seejuures ei ole need nõuded välja mõeldud kohalikul tasandil kellegi kallal norimiseks, vaid need nõuded on välja töötatud liikmesriikides sotsiaalõigusnormide ühtlustamiseks, töötingimuste parandamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks. Seejuures ei ole neid norme kehtestatud vaid Eesti Vabariigi territooriumil, vaid Euroopa Liidu liikmesriikides. Mis aga puudutab LS § 249 lg 1 ettenähtud väärtegu, siis selle väärteo puhul on tegemist üheselt juhi töö- ja puhkeaja nõuete eiramisega, millest üheselt sõltub liiklusohutus. Seejuures ei ole tegemist sõiduauto juhiga, vaid veokiga, millest tulenev oht ja juhi seisundist tulenev oht on kordades suurem. Kui aga vaadata menetlemise jätkamist mitte avaliku menetlushuvi pinnalt, vaid eripreventiivsest küljest, siis nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on väärteo toimepanemisele eelnenud kahe aasta jooksul viiel korral karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kusjuures kaks viimast korda lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, kolm eelnenud korda Teeseaduse § 401 lg 1 ettenähtud väärtegude eest, milliste tegude iseloom viitab sellele, et kutselisest veokijuhist menetlusalune isik regulaarselt ja teadlikult rikub liiklusnõudeid. Sellised karistusandmed üheselt viitavad sellele, et igasugune alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel puudub. 5 Vastavalt LS § 249 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuti rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja vastavalt LS § 217 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhti samuti rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 alusel LS § 249 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot, kuivõrd menetlusalune isik pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pannud mitu erinevat väärtegu, kusjuures LS § 217 lg 1 ettenähtud väärteo osas on tuvastatud pikema ajaperioodi jooksul korduvate rikkumiste toimepanemine. Seega arvestades taolisi andmeid asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü juba ainuüksi LS § 217 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises on maksimaalne. Kui sinna juurde arvestada ka LS § 249 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, siis on menetlusaluse isiku süü süütegude kogumis veelgi suurem. Kohus leiab, et taolised asjaolud peavad tingima süüdlase karistamise ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ning selline karistus menetlusalusele isikule määratud ongi. Seega vastab määratud karistus isiku süüle. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud karistust mõjutavaid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning neid ei ilmnenud ka kaebemenetluses. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada ka sellega, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvate karistusregistri andmete põhjal võib tulla järeldusele, et senised määratud karistused ei ole seda eesmärki senini täitnud ning menetlusalune isik jätkab regulaarselt liiklusnõudeid eiravate väärtegude toimepanemist ja seda vaatamata sellele, et temale on määratud korduvalt ka oluliselt suuremaid rahatrahve. Kuivõrd menetlusalusele isikule on inkrimineeritud oma iseloomult sellised väärteod, millest ilmneb oht liiklusohutusele ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, saamata aru oma käitumise iseloomust ja juhi kohustuste täitmise vajalikkusest, siis ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikul määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni ülemmääras on põhjendatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise karistuste kogemuse pinnalt peaks menetlusalusele isikule juba teada olema, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema olukord tema enese süülise käitumise tõttu liikluses ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumine aga näitab menetlusaluse isiku ükskõiksust liiklusohutusse. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.