4-13-974/9

Väärteoasi 4-13-974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Julia Palumets Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 25.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 2230,13,000512 S.R karistamises Liiklusseaduse § 227 lg.2 alusel Kaebuse esitanud isik S.R, isikukood XXX, elukoht XXX. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja S.R. Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu. LÕPPOSA Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 25.01.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 2230,13,000512 S.R karistamises Liiklusseaduse § 227 lg.2 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 25.04.2013.a. Asjaolud ja menetluse käik: S.R karistati Liiklusseaduse (LS) § 227 lg.2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 04.01.2013.a. Tallinnas Järveveana tee Pärnu mnt ja Veerenni tn vahel suunaga Veerenni tn poole juhtis mootorsõidukit kiirusega 111+/- 4 km/h. Suurim lubatud kiirus selle lõigul oli 70 km/h ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 37 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 50 lg.5p.3, pannes sellega toime Liiklusseaduse § 227 lg.2 nõudeid. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebaja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et kuigi ta praegusel hetkel on töötu ning arvel töötukassas, õpib ta töötukassa kaudu C kategooria autojuhiks ning peaks aprillis läbima sõidueksami ning saama töökoha. Kui kaebaja jääb juhtimisõigusest ilma, raskendab see temal C kategooria juhtumiõiguse saamist ning töökoha leidmist. 01.04.2013.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja eeltoodud asjaoludel kaebuse juurde ning taotles otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil oli jätta kaebuse rahuldamata, põhjendades oma taotlust asjaoluga, et S.R, olles korduvalt väärteokorras karistatud isik, ei ole talle karistuseks määratud rahatrahvidest mingeid järeldusi teinud, samuti ei ole teda liikluskuulekalt käituma distsiplineerinud ka eelnevalt juhtimisõiguse äravõtmine. Varasemalt määratud rahatrahvid on tal tasumata, käeoleval hetkel ta ei tööta ja on ilmselge, et asendades juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga, jääb ka see tasumata. Samas on S.R korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest, s.t ta on liikluses ohtlik ning ta tuleb ohutuse mõttes liiklusest eemaldada. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et S.R poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel. On üldteada asjaolu, et kiiruse ületamist liikluses peetakse normaalseks ja suurem osa autojuhte tunnistab, et ületab lubatud piirkiirust. Nii on S.R kiiruse ületamist tunnistanud ning selgitanud, et rikkumise põhjuseks oli ajapuudus. S.R on korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest ning kõigile rikkumistele oli tal ainult üks selgitus -ma hilinesin. Mitte ükski karistus pole teda seaduskuulekalt käituma sundinud. S.R karistusregistris on 18 väärteokaristust, karistusena määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Kohtu hinnangul ei ole juhtimisõiguse äravõtmise asendamine rahatrahviga mitte kuidagi põhjendatud. Esiteks S.R ei tööta ning kohtuistungi ajaks ei olnud ta veel töökohta leidnud. Veelgi enam ta kinnitas, et sobivat tööd isegi ei terenda silmapiiril. Seega ei ole ta võimeline rahatrahvi maksma. Teiseks, isegi kui S.R oleks töökoht, on tema poolt toimepandud rikkumine süstemaatiline, varasemad rahatrahvid pole teda distsiplineerinud. Oma rikkumist ta ei kahetsenud. Asjaolu, et S.R oleks seoses tööülesannetega vaja sõiduki juhtimiseõigust, pidanuks kaebajal eriliselt meeles olema iga päev ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liikluseeskirjanõudeid, 2 säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. Olles korduvalt karistatud isikuks kiiruse ületamise eest, näitab selline ohtlik käitumine, et S.R isiku näol on tegemist ilmselgelt ükskõikselt suhtuva liiklejaga võimalikku saabuvasse tagajärge, samuti üleolevat suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebaja poolt toimepandud väärtegu on tahtlik, korduv tegu ning esitatud kaebus juhtimisõiguse äravõtmise asendamiseks rahatrahviga ei kuulu rahuldamisele. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
2. Piret Liivo Kohtunik 3