lg 4, § 230 lg 1, § 242 lg 1, § 203 järgi Menetlusalune isik M.B isikukood xxx, elukoht xxx, kodakondsuseta, emakeel – vene keel, töötu. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, liiklusjärelvalve talitus, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik M.B Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Heiki Lindus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada M.B süüdi 14.01.2013.a lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis, s.o
Tunnistada M.B süüdi 14.01.2012.a möödasõidunõuete rikkumise eest, s.o
Tunnistada M.B süüdi 14.01.2012.a liiklusnõuete muu rikkumise eest, s.o
Tunnistada M.B süüdi 14.01.2012.a registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest, s.o
S § 63 lg 1 alusel karistada M.B toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on
Karistuse alguseks lugeda 14.01.2013.a kell 13.10.
lg 5 p 3 alusel võtta M.Bilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks kohtuotsuse jõustumisel.
alusel on M.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 16. jaanuarist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 31.jaanuarist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 14.01.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse M.B selles, et tema 14.01.2013 kell 13.10 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt-l 138 km-l juhtis mootorsõidukit märgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 142+/-5 km/h. Seega kiiruse ületamist mitte vähem kui 67 km/h. Juht eiras liiklusmärgi 352 nõudeid ning sooritas märgi mõjupiirkonnas möödasõidu. Sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval korral algaja juhi tunnusmärgid. Sõiduk oli nõuetekohaselt Eestis ümberregistreerimata. Oma tegudega rikkus M.B
lg 5 p 3, § 16 lg 2, § 106 lg 3, § 76 lg 1 sätted ning MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p 351, 352. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris M.B teo
Kohtuistungil ülekuulatud M.B tunnistas ennast süüdi täielikult ning andis ütlusi, et auto on ostetud Hollandist ning pidi ta selle Narva teatud ajaks viima. M.B hilines, selle pärast pani toime väärteod. Auto ostu-müügileping on vormistatud tema nimele, auto ostis ta 3 päeva tagasi. Rikkus eeskirju möödasõidu sooritamisel, sest kiirustas. Juhtimisõigus on M.B alates detsembrist 2012 ning algaja juhi tunniseid unistas ta panna. Kohus avaldas järgmised tõendid: Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (lk 3), millest tuleneb, et sõiduki xxx reg/nr xxx xxx liikluskiiruse mõõtmist teostati Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 138 km-l Purtse sillal. Sõiduk liikus Narva suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663, antennid KC031279, KR009147, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS12/00231. Seadme on töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalide läbimatuid takistusi, mõõtmist ei teostatud tugeva saju tingimustes, välistati elektriliste häirete allikaid, tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Kiirusmõõteseadme kasutati asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta valgeajal, tee on märg ja kattega. Patrullauto seisis parklas. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk lähenes ning samal ajal liikus mitu sõidukit. Mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Kiirus mõõdeti märgi 351 (70 km/
lg 5 p 3, pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 230 lg 1 järgi, rikkudes
lg 2 ja MKM määruse nr 12 § 9 lg 1 , pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 242 lg 1 järgi, rikkudes
M.B ise nõustus, et pani toime kõik temale etteheidetavad väärteod: ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h märgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas; eiras liiklusmärgi 352 nõudeid ning sooritas möödasõidu; ei pannud sõidukile algaja juhi tunnusmärki; ei registreerinud Eestis sõidukit nõuetekohaselt. M.B süüd kinnitab kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseadus § 50 lg 5 p 3 sätestab: Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 12 § 9 lg 1 kohaselt keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:
LS § 227 lg 5 p 3 näeb ette, et juhul, kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseadus § 16 lg 2 sätestab: Liikleja peab ju Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 12 § 9 lg 1 kohaselt keelumärgid ja nende tähendused on järgmised: 3
lg 1 sätestab: Liiklusseadus § 106 lg 3 sätestab: A
lg 1 sätestab: -des 201 -des 205 -des 226 karistatakse rahatrahviga kuni 5 - -des 214 -des 221 224
§-ga 227, 230, 242 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketne väärteokoosseisuga. Käesoleval juhul tuvastati, et M.B juhtis mootorsõidukit Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 138 km-l Purtse sillal kiirusega mitte vähem kui 137 km/h. TallinnNarva mnt 138 km-l asuv Purtse sild on liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas ning M.B ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et M.B juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ning sõiduki juhtimine lubatud sõidukiiruse ületamisega on keelatud vastavalt
Tuvastati, et M.B juhtides mootorsõidukit Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 138 km-l Purtse sillal sooritas möödasõidu. Tallinn-Narva mnt 138 km-l asuv Purtse sild on liiklusmärgi 352 mõjupiirkonnas ning M.B sooritas möödasõidu keelatud kohas. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Dmitri M.B juhtides mootorsõidukit, sooritas möödasõidu, kuid möödasõit on keelatud vastavalt
Tuvastati, et M.B on esmane juhiluba (juhtimisõigus on alates detsembrist 2012) ning tema juhtis mootorsõidukit, milles ei olnud algaja juhi tunnusmärki, mis on keelatud vastavalt Liiklusseadus § 106 lg-le 3. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud
M.B süüdistatakse ka selles, et tema 14.01.2013 kell 13.10 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt-l 138 km-l juhtis mootorsõidukit, mis oli nõuetekohaselt Eestis ümberregistreerimata, millega pani M.B toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 203 järgi, rikkudes
lg 1.
lg 1 sätestab:
sätestab: 4 ki juhtimise eest M.B andis ütlusi, et auto oli ostetud Hollandist kolm päeva enne temale etteheidetava väärteo toimepanemist. Teisi tõendeid LS § 203 järgi kogutud ei ole. Kuna LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul alates sõiduki Eestis kasutusele võtmist, ei ületanud M.B sõiduki registreerimise tähtaega. Seega tema tegevuses puuduvad LS § 203 järgi väärteo koosseisu tunnused. Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus vea, tunnistades M.B süüdi LS § 203 järgi väärteo toimepanemises ning motiveeritud kohtuotsusega parandab tekkinud vea. M.B suhtes tuleb väärteomenetlus Liiklusesaduse § 203 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema tegudes puuduvad väärteo koosseisu tunnused. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et M.B pani toime kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.B oli teadlik kõikidest rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab liiklusmärkide 351, 352 all, et ta ei pannud autole algaja juhi tunnusmärgi) ning tahtlikult eiras
sätteid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu
lg 4, § 230 lg 1, § 242 lg 1 järgi, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et M.B pani talle inkrimineeritavad väärteod
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 5 Kohtu hinnangul pani M.B toime kolm väärtegu ühe teoga, kuna kõik rikkumised sooritas ta sõiduautot juhtides. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus KarS § 63 lg 1 sätteid ning mõistab üks karistus seadusesätete alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 227 järgi.
lg 4 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Analüüsides süüdlase tegusid, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele rikkumiste asjaolusid – süüdlane pani toime kolm ohtlikku rikkumist, asetades ohu alla mitte ainult enda vaid teisi liiklejaid ja tema sõiduautos olevaid sõitjaid. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisude tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et
rikkumise osas on M.B ka juba piisav kogemus olemas. M.B pani toime väärteod otsese tahtlusega. M.B tunnistas ennast süüdi, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem kriminaalkorras karistatud ühell korral rahalise karistusega, mis on tasumata. M.B ajavahemikul 02.09.2010 – 20.09.2012 karistati väärtegude toimepanemise eest 16 korda, sh 12 korda
järgi (korduvalt - sõidukiiruse ületamise eest, juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest, lubatud alkoholi piirimäära ületamisega sõiduki juhtimise eest), 12 väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. M.B-le ka 15.12.2011 LS § 227 lg 2 järgi määrati lisakaristuseks - sõiduki juhtimise äkavõtmise kaheks kukus. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse ega juhtimisõiguse äravõtmise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmise määra lähedal. Inkrimineeritavate tegude eest võib kohus
lg 5 p 3 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab vajalikuks kohaldada M.B suhtes lisakaristust. Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.B samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud lühiajalise lisakaristusega - temalt oli juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks, ning selline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava suhtes oodatud mõju avaldanud. Sellisele kogemusele vaatamata pani menetlusalune isik toime liiklusalased väärteod, millega seadis ohtu iseenda elu ja tervise ning teiste liiklejate elu tervise ja vara. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, kuid LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud madalamas määras. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.