Obsah (5)

§ 199§ 74§ 75§ 29§ 56

1-12-5664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2013.a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5664 (12251000003) Kohtukoosseis kohtunik Indr

§ 199

lg 1 alusel Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja Kannatanu E.E (IK xxx; elukoht: xxxx xxx xxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx; EV kodanik; 10 kl haridus; emakeeleks eesti keel; kriminaalkorras karistamata) Matti Reinsalu, vandeadvokaat kannatanu x xx, esindaja Toomas Uusmaa Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.E

§ 199

lg 1 alusel ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui ta 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal

§ 75

lg 1 järgi kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

1. Tsiviilhagi Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel osaliselt. Välja mõista E.E-lt x xx kasuks 3000 eurot. 1 / 10 1-12-5664
2. Menetluskulud Välja mõista E.E-lt riigituludesse menetluskulud: 480 eurot sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega; 45 eurosenti kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu; 422.40 eurot riigi õigusabi kulu. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
3. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi, kelle eest tasutakse, juhul kui makset ei teosta süüdimõistetu ise. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.
4. Tõkendit ei ole.
5. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsusele edasikaebamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Paide kohtumaja kantseleist alates 07.02.2012.a kell 16:
7. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Käesolevas kriminaalasjas on E.E antud kohtu alla ja talle esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul jaanuar 2010 kuni veebruar 2010 vaba juurdepääsu kasutades sisenedes xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xx x x xx kuuluvatesse korteritesse nr x, x, x ja monteeris seinalt maha malmist radiaatorid ning müüs need vanametalli kokkuostu. Vargusega tekitas x xx´le varalist kahju 5919.53 eurot, millest radiaatorite maksumus on 5866.13 eurot ja tellimuse maksumus uute radiaatorite paigaldamiseks on 53.40 eurot. 2 / 10 1-12-5664 Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani E.E toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil uuritud tõendid: - kinnistusraamatu väljavõtted tlk 19-21, mille xxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxx xx x korterid nr x, x, x kuuluvad kannatanu x xx; - 03.01.2012 x xx avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks seoses malmradioaatorite vargusega tlk 22 ja lisa tlk 23 esialgne kannatanu hinnang kahju kohta; - x OÜ hinnapakkumised raradiaatorite ostuks ja paigalduseks tlk 24, 26-29; - hinnapakkumise koostamise arve tlk 25; - kannatanu 27.02.2012 email tlk 30, milles avaldab, et hinnapakkumistes tuleb jätta tähelepanuta veetorustike hinnad; - x OÜ ostutellimus-leping tlk 31; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tlk 38-39, 32-37). Kohtuistungil kuulati üle süüdistatav E.E, kannatanu esindaja Toomas Uusmaa ja tunnistajatena andsid ütlusi MU ja AK Kohtuvaidlus: Kohtuvaidluses nõudis prokurör E.E süüdi tunnistamist esitatud süüdistuses ja ühe aastase vangistuse mõistmist 18-kuulise katseajaga. Prokurör toetas ka esitatud tsiviilhagi, mööndes, et käesolevas asjas võib kohus kaaluda ka hagisumma vähendamist. Kannatanu esindaja sõna ei soovinud. Kaitsja leidis, et süüdistuse osas vaidlust ei ole ja kohus võiks kaaluda ka kuue kuulise tingimisi vangistuse mõistmist. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et see tuleks jätta läbivaatamata. Süüdistatav hagiga ei nõustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. Kohus on seisukohal, et arvestades uuritud tõendeid kogumis, on tõendamist leidnud, et süüdistatav on esitatud süüdistuses süüdi. 1. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav kannatanu korteritest radiaatorid maha monteeris ja kokkuostu viis. See on ka tõendatud süüdistatava enda ütlustega, kes süüdistuses toodud tegu kohtuistungil kirjeldas ja omaks võttis. Asjaolu, et nimetatud radiaatorid olid süüdistatava jaoks võõrad asjad, on tõendatud kannatanu esindaja ütlustega ja avaldatud kinnistusraamatu väljavõtetega. Sellele ei vaidle vastu ka süüdistatav. Asjaolu, et süüdistatav tegutses tegelikkuses võõra vara omastamise eesmärgil tõendab ka see, et ta pani varguse toime kolmest korterist – kokku kümnest ruumist, sh korterist nr x, mis ei asunud tema enda korteriga ühes trepikojas ja äravõetud radiaatorid viis ta kokkuostu, saadud raha kulutas enda tarbeks ära. Tlk 31 on toodud OÜ T ostutellimus-leping, mille kohaselt malmi eest maksti süüdistavale välja 2650 krooni ja sündmuskoha vaatlusprotokollist ning selle lisadest nähtub, et kannatanu korterite tubades ja köökides ei ole enam ühtegi radiaatorit. Seega süüdistatav võttis ära võõra vallasasja ja soovis sellest kannatanu tahtevastaselt ebaseaduslikult ilma jätta, võõrast vara müüs ta kui selle omanik ja kasu selle müügist jättis endale, mistõttu tegutses süüdistatav ka võõra vara omastamise eesmärgil. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik süüdistatavale omistatud

§ 199lg 1 objektiivse koosseisu tunnused.

3 / 10 1-12-5664

1. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas võib usaldusväärseks pidada ka süüdistatava ütlusi, kes ei ole varguse toimepanemise fakti eitanud. Süüdistatav on oma ütluste järgi andnud kohtule hindamiseks mitmeid väiteid, mis võiksid viidata justkui õigusvastasuse välistamisele. Neid väiteid saab ka kohus kaaluda ja hinnata arvestades tõendeid kogumis. 2.
2. Süüdistatav kohtumenetluse käigus üritas välja tuua, et kannatanu võinuks oma vara vastu ka huvi tunda ja samuti demonteeris ta radiaatorid maha seetõttu, et need lõhkesid. Samas vesi voolata ei saanud ja surve all radiaatorid ei olnud, sest need olid jääs ka süüdistatava enda väidete ja tunnistaja A. K ütluste kohaselt. Süüdistatav esitas istungil ülekuulamisel retoorilise küsimuse, et kas ta oleks pidanud siis kevadet ootama (sulamise mõttes). Järelikult süüdistatav ei tegutsenud ka vahetut ohtu tõrjudes, kui väidetav sulamise probleem aktualiseerunuks tema subjektiivse arusaama kohaselt alles kuude pärast. Süüdistatav viitas ka korterile nr, et see asus tema keldri peal ja radiaatorite lõhkemine justkui võinuks selle ohtu seada. Ehkki vahetut ohtu ei olnud, siis samas süüdistatav teadlikult ei helistanud kannatanule ka enne, kui otsustas viimase korterites demonteerimistöödega tegelema hakata ja aega tal selleks oli ning kulus. Nimelt, demonteerimistöid tegi ta kokku ju kolmes kannatanu korteris viies ära 1000 kg jagu malmi. Süüdistatav ei ole ülekuulamisel konkreetselt kirjelduste kaudu andnud ütlusi, et absuluutselt kõik radiaatorid ja ribid olid lõhkemise tõttu kõlbmatud. Seda iseenesest kaudselt kinnitab ka see, et süüdistatav ei kutsunud kannatanut kohale. Selle asemel, et teha kannatanule mõni minut kestev kõne olukorra informeerimisest, kirjeldas kohtuistungil süüdistatav, millist vaeva ta nägi radiaatorite lahtimonteerimisega ja kui palju aega tal selleks kulus. Lisaks tuli ca 1000 kg malmist koosned radiaatorid korteritest välja tassida ja veel kokkuostu transportida. Kannatanu esindaja kinnitas, et mitte keegi ei pöördunud tema poole selliste väidetega, et radiaatorid lõhkevad. Viimane väide on ka süüdistatava ja kannatanu ütlustega kohtus tuvastamist leidnud. Selleks demonteerimistöödeks kulus süüdistatava ütluste järgi tal terve päev. OÜ T arvelt on näha, et kokkuostu viidi 1 tonni jagu malmi. Sealjuures korter nr x asus teisel korrusel, seega radiaatorite alla õue tassimine kujutas ka eraldivõetuna küllaldast vaeva ja aega. Eeltoodu viitab sellele, et süüdistatav soovis olukorda pelgalt ära kasutada ja vargsi kannatanut informeerimata tegutseda. Eeltoodu kogumis kinnitab süüdistataval subjektiivses mõttes kavatsetuse olemasolu. Kohus ei saa süüdistatava ja A. K ütluste alusel täielikult välistada, et antud kortermajas ja ka kannatanu korterites võis olla ka teatud puudustega radiaatoreid seoses lõhkemisega. Kuid olukorras, kus süüdistatav võttis kannatanul võimaluse ise tegutseda ja olukorda hinnata (sh hilisemalt tõendada radiaatorite realiseerimise tõttu), ei ole välistatud, et vajadusel ka kiiremini ja efektiivsemalt, tuleb asuda seisukohale, et ka süüdistatava ütlused kannatanu radiaatorite puuduste kohta ei saa tõendada määravas ulatuses seda, et justkui kõik radiaatorid olid kasutuskõlbmatud seoses lõhkemistega. Süüdistatav on ise nimetatud tõendmusmaterjali ebaseadusliku tegevuse kaudu likvideerinud. 2.
3. Samuti süüdistatava ütluste kohaselt krt nr x asub teises püstakus, kus ei ole tema korteri all keldrit ja veelgi enam, see asub teisel korrusel. Samuti ei ole süüdistatava keldriga puutumust korteril nr x. Kui kohus hindab väidet, seoses süüdistatava poolt mainitud ohule, et 4 / 10 1-12-5664 lõhkenud radiaator võib sulama hakata, oli võimalik see ka tõsta kasvõi õue ja seejärel informeerida kannatanut. Ka seda ei teinud süüdistatav ja viitas sellele, et sulamise oht võinuks realiseeruda kevadel. Seega nimetatud radiaatoritega ei saanud olla täiesti lootusetud probleemid, vaid mängus oli omakasu. 2.
4. Järelikult nimetatud väidetav oht keldrile ei olnud ka kuidagi realiseerunud ega vahetu, et radiaatorid võinuks sulama hakata. Samas tööde toestamise ajal olid radiaatorid süüdistatava väitel jääs. Mistõttu ei saa rääkida, et tema tegevuses oleks õigusvastasust välistavaid asjaolusid, s.o kasvõi hädaseisundit

§ 29järgi.

Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks kõrvaldanud vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teiste isikute õigushüvedele. Liiatigi lõpuks radiaatorite äraviimine rauakokkuostu ei ole kuidagi põhjuslikus seoses väidetud ohuga süüdistatava keldrile. Saadud raha eest süüdistatava ütluste kohaselt ta sõi ja jõi ning kulutas ka muuks otstarbeks. Eeltoodu kogumis kinnitab kohtu arvates süüdistatava nõutavat subjektiivse koosseisu tunnust tahtlust, milleks on antud juhul kavatsetus.

1. Tunnitaja M. U ütluste kohaselt olid kannatanu korterite võtmed pandud A. K poolt elektrikappi ja need anti korteriühistu esimehele korterite õhutamise vajaduseks. Süüdistatava ütluste kohaselt ta need võtmed kapist võttiski ja seeläbi kannatanu korteritesse pääses. Seega tunnistaja M. U ja süüdistava ütlused tõendavad asjaolusid selle kohta, kuidas süüdistatav nimetatud korterite võtmed sai. M. U ütluste kohaselt talle 2010 jaanuari alguses võis A. K öelda, et probleemid on keldris külmunud torudega, kui A. K soovis õhutamiseks korteri võtmeid ja tunnistaja ütluste kohaselt siis ka A. K poolt ei viidatud, et probleemid on korterites nr x, x ja x külmunud raidaatoritega. Tunnistaja M. U on ka arusaadavalt selgitanud, et A. K ei saanud ka võtmeid küsimas käies rääkida sellest, et nendes korterites x, x ja x on probleemid, sest enne võtmete küsimist A. K ei olnud ju juurdepääsu nendesse korteritesse. Seetõttu jutt oligi keldris külmunud torudest ja kannatanu korterite õhutamisest. Lisaks kannatanu esindaja küsimusele kohtus andis selle kohta ka A. K ütlusi, et kui ta käis x xx-s võtmeid õhutamiseks küsimas, siis kannatanu radiaatorid olid terved. Seega ka pärast eelnimetatud võtmete küsimist 2010 jaanuari alguses olid radiaatorid kannatanu korteritest terved. A. K enda ütluste järgi pealt ei näinud, kui süüdistatav kannatanu radiaatorid ära viis. Tunnistaja A. K üldistades leidis, et kui radiaatorid on lõhki hakkab vesi voolama. Tunnistaja ütluste kohaselt voolas vesi keldrisse ja seda ka vihmaveetorude kaudu. Kohus on seisukohal, et tunnistaja on kohtuistungil teinud osaliselt avaraid üldistusi selle kohta, et vesi võib hakata voolama, mitte selles osas rääkinud konkreetselt kannatanu korteritest. Põhjusel, et samas süüdistatav ja A. K on samuti rääkinud antud vargusega seoses, et radiaatorid majas olid jääs ja talv oli külm, mistõttu toimusidki lõhkemised, sh koridoris. Seega ei ole alust rääkida vee, sh vihamvee, jooksmisest konkreetses kaasuses keldrisse külmal talvel. Lisaks A. K ütluste kohaselt radiaatorite lõhkemisel oli siiski võimalik maja edasi kütta, kui nn pimedad olid ette pandud ja seda tööd survevesi ei takistanud, sest kõik oli jääs. Kokkuvõttes, süüdistatav ja A. K on lihtsalt teinud osaliselt üldistusi, mis võiks kaugemas tulevikus juhtuda. Samuti eeltoodud asjaolusid täpsustavalt andis kohtuistungil A. K ütlusi selle kohta, kust võis saada süüdistatav kannatanu korterite võtmed – s.o ikka elektrikapist. A. K ütluste kohaselt käisid nad kannatanu korterites radiaatoreid õhutamas koos süüdistatavaga ja pärast seda pani 5 / 10 1-12-5664 ta võtme elektrikappi. Enne oli aga A. K küsinud x xx-st võtmed õhutamiseks ja siis kui ta õhutamas käis, olid tema ütluste kohaselt ka radiaatorid terved. A. K ütluste kohaselt alles hiljem hakkasid majas radiaatorid lõhkema ja osa jäid ka terveks.
2. Kohus leiab, arvestades kohtuistungil uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on E.E süüdistuses kirjeldatud teo

§ 199

lg 1 järgi toime pannud, kuna on realiseeritud kõik objektiivse koosseisu tunnused ja seda kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus E.E süüdi

§ 199lg 1 alusel.

II. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). E.E on kriminaalkorras varem karistamata, mis iseloomustab tema eripreventiivset prognoosi positiivselt. Karistust kergendava asjaoluna esineb ka puhtsüdamlik kahetsus.

§ 199lg 1 karistusraamideks on rahaline karistus kuni kolm aastat vangistust.

Kohus on seisukohal, et arvestades E.E süü suurust – ta varastas radiaatorid ära kannatanu kolmest korterist – s.o kümnest ruumist kavatsetusega, on põhjendatud tema karistamine vangistusega. Lähtudes aga kergedavast asjaolust, tuleb vangistus mõista alla kolmandikulise karistusmäära järgi, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust. Lähtudes positiivsest eripreventiivsest prognoosist ja ka avaliku korra kaitsmise huvidest, on võimalik süüdistatavale kohaldada täies ulatuses vangistust tingimisi

§ 74

lg 1, 2, § 75 lg 1 p-de 1-6 alustel, kui E.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. III. Tsiviilhagi

1. Kannatanu on esitanud hagiavalduse seoses sellega, et tema korteritest varastati süüdistatava poolt ära radiaatorid. Kannatanu on leidnud, et tema kahjuks on 5919.53 eurot tuginedes hinnapakkumistele. Hagiavalduse kohaselt kannatanu hagi tõendavad x xx avaldus politseile, hinnapakkumine 5 lehel ja pakkumise koostamise kulu. VÕS § 1043, § 1045 p 5, § 124 lg 4 kohaselt peab kannatanu tõendama, et süüdistatava tegevus on kausaalseoses kannatanu varast ilmajäämisega ja on täidetud õigusvastasuse eeldused. Kohus kohtuotsuse I. punktis on tõendatuks lugenud, et süüdistatav kannatanu nõusolekuta demonteeris kannatanu korteritest radiaatorid ja viis need rauakokkuostu, jättes saadud raha endale. Iseenesest vaidlust ei ole selles olnud ka vaidlust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 6 / 10 1-12-5664 selle lisade kohaselt on süüdistatav varastanud ära kõik radiaatorid kolmest korterist ja seda kokku kümnest ruumist: 1) korterite elutoad, 2) magamistoad ja 3) köögid. Seega on nimetatud asjaolud ka hagiavalduse kohaselt tõendamist leidnud, kuna kattuvad süüdistuse asjaoludega. Kannatanu vara on seega hävinenud ja sellest ilmajäämise on põhjustanud süüdistatav. Järelikult on tõendatud, et kannatanu jäi enda korterites olnud radiaatoritest ilma ja see on ka põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega.
2. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et nimetatud radiaatoreid varguse toimepanemise tõttu nö viimasena näinud süüdistatava ütluste kohaselt ei ole välistatud, et kannatanul oli ka puudustega radiaatoreid. Kuid selle ulatust ja parandamisvõimalusi ei ole võimalik enam kindlaks teha, sest süüdistatav viis kõik varastatud radiaatorid ära kokkuostu. Oluline on seegi, et süüdistatav ise võttis seeläbi kannatanult ära ebaseaduslikult võimaluse tõendada täpselt esitatud kahjunõuet. Järelikult ei saa ka süüdistatava ütlused olla piisavaks ja määravaks tõendiks vara väärtuse osas, et nt väita, et kogu kannatanu vara oli puudustega ja sellest tulenevalt radiaatorite väidetava rikke tõttu nende funktsioonipärane kasutamine ei olnud võimalik. Ka süüdistatav ja kaitsja ei ole siiski esitanud hagi menetlemisel selle kohta tõendeid, millest nähtuks, et millises ulatuses radiaatorid olid puudustega. Arvestades asjaolusid kogumis ja sealjuures süüdistatava ütlusi puudustele viidates, saab kohus selles osas neid küll arvestada, kuid minimaalselt, sest puuduste ulatust ei ole võimalik kindlaks ikkagi teha. Vaidlust ei ole selles, et kui tunnistajate M. U ja A. K ütluste kohaselt 2010.a aasta alguses A. K käis võtmeid õhutamiseks küsimas, olid radiaatorid terved.
3. Kannatanul peab olema õigus saada hüvitis suuruses, mis võimaldaks soetada kolmest korterist täies ulatuses ära varastatud samaste funktsiooniga radiaatorid koos lisatarvikutega, mis süüdistatav temalt varastas ja mis ei olnud varastamise ajal puudustega. Lisaks tuleb arvestada seda, et ka kahjustatud radiaatoritel on väärtus. Ei süüdistatav ega kannatanu ei saa asja väärtust hinnata pelgalt enda arvamustele tuginedes. Sealjuures kriminaalasjas antud süüdistatava, kes elimineeris kuriteo läbi võimaluse antud radiaatoreid vaadelda, ütlused ja vastuväited selles osas, et radiaatorid oli ka puudustega ei ole tõendiks määravas ulatuses, kuid kohus kaalutletult siiski teatud ulatuses võtab ka seda arvesse kahjunõude vähendamisel. Kuivõrd eeltoodu alusel kohus on tuvastanud, et kannatanu radiaatorid olid vähemalt osaliselt puudustega, varastatud radiaatoreid enam vaadelda ei ole võimalik ja kahju määratlemisel on täpne tõendamisvõimalus minetatud, siis kohus rakendab käesolevas asjas kahju õiglase suuruse kindlaks määramisel kaalutlusi, mis arvestavad mõistlikult ja õiglaselt asjaolusid kogumis juhindudes VÕS § 132 lg-st 1 ja § 127 lg
4. Kohus saab lähtuda kõikidest tõenditest kogumis, et leida kahju tõenäoline suurus. Sealjuures kahjusumma kuulub vähendamisele: 1) esiteks seetõttu, et teatud osas olid kannatanu radiaatorid puudustega ja 2) teiseks, et tegemist oli vanade radiaatoritega. 7 / 10 1-12-5664 3.
5. 03.01.2012 esitas x xx avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses malmradiaatorite vargusega tlk 22 ja lisa tlk 23 esialgne kannatanu enda hinnang ilma tõendeid lisamata kahju kohta oli 2418.69 eurot. RKL 3-1-1-69-12
6. punkti kohaselt kui varastatud asja maksumuse üle on vaidlus, ei pruugi ainuüksi kannatanu ütlused olla asja rahalise väärtuse kindlakstegemiseks piisav tõend. Kohus peab sellises olukorras veenvalt põhistama, miks ta leiab, et kannatanu ütlused kajastavad piisavalt täpselt ja usutavalt varastatud asja tegelikku väärtust. Antud olukorras ei olegi kannatanu piirdunud esialgselt politseile tehtud enda hinnangulise kahju määratlemisega - arvamustega nõude suuruse tõendamisel, vaid on esitanud ka täiendavalt tõendeid: - x OÜ hinnapakkumised raradiaatorite ostuks ja paigalduseks tlk 24, 26-29; - hinnapakkumise koostamise arve tlk 25; - kannatanu 27.02.2012 email tlk 30, milles avaldab, et hinnapakkumistes tuleb jätta tähelepanuta veetorustike hinnad. Kaitsja pool on leidnud, et x OÜ 19.02.2012 hinnapakkumistest ei saa lähtuda, sest nendes on kirjas, et hinnapakkumine kehtib 30 päeva. Kaitsja viitas avakõnes, et antud üldmenetlus on juba kolmas katse antud asja lahendada, varasemalt prooviti lihtmenetlusi. Prokurör viitas kohtukõne repliigis, et menetlus on edasi läinud just süüdistatava tegevuse, mitte kannatanu tegevuse tõttu, mistõttu on etteheited kannatanule alusetud. Kohus on asunud seisukohale, et rakendab antud olukorras kahju kindlaks määramisel diskretsiooniõigust ja kannatanu poolt esitatud hinnapakkumised võimaldavad siiski kahju tõenäolist suurust hinnata ja tõendavad ligikaudset kahju suurust. Kaitsja pool ei ole aga tõendanud, et kannatanu vara osas endise olukorra taastamiseks oleks vajalik ligikaudselt oluliselt väiksem summa, kui kannatanu on väitnud saadud hinnapakkumise alusel ja hinnapakkumise koostamise eest ka tasunud. Samuti aasta vältel üldteadaolevalt ei ole majanduslikus mõttes toimunud Eesti Vabariigis mingeid drastilisi langusi, sh teenuste ja kaupade hindade langusi. VÕS § 132 lg 1 järgi kahju on endise olukorra taastamise ja/või samaväärse asja soetamise kulu. Sealjuures ei ole oluline, kas kannatanu on selle kulu juba kandnud või pärast kahjuhüvitise kättesaamist ka antud olukorda üldse taastama hakkab ja/või endale tagasi samaväärsed varastatud esemed soetab (RKL 3-2-1-124-11 p 16). Samuti ei ole hüvitiseks mitte asja väärtus, mis oli vahetult asjal enne hävimist, vaid turuhinnana see, mis on vajalik pärast asja hävimist funktsioonilt samaväärse asja soetamiseks. Käesolevas asjas kaitsja pool ei ole tõendanud, et kannatanul on võimalik saada samaväärse funktsiooniga radiaatorid odavama hinnaga koos paigaldusega. Kohtueelselt kannatanu oli pakkunud süüdistatavale, et viimane taastaks ise endise olukorra samaväärsete radiaatorite asendamisega oma vahenditega, kuid selles osas lõpliku kokkulepet ei saavutatud. 3.
7. Kannatanult varastatud radiaatorid olid osaliselt küll puudustega seoses kortermajas toimunud külma tõttu võimalike kütteseadmete lõhkemistega, mida kohus ei saa täielikult süüdistatava ja A. Kossi ütluste alusel välistada, kuid see ei puudutada absoluutselt kõiki kannatanu korterites nr 1, 2, 8 olnud ja hagialusena mainitud radiaatoreid. Kohus saab ligikaudselt seega esitatud hinnapakkumistest lähtuda. 8 / 10 1-12-5664 Kannatanul võeti ära võimalus ise edaspidi kasutada või omal vabal valikul realiseerida/parandada nimetatud radiaatorid, millel oli tarbimisfunktsioon olemas või mis oli ka puudustega. Ka puudustega malmist asjal on väärtus. Seega antud radiaatorite väärtuseks ei ole pelgalt vanaraua hind, vaid korras olnud radiaatorite väärtuseks on lisaks ka nendel olnud funktsioon. 3.
8. Vaidlus puudub selles, et radiaatorid olid vanad, kuid kannatanu on ka kinnitanud, et need toimisid ja olid korras. Kuivõrd kannatanu korteris olnud radiaatorid olid vanad, siis teiseks on põhjendatud ka sellel alusel teatud määral kahjunõude vähendamine, kuid seda piirab kahju hüvitamise eesmärk, s.t hüvitise alusel peab olema siiski võimalik soetada samaväärne asi. Korterid kuuluvad x xx-le, kes avastas radiaatorite kadumise ca aasta tagasi, kuna tal oli vaja seoses oma ettevõtlusega töölistele elamispinda ja korterid olid tal varasemalt selleks ka olemas. Kannatanu oli usaldanud ka korterite võtmed korteriühistu esimehe kätte ja seega oli heas usus majaelanikel võimalik operatiivselt kannatanut informeerida probleemide tekkimistest. Tegemist oli negatiivse üllatusega, sest eelnevalt usalduslikel kaalutlustel oli võti jäetud A. K kätte. Kannatanu küll nimetatud kortereid ettevõtluses pikka aega ei kasutanud ja avastas varguse alles ca 2 aastat pärast varguse toimepanemisest. Samas, ehkki antud radiaatorid olid vanad, ei olnud tema ettevõtluses vajadust neid uuendada ja ei olnud vajalik antud korteritesse osta uusi radiaatoreid koos tarviliste lisadega, sest need toimisid. Lähtudes ligikaudselt kannatanu poolt kohtule esitatud hinnapakkumistest ei ole võimalik samaväärsete funktsioonidega radiaatoreid turult odavamalt hankida. Vastaspool ei ole tõendanud vastupidist. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et oleks võimalik neid kannatanul soetada nö vanaraua hinna järgi, millega vanarauaga tegeelevad ettevõtted neid saavad kokkuostu ja millele viitab avaldatud OÜ T ostutellimus-leping. Lisaks eelduslikult on vajalik kannatanul iga kütmiseks tarviliku seadme soetamiseks selle hankimisel ka teatud transpordi - ja paigalduskulu. Seega asjast ilmajäämisel ja lähtudes nt kahjuhüvitamisel nö vanaraua väärtusest oleks kannatanu lihtsalt sellest ilma, sest ei saaks osta nö vanaraua hinna järgi samaväärset asja soetada, kuna seda ei kataks kahjuhüvitis. Ja olukorras, kus erinevalt kannatanust kaitsja pool ei ole suutnud tõendada, et samaväärset asja - radiaatoreid on reaalselt võimalik soetada oluliselt odavama hinnaga, ei saa kohus eeldada, et kannatanu üldse saaks turult samaväärsete funktsioonidega radiaatoreid koos lisade osta oluliselt väiksemas hinnas kui on kannatanu esitanud hinnapakkumistes.
9. Kannatanu ei ole arvanud kahjuhüvitise hulka korterist välja viivaid torustikke, mis samuti on nüüdseks kadunud ja nende hüvitamist ka süüdistatavalt ei nõua. Kannatanu on võtnud endale hinnapakkumise ka nende peale, mistõttu saab nende soetamist ise korraldada. Samas on kannatanul õigus saada ka eraldivõetuna õiglane hüvitis süüdistatava poolt kolmest korterist varastatud asjade eest, mille funktsioonid olid korras ja samuti ka osas, mille funktsioonid ei olnud korras, kuid oli nn malmist tulenev väärtus. Ei saa ära mõelda ka seda, et kannatanult võeti süüdistatava poolt ära võimalus, millal, kellele ja millise hinnaga ta on nõus müüma või muul viisil kasutama või kasutamiseks ka vajadusel parandama radiaatoreid, sh puudustega radiaatoreid. 9 / 10 1-12-5664
10. Süüdistav ei ole tõendanud, et tal puudusid ka VÕS alusel õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Arvestades eeltootud asjaolusid ja kaalutlusi kogumis, leiab kohus, et kannatanu nõue süüdistatava vastu seoses varguse toimepanemiega kannatanu kolmest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 p 5 alusel osaliselt, s.o summas 3000 eurot. IV. Menetluskulu Süüdistatavalt E.E-lt tuleb mõista välja menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel: 480 eurot sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega; 45 eurosenti kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu; 422.40 eurot riigi õigusabi kulu. Riigiõigusabi kulu moodustab koos käibemaksuga kaitsja kulud kohtuistungil osalemise ja ettevalmistumise eest 26.11.2012 ja 17.01.
11. V. Tõkendit ja asitõendeid ei ole. Indrek Nummert Kohtunik 10 / 10