Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus E.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 04.oktoobril 2012.a ja 26.oktoobril 2012.a toime pannud vargused, 09.novembril 2012.a kella 12.50 paiku Tartumaal Elva linnas Kesk tänav 7 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Säästumarket võttis ära selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina „Russkaja“ väärtusega 6 € 19 senti sellega, et pani kauplusest võetud pudeli endale põue ja läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kui E.I märkas, et kaupluse turvamees on avastanud varguse ja hakkas tema poole liikuma, püüdis ta koos varastatud kaubaga ära jooksta, kuid peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega E.I pani toime
lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt. Kokkulepe ja Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.I-le karistuseks 30 päeva vangistust. Lähtudes
määrata, et tingimisi jäetakse vangistus E.I suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.I tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga tekitas E.I kannatanu AS Rimi Eesti Food 6 eurot 19 senti varalist kahju, kuid tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub E.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et E.I puhul leidub alus kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. E.I on töövõimetuspensionär, kellele on omistatud töövõimekaotus 80% ulatuses. Tema igakuiseks kindlaks sissetulekuks on pension umbes 230 eurot. Süüdistatav elab koos üksi ja peab tasuma igakuiselt elektrikulud. Samuti on tal hulgaliselt tasumata väärteotrahve. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks isikule üle jõu. Samuti on eeltoodu ja E.I taotluse alusel põhjendatud määrata väljamõistatavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg kui see on esialgne seadusest tulenev tähtaeg. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.I
lg 2 p 5,9 järgi ja mõista karistuseks kolmkümmend (30 päeva vangistust.
MS § 180 alusel välja mõista E.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha ükssada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.