ja § 121 järgi ning P.J-i süüdistuses
järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2012.a Prokurör Alice Simm Süüdistatavad 1. L.V – isikukood: XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht xxx, viibib Vanglas; töötas juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Harju Maakohtu 12.02.2011 otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja
lg 2 alusel vangistusega 7 kuud ja 13 päeva, vabanes 23.09.2011; tõkend vahi all pidamine alates 17.09.2012 (kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2011 – 01.01.2012; 27.01.-28.01.2012.a ja 19.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja
alusel üldkasuliku tööga 56 tundi tähtajaga 4 kuud; 2 2) 24.04.2009.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja
lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 8 päeva; tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat määratud korras Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L.V
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust ning
järgi 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata,
lg 1 alusel arvata L.V karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 14 päeva (31.12.2011 – 01.01.2012; 27.01.-28.01.2012 ja 19.03.2012 – 26.06.2012), seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva algusega 17.09.2012.a. 2. Süüdi tunnistada P.J
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui P.J 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata P.J-ile kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 4 Samuti tema, 27.01.2012 kella 20.20 paiku Tallinnas XXX asuva maja V korrus koridoris koos P.J-iga tungisid kallale VS, nimelt võttis T. L.V VS selja tagant käega ümber kaela kinni ja pigistas, põhjustades seeläbi VS füüsilist valu ja samal ajal lõi P.J metallist esemega vähemalt kolmel korral VS vastu paremat jalga, põhjustades seeläbi VS füüsilist valu ja tervisekahjustusi: kaelas piirkonnas punetus, parema puusa piirkonnas verevalumid. Samuti tema, 27.01.2012 kella 22.30 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris haaras oma elukaaslasel JO’l käes olevatest võtmetest ning tõmbas nimetatud võtmed JO käest ära, kuid kuna võtmekimbu rõngas oli JO ümber parema käe keskmise sõrme, siis võtmerõnga hooga sõrme ümbert tõmbamisega põhjustas JO füüsilist valu ja tervisekahjustuse: parema käe keskmine sõrm paistes ja sõrmenuki juures sinakas hematoom. Samuti tema, 19.03.2012 kella 20.15 paiku Tallinnas XXX asuva maja V korruse trepikojas tiris oma elukaaslast JO juustest, millega põhjustas JO füüsilist valu. Sellega pani L.V toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. P.J süüdistatakse selles, et tema 27.01.2012 kella 20.20 paiku Tallinnas XXX asuva maja V korrus koridoris koos L.V-ga tungisid kallale VS, nimelt võttis T. L.V VS selja tagant käega ümber kaela kinni ja pigistas, põhjustades seeläbi VS füüsilist valu ja samal ajal lõi P.J metallist esemega vähemalt kolmel korral VS vastu paremat jalga, põhjustades seeläbi VS füüsilist valu ja tervisekahjustusi: kaelas piirkonnas punetus, parema puusa piirkonnas verevalumid. Sellega pani P.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Kokkulepete sisu Süüdistatava L.V, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus L.V süüditunnistamist
ja § 121 järgi ning karistamist vangistusega vastavalt 4 kuud ja 8 kuud ning
lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel taotleb liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.12.2011-01.01.2012 (so 2 päeva), 28.01.2012 (so 1 päev), 19.03.2012 – 26.06.2012 (so 3 k 10 p), seega kandmata karistuse pikkus on 6 kuud 17 päeva vangistust ning kandmata karistuse alguseks lugeda 17.09.2012. Süüdistatava P.J-i, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör P.J-i süüditunnistamist
järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.
alusel jätta vangistus täitmisele pööramata ning kohaldada P.J-i suhtes 1 aasta ja 6-kuulist katseaega ning kohustada teda järgima
§-s 75 lg 1 p 1-5 nimetatud kohustusi. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. 5 Kaitsjad ja süüdistatavad palusid kohtul määrata menetluskulude kandmine osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud oma nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L.V ja P.J tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks maksmiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.