← Eesti

1-12-12287/7

Obsah (8)§ 424§ 68§ 65§ 2§ 27§ 32§ 56§ 69

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-12-12287 (12230117936) Otsuse kuupäev 21. detsembril 2012.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnapro

§ 424

järgi lühimenetluses Süüdistatav I.F, elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel - eesti keel, töökoht: AKM OÜ, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 6-l korral, viimati: - 05.07.2012.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel rahaline karistus ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuud, trahv tasumata väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend pole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, kohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada I.F

§ 424järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2012.a.-21.12.2012.a., so.

3 päeva lugeda karistusaja hulka.

§ 65lg 2, 69 lg 6,7 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise 01.12.2011.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuud ja 1 päeva vangistust ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 21.12.2012.a. Valida I.F suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta I.F vahi alla kohtusaalis.

§ 65lg 2 alusel 05.07.2012.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Välja mõista I.F-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja kaitsjatasud summas 115,04 eurot. I.F tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.F, 1-12-12287, sundraha, kaitsjatasud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid pole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS I.F-i süüdistatakse selles, et tema 19.12.2012 kella 21:04 paiku Tallinnas Kuldnoka tn 10 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Süüdistatava väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi vähemalt 0,94 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise tahtliku tegevusega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani I.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuistungil süüdistatav tunnistab, et süüdistus on talle arusaadav ja ta on süüdi. On nõus, et kriminaalasja lahendamine toimub lühimenetluses. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav lisas viimases sõnas, et tegu on tehtud, karistuse peab saama, kuid palus vangistust ajatada, et saaks tööasjad korda ajada. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on I.F-i süü kinnitust leidnud Teda on varem samaliigiliste kuritegude eest karistatud 6-l korral. Karistuse valikul tuleb arvestada, et alkoholijoove oli oluliselt suurem piirmäärast, millest algab kriminaalvastutus. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteo pani toime üleeelmise kohtuotsusega mõistetud ÜKT tegemise ajal. Tegemata on tal 122 ÜKT tundi, mis teeb 2 kuud ja 1 päeva vangistust. Juhtimisõigus puudub, seega lisakaristust mõista ei saa. Karistuseks palus määrata 1 aasta ja 2 kuulise vangistuse, vähendades KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendada mõistetavat karistust eelmise 01.12.2011 Harju MK otsusega mõistetud ja ärategemata 122 ÜKT tunni ehk 2 kuu ja 1 päeva võrra, lõplik karistus 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Kaitsja Leelo Viil märkis kohtuistungil, et süüdistus on rajatud toimikus olevatele tõenditele, kvalifikatsioon õige ja tõendid on lubatavad. Kaitsja prokuröri seisukohtadega karistuse osas ei nõustunud ning selgitas, et riigile oleks siiski kasulikum kui I.F teeb oma ÜKT tunnid ära ja tasub riigile mingi summa, mitte ei ole vanglas. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: kahtlustatavana kinnipidamise protokoll I.F-i kohta /tl 5-6/; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtetulemuse väljatrükiga /tl 9-10/; tunnistaja Maksim Hrusnetsovi ütlused /tl 14/; süüdistatava I.F-i ütlused /tl 15-17/; I.F-i juhiloa andmed /tl 22/; I.F-i karistusandmed /tl 24-67/; andmed I.F-i sissetuleku kohta /tl 68/. I.F-i poolt toimepandud kuritegu on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. I.F-ile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et I.F juhtis 19.12.2012 kella 21:04 paiku Tallinnas Kuldnoka tn 10 asuva maja juures mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga XXX. Antud fakt on tuvastatud I.F-i enda poolt 20.12.2012.a antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis mootorsõidukit 19.12.2012.a kuna tema kasutuses olnud sõiduauto Opel registreerimismärgiga XXX seisis Kuldnoka tänaval apteegi juures parklas ning otsustas auto ümber parkida. Kui sõitis apteegist autoga kodu suunas, keeras majade vahelisele teele, kus tema järgi sõitis vilkuritega politseiauto. Politseiametnik seletas, et ta sõitis kahtlaselt aeglaselt ja palus tal puhuda indikaatorvahendisse. Politseiametnik parkis tema auto maja ette ja teda toimetati Kolde politseijaoskonda (tl 16). Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja Maksim Hrustnetsovi poolt tunnistajana antud ütlustega, mille järgi 19.12.2012 olles tööl koos patrullpolitseinik Andres Damzeniga kella 21:04 ajal Tallinnas Kuldnoka 10 juures suunaga Kuldnoka 18 pidasid kinni kontrolliks sõiduauto Opel Corsa registreerimismärgiga XXX. Sõidukit juhtis 3 alkoholijoobe tunnustega (aeglane kõne, alkoholi lõhn suust) I.F isikukood XXX, kes toimetati Kesklinna politseijaoskonda (tl 14). I.F-ile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ka asjaolu, et I.F eelpool märgitud kuupäeval s.o 19.12.2012.a kella 21:04 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja Maksim Hrustnetsovi ütlustega, mille järgi autot juhtinud I.F olid alkoholijoobe tunnused aeglane kõne, alkoholi lõhn suust (tl 14). Ka süüdistatav I.F ise on kinnitanud, et 19.12.2012.a kuskil paar tundi enne politsei poolt kinnipidamist jõi sõbraga koos kodus viina, umbes 200ml. Varem sõitis autoga apteegi juurde kus kohtus sõbraga ning hakkas koos temaga autos viina jooma (tl 16). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on

§ 424

järgi karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav I.F oli 19.12.2012.a kella 21:04 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad ka antud kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist tuvastas PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Andres Damzen I.F ühes liitris väljahingatavas õhus 0,94 milligrammi alkoholi (tl 9-10). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millisest nähtub, et 19.12.2012.a ajavahemikul 21:22-21:28 mõõtja Andres Damzen kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDF-0051, tuvastas I.F alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt väljahingatud õhus oli 1,04 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,10 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,94 mg/l. I.F nõustus, et alkoholi sisaldust kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga, kinnitades seda allkirjaga (tl 9-10). Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk I.F-i poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ka süüdistataval esinenud joobeseisund, mis on

§ 424objektiivse koosseisu tunnuseks.

I.F-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on I.F-i käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis I.F, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt 19.12.2012.a suundus autoga apteegi juurde kus kohtus sõbraga ning hakkasid koos autos viina jooma. Seejärel jättes auto apteegi juurde läksid edasi tema juurde koju ning seal koos sõbraga jõi viina, umbes 200ml. Umbes paari tunni pärast otsustas auto ümber parkida ning asus apteegi juurest autoga kodu suunas sõitma (tl 16). I.F asus sõidukit juhtima vahetult peale tema poolt viidatud viina joomist. 4 Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et I.F pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud I.F-i poolt

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning I.F tuleb süüdi mõista

§ 424

järgi.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav I.F on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis I.F teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. 5 Süüdistatavale inkrimineeritud s.o

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel I.F-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

I.F-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). I.F-i on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud

§ 424järgi, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.

Ka väärteokorras on isikut korduvalt karistatud. Rahatrahvid on tasumata, kuigi I.F-i väidete kohaselt omab ta legaalset kindlat sissetulekut, töötades OÜ AKM . Kohus leiab, et I.F-i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke, rahatrahve ta ei maksa ja jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul

§ 69kohaldamise eelduseks.

Kuigi I.F-i puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, kuna tegemist on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel esineb karistusandmeid arvestades ka selge alkoholiprobleem. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud I.F-i kuritegude toimepanemisest loobuma, siis karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega. I.F-i iseloomustab ka asjaolu, et antud kuriteo pani ta toime ajal mil ta tegi Harju Maakohtu 01.12.2011 otsusega 1-11-6354 määratud üldkasulikku tööd, seega katseajal. I.F-i näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, et I.F ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Teda süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. I.F-i sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et I.F ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava I.F-i puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohtu hinnangul on I.F suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, pani I.F uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav I.F on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. 6 I.F-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. Arvestades eeltoodut ja karistust kergendava asjaolu esinemist tuleb karistuseks mõista vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, millest 1/3 maha arvatakse. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et I.F-ile ole võimalik kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuna I.F ei olnud teo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigust (tl 22). MENETLUSKULUD Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 ning § 2565 lg 2 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskuludes hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle KrMS § 180 lg 1 alusel ilmselt üle jõu. Samuti ei ole sellekohaseid taotlusi esitatud, mistõttu kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 179, § 2565 lg 2 alusel sundraha 217,50 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 115,04 eurot; Violetta Kõvask Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.