HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-11-14191
(11730000547)Otsuse kuupäev
- novembril 2012.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Marika Kreutzberg Aivar Ennok Kriminaalasi H.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi lühimenetluses H.F, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töökoht: AS K S , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1-l korral: - 01.04.2004.a Saare Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 ja KarS § 74 alusel vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine Süüdistatav Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043, § 1045, TsMS § 440 kohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada H.F KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 51 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 34 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 29.10.2012.a. lugeda karistusaja hulka ning seega lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada H.F vahi alt kohtusaalis. Välja mõista H.F-ilt (solidaarselt Rena Aav’aga) tsiviilhagi summas 1287,82 eurot JP’i (a/a XXX) kasuks. Välja mõista H.F-ilt (ik XXX, elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 435 eurot ja kaitsjatasud summas 153,52 eurot. H.F tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.F, 1-11-14191, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK H.F on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 01.04.2004.a. Saare Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 01.08.2010.a. ajavahemikul kella 04.00st kuni kella 10.00ni Tallinnas, aadressil XXX asuvas korteris, tegutsedes grupis koos Rena Aav´aga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu JP kuuluva rahakoti maksumusega 150 krooni (9,58 eurot), milles oli sularaha summas 5000 krooni (319,55 eurot) ja 1000 eurot, EV ID-kaart ning erinevad pangakaardid. Seega H.F, olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.F esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 30.11.2012.a. toimunud kohtuistungil kinnitas H.F, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, kahetseb, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Oli nõus kahju hüvitama. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning H.F-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti 2 Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava H.F-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.15 - 17), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et ta elab aadressil XXX, Tallinn. Tema juurde tulid Rena Aav koos oma sõbraga J . Koos jõid. Pärast ostsid veel alkoholi juurde, mille jaoks tema andis 100 krooni ja J ka andis raha. J pani rahakoti seljakotti. Kui J läks magama, tuli neil Renaga mõte varastada paar 500 kroonist kupüüri J rahakotist. Rena võttis J seljakotist rahakoti ja peale seda läksid kohe välja. Linnamäe teel jalutades andis Rena talle 50 eurot ja umbes 4000,- krooni. Rahakoti jättis Rena enda kätte. Seda ta öelda ei oska palju rahakotis raha oli. Koos Renaga läksid linna peale, kus mõlemad maksid. Seda ta ei tea mida Rena rahakotiga tegi. Oma tuttava Brigite Rahneli käest sai teada, et Rena vahetas eurosid ja maksis kreeka sõidu eest. Brigite teadis, et nad Renaga varastasid J rahakoti. Ka: - - - - Kannatanu JP ütlused, 31.07.2010.a. õhtul läks Anneli juurde xxx korterisse koos tuttava Renaga. Koos jõid alkoholi. Kui alkohol sai otsa helistasid tuttavale, kes tõi alkoholi. Ta võttis oma seljakotis maksmiseks rahakoti ja pärast pani selle sinna tagasi. Tema läks magama aga teised jäid ülesse. Hommikul ärgates kedagi korteris ei olnud. Ta tellis takso ja hakkas seljakotist rahakotti võtma, aga seda ei olnud. Ta saatis tüdrukutele sõnumi, et ta läheb politseisse avaldust tegema. Tüdrukud väitsid, et nad ei tea rahakoti kadumisest midagi. Rahakott oli pruuni värvi. Rahakotis oli sularaha 5000 krooni ja 1000 eurot. Samuti oli rahakotis erinevate pankade kaardid, ID – kaart. Rahakoti maksumus 150 krooni. Kõik pangakaardid ta sulges. Talle tekitati kahju kokku 20 150 krooni (1287,82 eurot), mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /tl 2-4/; Tunnistaja BR ütlused,
- Juuli 2010 oli ta sõbranna Rena Aav juures. Rena ja H.F läkisd koos J Anneli korterisse jooma. 01.08.2010.a. läks ta uuesti Rena juurde. Rena rääkis, et nad jootsid Anneliga J täis ja varastasid J rahakoti, milles oli sularaha. Rena ütles, et jagasid Anneliga rahakotis olnud raha pooleks ja jõid klubis Tonic kogu raha maha. Rena rääkis rahasummast 4000 krooni ja eurodest, mis jättis ta endale. Eurode eest käis Rena Kreekas sõbranna juures. Rena andis J rahakoti T , et see põletaks selle ära. T oli teadlik, et Rena koos Anneliga varastasid J rahakoti. /tl 32-35/; Tunnistaja T R ütlused, 2010.a. augusti alguses oli ta Rena Aav kodus aadressil XXX, Tallinn ja hoidis nende ühist last. Rena läks koos Anneliga välja. Rena tuli järgmine päev koju. Samal päeval tuli ka Brigite. Rena rääkis, et ta koos Anneliga olid varastanud ühelt poisilt rahakoti, milles oli raha. Rena rääkis, et rahakotis oli kroonid ja eurod. Varastatud rahasummadest ta ei tea midagi. Rena andis talle varastatud rahakoti ja palus selle ära põletada. Ta võttis rahakoti ja viskas prügikasti. Ta ei tea mida Rena ja Anneli varastatud rahaga tegid. /tl 38-41/; Kahtlustatav Rena Aav ütlused, tema nägi J käes rahakotti siis, kui ta alkoholi eest maksis. Kui J magama läks jõid nemad rummi. Annelil ei olnud raha ja ta tegi ettepaneku võtta raha. Kui ta koridori läks, ütles Anneli, et ta võttis 500,- krooni. Raha talle Anneli ei näidanud. Kui nad läksid baari, maksis Anneli kõik arved. Hiljem Anneli tunnistas, et ta võttis J rahakotist kogu raha. Anneli ütles talle, et ta võttis 600 eurot ja umbes 4000 krooni. Anneli andis talle 900,- krooni. Politseile ütles Anneli, et koos varastasid raha rahakotist. Neil Anneliga ei olnud mingit kokkulepet raha varastamise kohta. /tl 21-23/; 3 Kohtunik asub seisukohale, et H.F on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning H.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik H.F süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. H.F on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. H.F karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavateks asjaoludeks on – süü tunnistamine, kahetsus. Kohus leiab, et kuna H.F tuleb hüvitada ka menetluskulud ja tsiviilhagi, ta on viibinud eelvangistuses üle kuu aja, pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse, vaid tuleb mõista karistuseks vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses, arvestades eelvangistuses viibitud aega, lugeda karistus kantuks. Tsiviilhagi on esitanud JP summas 1287,82 eurot, mis tuleb välja mõista H.F-ilt solidaarselt Rena Aav’aga (Harju Maakohtu otsus 1-11-13604)VÕS § 1043 alusel, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. H.F tekitas kannatanutele kahju õigusvastaselt, vastuväiteid hagi osas kohtuistungil ei esitanud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud § lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. Kohus on hagide õigeksvõtuga seotud, hagide õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses antud juhul ei esine. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid, tuleb talle anda võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 1.a. jooksul. Violetta Kõvask Kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.