4-13-1933/3

Väärteoasi nr.4-13-1933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 08.aprillil 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1933 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi A.K lg 2 järgi Menetlusalune isik A.K isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; töökoht A TOÜ Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord väärteoasi Liiklusseaduse § 242 lg 1 ning § 201 Liiklustalitusmenetlus

1. Süüdi tunnistada A.K Liiklusseaduse § 242 lg 1 ning 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldamisel arest 6 (kuus) päeva.
2. Lugeda A.K määratud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg so 06.-08.aprill 2013.a so 2 päeva.
3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades A.K tööalast seisu võimaldada aresti kanda ositi, määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Vabastada A.K kohtusaalis.
5. Kohustada A.K arest ära kanda hiljemalt 30.aprilliks 2013.a. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse poolt on 06.04.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1346171 selle kohta, et A.K 06.04.2013.a kell 13:26 ajal Rae vallas, Jür-Vaida tee 6.kilomeetril juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. A.K rikkus LS § 90 lg 1 p 1 p 3 ja 88 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 22.01.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, A.K selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik A.K kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitusi ja ütlusi juhtunu kohta anda ei soovi. Kahetseb väga, palub määrata rahatrahvi, kuna tal on töö , ta ei soovi töökohta kaotada. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et A.K tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi arestiga 5 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. A.K-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kohus arvestades seda, et A.K on varem liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud rahalise karistusega, trahvid on osaliselt tasumata, samas ei ole teda karistatud arestiga, seega võib mõistetav arest olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Arvestades isiku tööalast seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 30.aprilliks 2013.a. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 224 lg 2, lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova