Sama kohtuotsusega tunnistati J.H süüdi
ja § 329 järgi ning
lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.
MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti J.H-le karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.09.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 27.10.2010 määrusega asendati J.H-le Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud rahaline karistus 18-päevase vangistusega.
lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 31.03.2010 otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks kujunes vangistus 4 aastat 16 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.09.2009 ja lõpeb 10.10.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. Ringkonnakohus möönab, et J.H käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on
lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – J.H puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas viibides käinud tööl ning läbinud sotsiaalprogrammi XXXX. Samas tuleb
lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J.H varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. J.H on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka varem kandnud vanglakaristust, kuid sellele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on J.H sooritanud ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on
lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Seejuures ei ole kohus seotud erinevate ametiisikute, sealhulgas vangla kontaktisiku, arvamustega. J.H puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada J.H suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. 3 Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et J.H on diagnoositud XXXX. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 täpsustab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega tagatakse J.H-le ka vanglas tema tervisliku seisundi jälgimine ning vajadusel eriarstiabi osutaja juurde suunamine. Lisaks, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, on KrMS § 425 lg 1 kohaselt võimalik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel vabastada ta edasisest karistuse kandmisest. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.