1-10-12773/17

1-10-12773 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12773 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. juuli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.N-i (G.N) kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.N-i kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, advokaat Anne Vissakule tema poolt G.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista G.N-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse.
7. G.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „G.N 1-10-12773 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti G.N temale Tartu Maakohtu 01.11.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. G.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 01.11.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.04.2010 ja lõpp on 19.08.
9. Tartu Maakohtus registreeriti 15.06.2012 Tartu Vangla taotlus G.N-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära kaitsja ja süüdimõistetu, leidis, et G.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. G.N on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Materjalidest nähtub, et G.N-i on alates
10. a korduvalt karistatud mitmesuguste süütegude eest. Põhiliselt on teda varem karistatud varavastaste kuritegude eest. Praegu kannab ta vangistust lisaks süstemaatilisele varguse katsele ka röövimise eest, mis oli toime pandud kannatanut relvataolise esemega ähvardades. Ka on teda korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud ja varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Samuti on teda varem korduvalt allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid G.N jätkas sel ajal kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et G.N on käitunud pika ajavahemiku vältel süstemaatiliselt õigusvastaselt. Peale selle on tema käitumine muutunud ohtlikumaks, sest vara hõivamisel on ta hakanud kasutama vägivalda. Tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ning alkoholi kuritarvitamisele. Varasemad karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamised ei ole andnud positiivseid tulemusi. Seega pole kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, lähedaste olemasolu ja kindel elukoht tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Uue kuriteo toimepanemise riski võivad soodustada sõltuvus alkoholist, tervislik seisund, probleemide lahendusoskuse puudumine ning kerge allumine teiste mõjutustele. Kuigi G.N-i mõtlemist ja käitumist on vanglas proovitud muuta vestlustega, ei ole ka need taganud tema õiguskuulekat käitumist. Vangistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas viimati 23.02.
11. Antud karistused viitavad sellele, et G.N ei suuda alluda kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav ning ebaotstarbekas. -2 - Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib G.N oma probleemide ebaadekvaatsete lahendusoskuste, kehva majandusliku seisundi ning alkoholi vajaduse või selle tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub G.N-i kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada G.N tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja sedastab määruskaebuses, et G.N on vabanedes olemas elukoht ema ja õepoja juures aadressil XXX, kuhu on võimalik paigaldada elektrooniline valveseade. G.N hakkab vabanemisel suhtlema oma emaga, keda ta aitab ka õepoja eest hoolitsemisel. G.N on raske puue ja töövõimetus XXXX%. Vabanemisel hakkab ta saama XXXX ning seega on tal võimalus tagada enda toimetulek. G.N kinnitas kohtus, et tal on plaanis leida endale vabaduses sobiva koormusega töökoht. Vanglas on G.N töötanud XXXX. G.N on valmis täitma ka kriminaalhooldaja poolt üles loetud täiendavad kohustused, sh ka kohustuse pöörduda psühhiaatri poole. G.N kinnitas kohtuistungil, et on vangistuses olles oma elu üle järele mõelnud ning ei soovi endist viisi jätkata ja plaanib oma elu muuta. Tartu Vanglas on ta läbinud hulgaliselt vestlusi kontaktisikuga väärtushinnangute muutmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et G.N-i väiteid, et ta on oma ellusuhtumist muutnud, tuleks arvestada ning G.N tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada ühes allutamisega elektroonilise järelvalve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et G.N on vabanedes olemas elukoht ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti G.N-i poolt peetud vestlusi kontaktisikuga väärtushinnangute korrigeerimiseks ning vanglas majandusabitöödel töötamist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et G.N-i on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab G.N teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud G.N-i uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et G.N suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. -3 - Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. G.N-i on distsiplinaarkorras karistatud 11 korda. Seega pole G.N isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt tarvitas G.N vabaduses olles igapäevaselt alkoholi, selle puudumisel muid aineid (odekolonni, süütevedelikku, lahusteid). G.N on diagnoositud alkoholist XXXX ja XXXX. Tartu Vangla iseloomustusest tulenevalt tarvitas G.N vabaduses ka rahusteid ja nitrolahustit. Tarvitamisest loobus ta pealesunnitult seoses vangistusega. Ringkonnakohus leiab, et vangistuse edasise kandmise ajal on G.N võimalus oma sõltuvusprobleemidega tegeleda. G.N-i poolt toime pandud kuritegude puhul on valdavalt tegemist varavastaste kuritegudega. Käesoleval hetkel kannab G.N karistust röövimise eest. Kaitsja sedastab määruskaebuses, et G.N hakkab vabaduses saama XXXX. Siiski leiab ringkonnakohus, et arvestades G.N-i sõltuvusprobleeme ning tema kalduvust panna kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, võib ta vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Seda eriti olukorras, kus G.N vajab alkoholi ning narkootiliste ainete saamiseks rahalisi vahendeid. Samuti peab ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et G.N on varasemalt kuritegusid toime pannud katseajal. Seega ei avalda kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg G.N-ile soovitud mõju. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et G.N suudab seekord ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaega positiivselt läbida – elada seadusekuulekalt ja täita talle pandud kohustusi, sh mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. G.N-i suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegusid toime pannud ka katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära G.N-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et G.N-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. G.N peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38,40 eurot määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas -4 - Paavo Randma