lg1 alusel rahatrahviga 20 EUR_i ja
lg1 alusel rahatrahviga 12 EUR-i, kokku trahv 32,00 eurot (tl.4,5 ja väärteomaterjalid toimikus, tl. 15). Õigusrikkumiste toimepanemise ajaks on olnud 24.07.2012.a. kell 15:33 ja toimepanemise koht: J. Smuuli tn13, Kuressaare linn Saare maakond. Teo kirjeldusena on otsuse märgitud järgmist: Juhtis mootorsõidukit kiiruspiiranguga 30km/h mõjupiirkonnas kiirusega 46 +/- 3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 13 km/h. Juhil ei olnud paigaldatud autole nähtavale kohale esmase juhi tunnusmärki. Antud väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt: 1) Lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h, rikutud õigusnorm -
lg5 p3, väärteokvalifikatsioon
lg1 järgi; 2) Liiklusnõuete muu rikkumine, rikutud õigusnorm -
lg3, väärteo kvalifikatsioon
ESITATUD KAEBUS JA TÄIENDAVAD SELGITUSED 2. R.H esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse soovides vaidlustada temale määratud trahvi. Kaebuses märgitakse, et vastav olukord leidis aset 24.07.2012.a. Juhan Smuuli tänaval Kuressaare linnas, kus tema poolt juhitud auto (Audi 6 Avant, numbrimärgiga xxxxx) keeras J. Smuuli 12 maja eest Rehe tänavalt ning keeras paremale Tallinna tänava suuna (linnasisene kiiruspiirang 50 km/h). Patrull seisis Traktori tänaval nurgal ning mõõtis kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruseks 43 km/h. Vastaval teel olevat olnud kiirusepiiranguks 30/h , millega ta algselt patrulliga ka nõustus. Seevastu tekkis siiski kahtlus, kuna enda arvates ei olnud vastavalt märgistust vastaval marsruudil. Hilisemal kontrollil veendus ta enda õigsuses ning väidetavat 30 km/h piirangu liiklusmärki ei olnud peale Rehe tänavalt paremale pööramisel, peale Kingu tänavalt pööramist ega ka Traktori tänavalt, mistõttu juhil ei olnudki võimalik kiirusepiirangus veenduda. Siiski vastassuunast tulles olid märgid olemas (seega Tallinna tänava poolt tulles). Vastavat olukorda kontrollis ta tund peale trahvi saamist ning samuti jäädvustas selle kaameraga. Samas tunnistab kaebaja, et trahvi teine pool oli tõesti tema süü läbi toimepandud, kuna ei olnud eelnevalt paigaldanud piisavalt nähtavale kohale esmase juhi tunnusmärki. Kuna autol olid klaasid tumendatud, siis jäi vastav märk märkamata ning kaebuse esitaja tunnistab siin oma lohakust. Kokkuvõtlikult palub kaebuse esitaja kergemat karistust. Temal puuduvad eelnevalt igasugused kokkupuuted politseiga ning karistusregistris ei ole rikkumisi. Esimese korra kohta lohakuse pärast trahvimine ei ole õigustatud. Vajadusel on ta nõus tõendama omapoolseid väiteid pildimaterjalidega (tl2). 26.11.2012.a. on R.H andnud täiendavaid selgitusi oma kaebusele ja lisanud koopia Kuressaare linnaosast, kus väidetav õigusrikkumine toimepandi ja fotod teelõigust pildistatuna temale süüks arvatud õigusrikkumisele järgneval päeval (tl.4148). Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et tema süü kiiruse ületamises puudub, kuid tunnistab oma viga algaja juhi tunnusmärkide puudumise osas, kuna eelmisel päeval sõites oli vastav märk tagaklaasil. Teab, et sõitu alustades peaks ta kontrollima vastavate märkide olemasolu, kuid leiab, et õigustatud oleks olnud suuline hoiatus esmase rikkumise puhul. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SELGITUS JA SEISUKOHT 24.07.2012.a. oli väärteo kiirmenetluse otsuse koostanud juhtivkonstaabel Kalmet Valge valves koos konstaabel Ahto Aulikuga patrullis. Patrullides Kuressaare linnas Tallinna tänaval tuli nende juurde meeskodanik, kes teatas, et Smuuli tänaval on värskelt pinnatud ja lahtine killustik teel. Tema poolt juhitud sõidukile oli suurel kiirusel vastu sõitnud tumedat värvi sõiduauto, mille rataste alt olid lahtised killustiku kivid tabanud tema sõiduki külge ja esiklaasi. Teataja palus kiiruse mõõtmist Smuuli tänaval. Sõidukiiruse mõõtmiseks valisid nad sobivaks kohaks Traktori ja Metsa tänava vahelise lõigus, kus kehtis kiirusepiirang 30 km/h. Ajutine kiirusepiirangu märk 30 km/h oli paigaldatud koheselt Vallimaa 12 maja juurde (peale ülekäigurada), Tehnika tn ja Smuuli tn ristmikul. Kella 15.33 ajal sõitis mööda Smuuli tänavat suunaga Tallinna tänava poole sõiduauto Audi 6 reg.nr xxx, mille kiiruseks tablool oli (kiirusmõõtur Stalker MDR nr AS008397) 46 km/h (viga-3), seega 43 km/h. Nad peatasid sõiduki ja selle juhiks osutus R.H ik. xxx, eluk. Mustjala vallas Võhmal. Dokumentide kontrollimisel osutus, et sõidukil puuduvad ees ja taga esmase juhi tunnusmärgid. Protokolli koostamisel tutvus isik oma õiguste ja kohustustega ja nõustus kohapeal tehtud kiirmenetluse otsusega, mille kohta andis ka vastavad allkirjad ja omapoolse selgituse, et ta ei näinud seda ajutist kiirusepiirangu märki. Kuna isikul oli üheaegselt kaks õigusrikkumist korraga, siis koostas ta süüdlasele kohapeal kiirmenetluse otsuse nr 10220112787353, millega juht ka nõustus. Kuna isik väidab hiljem, et tema poolt juhitud sõiduauto AUDI-Aja tuli majade vahelt mööda Rehe tänavat ei saa kohtuvälise menetleja esindaja selles kindel olla, kuna sõiduk liikus otse ja ühtlase kiirusega. Pealegi oli politsei peatuskoha ja Rehe tänava vaheline ala 220-250 meetrit ja sellist ühtlast kiirust ei ole võimalik saavutada nii lühikesel maaalal. Juht oleks pidanud aru saama, et sõidutee on värskelt pinnatud ja lahtise killustikuga kaetud. Kiirmenetluse otsuse koostas ta selle alusel, et isik ei pannud kiiruspiirangu märki tähele, mida ta ka ise tunnistas ja kirjalikult kirjutas menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis. Selle ajutise märgi olemasolule viitas visuaalsel vaatlusel ka konstaabel Ahto Aulik (tl.13,38). MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 55 alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud sama seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kaebuse esitaja poolt lisatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et VTMS §-s 55 lg1 sätestatud eeldused kiirmenetluseks on täidetud. Kaebuse esitaja on oma allkirjaga otsusel kinnitanud VTMS §-s 55 lg2 p1-3 sätestatud kohustuste täitmist menetleja poolt. Otsuse ärakiri on kaebuse esitajale antud allkirja vastu 24.07.2012.a. (tl.5). Kiirmenetlusega nõustumist on kaebuse esitaja kinnitanud ka ütluste andmisel kohtuvälisele menetlejale. Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2-4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega peab iga liikleja, kellel on ülalmärgitud kohustused, olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Kaevatavas väärteootsuses on R.H-le määratud karistus
lg5 p3 ja
lg3 sätestatu rikkumise eest.
lg5 p3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg3 kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
lg1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis–karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
lg1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. R.H-le on vastavalt väärteo otsusele
lg1 alusel määratud rahatrahv 5 trahviühikut ehk 20 eurot ja
Karistuse määramisel on vastutust kergendava asjaoluna arvestatud süü puhtsüdamlikku kahetsust (tl.5, väärteomaterjalide lk nr1). Raskendavaid asjaolusid ei ole esinenud. Väärteo otsuse kohaselt juhtis R.H 24. Juulil 2012.a. kella 15.33 ajal mootorsõidukit Audi A6 AVANT XXX 30 km/h kiiruspiirangu alal Smuuli tänaval Tallinna tänava suunas kiirusega 43 km tunnis, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 13 km/h (rikkus
§-s 50 lg5 p3 sätestatut). Ühtlasi ilmnes, et juhil ei olnud autole paigaldatud nähtavale kohale esmase juhi tunnusmärgid ( rikkus
§-s 106 lg1 sätestatut). Kohtuväline menetleja on lugenud õigusrikkumised tõendatuks kiiruse mõõtmise protokolliga, õigusrikkuja ütlustega lisatuna väärteomaterjalidele. Väärteomaterjalide juures oleva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 24.07.2012.a. kella 15.33 ajal mõõdeti R.H’ i poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks 46 km/h, millest on maha arvestatud mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 30 km/h. Seega ületas R.H lubatud sõidukiirust +/- 13 km/h. R.H on samal protokollil märkinud, et on näinud kiiruse mõõtja näitu. On nõus. R.H allkiri. Omakäeliselt kirjutatud seletuses –ülekuulamise protokollis on R.H märkinud, et on nõus kiirmenetlusega. R.H tunnistab, et ületas kiirust 30 km/h piiratud alal, kuna ei märganud piirangu märki. On teadlik oma väärteost ja kahetseb. R.H kinnitab, et ta ei omanud autol algaja sõitja märke. Eeltoodust nähtub, et R.H tunnistas sündmuskohal temale väärteootsuses märgitud õigusrikkumiste toimepanemist, ei vaidlustanud kiirusmõõtmistulemust ega esitanud koheselt ka väiteid selle kohta, et teelõigul kus toimus kiirusmõõtmine puudusid kiiruspiirangut tähistavad liiklusmärgid. Oma sisulised vastuväited õigusrikkumise kirjeldusele väärteootsuses on kaebuse esitaja esitanud alles kohtule esitatud kaebuses, so. üle kahe nädala hiljem. Arvestades ajutiste piirangutega liiklussituatsioonide kiireid muutusi, puuduvad kohtul võimalused kontrollida kaebuses toodud väiteid kuna need väited on vastuolus väärteomaterjalidega, millede õigsuses puudub kohtul alus kahelda. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud fotod, milledelt puuduvad ka kinnitavad viited fotode tegemise ajale, ei anna alust kohtule asuda teistsugustele seisukohtadele, kui on kajastatud väärteootsuses. Kohus leiab, et kohtule esitatud väärteo materjalidega, sh. õigusrikkuja enda ütlustega ja käitumisega sündmuskohal on leidnud tõendamist R.H poolt LS §-s 50 lg5 p3 sätestatud nõuete rikkumine aga samuti LS §-s 106 lg1 sätestatud nõuete rikkumine 24.07.2012.a. kiirmenetluse väärteootsuses märgitud ajal ja viisil. R.H on realiseerinud temale süüks arvatud väärtegude koosseisulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei ole tuvastanud R.H poolt toimepandud õigusrikkumiste puhul õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg1 kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nagu ka kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud R.H karistust raskendavaid asjaolusid. Vaatamata sellele, et R.H on kaebuses vaidlustanud õigusrikkumise toimepanemise peab kohus põhjendatuks lugeda karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamliku kahetsuse. Arvestades seda, et KarS § 227 lg1 järgi on võimalik määrata trahvi kuni 30 trahviühikut ning 242 lg1 järgi rahatrahvi kuni 50 trahviühikut, on kohtuvälise menetleja poolt R.H-le määratud karistus rahatrahv vastavalt 5 trahviühikut ja 3 trahviühikut miinimumi lähedal ja kohus leiab, et määratud karistuste kergendamiseks puudub seaduslik alus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt R.H-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, sealhulgas karistust kergendavat asjaolu. Kohus leiab, et asjaolusid, mis annaksid alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel käesolevas asjas ei esine. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.