Obsah (12)

§ 424§ 218§ 209§ 65§ 74§ 75§ 50§ 268§ 2§ 3§ 32§ 56

Ärakiri 1-11-11046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg 17. aprill 2012. a Haapsalu 12.aprill 2012 Kriminaalasja number 1-11-110

§ 424

järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja P.E - elukoht *, isikukood *, EV kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, karistatus: 1) 27.04.2010 Lääne Prefektuuri poolt

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni, tasumata, 2)31.08.2011 Pärnu Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1,4 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 18-kuulise katseajaga Advokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista P.E

§ 424järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

2.

§ 65

lg 1 alusel, suurendada Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega nr 1-11-6055 P.E-l mõistetud 1-aastast vangistust, mõista P.E-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. 3. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus P.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1-aasta 2-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui P.E 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata P.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 1 tulenevat kohustust: 3.1.1.

elama oma alalises elukohas *; 2 3.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.1.
5. täitma Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsuses nr 1-11-6055 määratud kohustust hüvitada kannatanutele A P, EA ja K K tekitatud kahju. 3.
6. Katseaja alguseks lugeda Pärnu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-11-6055 kuulutamise päev, s.o 31.august
7. a. 3.
8. Kui P.E katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tühistada P.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
2. Välja mõista P.E’lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarvele nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-11046, menetluskulu)/: -tunnistajakulu 14 (neliteist) eurot 29 senti; - koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 7.Jätta rahuldamata taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. 8.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole. P.E on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS P.E süüdistatakse selles, et tema juhtis
4. juulil 2011.a kella 03:00 kuni 04:28 ajal Hiiu maakonnas Käina vallas Käina alevikus Lõokese ja Mäe tänaval T T P kuuluvat mootorsõidukit Mercedes Benz E200 registreerimisnumbriga * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,89 mg/l +- 0,09 mg/l, seega oli 3 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,80 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani P.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et kuriteo toimepanemise aega tuleb täpsustada ja kuriteo toimepanemise ajaks tuleb lugeda kell 04.00-04.28. KrMS § 268 sätestab kohtuliku arutamise piirid ja lõige 3 ütleb, et süüdistuse muutmine

§ 268lg 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste väidete parandamine.

Kohus leiab, et eelnimetatud seadusesätetest lähtudes oli prokuröril õigus täpsustada kohtulike vaidluste ajal kuriteo toimepanemise kellaaega ja kohus uurib P.E-le esitatud süüdistust, kus kuriteo toimepanemise kellaajaks on 04.00-04.28. KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 424näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör taotles jätta süüdistatava P.E ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist kõrvale, kuna süüdistatav on kohtus ja kohtueelsel uurimisel oluliste asjaolude kohta andnud erinevaid ütlusi. Süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrolliks avaldas kohus prokuröri taotlusel ka P.E kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Et hinnata süüdistatava ütluste usaldusväärsust, võrdleb kohus kõigepealt süüdistatava kohtus ja eeluurimisel antud ütlusi. P.E on sel õhtul autoga sõitmise kohta andnud kohtus ütlusi - ööklubi pandi kinni, siis tahtis minna sõitma, aga siis tulid need noormehed ja neiud, kellega koos oli, tema juurde, ja ütlesid, et siin on inimesi, kes teavitavad sellest kohe politseid, siis istus üks teine noormees rooli - lubas, mingeid tundemärke, et ta purjus oleks, ei olnud. See noormees oli nooremapoolne, pikemat kasvu, ta oli kuskilt kaugemalt – ta oli tema arust Tallinnast. Läksid autosse neljakesi, võib-olla isegi viiekesi. №ormees istus rooli, tema istus kõrvale ja vähemalt kaks tüdrukut istusid taha. Sõitsid Luige baari poole, kedagi rohkem tee peal peale ei võtnud. Kohtueelses menetluses on P.E autoga sõitmise kohta andnud ütlusi - mäletab, et Carribast läks auto rooli üks teine noormees, temaga tutvus Carribas, tema nimi algas M tähega lühike nimi, 25-27 aastane, nägu ei mäleta, pruunid juuksed siili soenguga. Oli joonud, enne seda sündmust ei mäleta midagi, abikaasat Carribas enam ei olnud. S iis üks noormees ütles talle seal, et ta ise sõitma ei läheks ja tema istus siis ise rooli ja siis mäletab, et auto oli tankla juures oleva baari juures. Ise ei mäleta, et oleks autot juhtinud ja ei mäleta autoga sõitmist ka mitte. P.E selgitas kohtuistungil erinevate ütluste andmist järgmiselt – miks ei rääkinud, et 4-5 inimest autos olid – rääkis aga uurija ei ole kirja pannud. Ei tea, miks ei palunud, et uurija selle protokolli kirja paneks, oli tol hetkel väsinud ja segaduses. Kartsid praamile hiljaks jääda, sest abikaasa pidi järgmise päeva hommikul minema Soome. Oli öö läbi magamata, kui õhtul ütlusi andis, oli alles alkoholijoobes. Ei olnud enam nii suures joobes, aga joove oli alles, sest ei olnud maganud. Autoga sõitmise asjaolud tulid meelde, sest kodus oli pikemalt aega selle üle järele mõelda ja tuli meelde. Kohus leiab, et P.E on tõepoolest kohtueelsel uurimisel ja kohtus andnud sündmuste oluliste asjaolude kohta erinevaid ütlusi. Kohus ei loe usaldusväärseks P.E antud põhjendusi, miks ta on erinevaid ütlusi andnud. Kohus leiab, et P.E ütlused selle kohta, et ütlused on sellepärast erinevad, et ta kiirustas ning tema terviseseisund ei olnud kõige parem, ei ole usaldusväärsed. Tl 2728 on P.E ülekuulamise protokoll, kus ta on 24.07.2011 ütlusi andnud. P.E on kirjutanud 4 protokolli alla – protokoll on koostatud minu ütluste järgi, läbi loetud ja vastab tõele. Kohus leiab, et kohtueelsel uurimisel on P.E kahel korral selgesõnaliselt väitnud, et autoga sõitmist ta ei mäleta – see ei ole ühekordne juhuslikult kiirustades öeldud lause. Kohtus on ta aga väitnud, et mäletab, et kui võõras noormees rooli istus (mida ta mäletas ka kohtueelsel uurimisel), siis istus autosse peale tema veel 2-3 tütarlast. Kohus leiab, et nii mitme inimese autosse istumine on selline oluline fakt, mis ei saa kord ununeda ja siis jälle meelde tulla. Kohtus on P.E öelnud, et politseile Luige baari juures ei näidanud, kes sõitis selle autoga, sellepärast, et ei leidnud seda noormeest üles ja nad ei lubanud sinna baari sisse minna. Nad küsisid, kas oskab seda noormeest näidata, ütles, et seda noormeest ei ole seal väljas. Ei lastud enam pärast autosse sisseminekut välja. Kohus leiab, et P.E ütlused on ka tunnistaja V.V ütlustega vastuolus – tunnistaja väidab, et P.E küll väitis, et noormees juhtis autot, kuid kirjeldada ta seda noormeest ei osanud. Kohtueelsel uurimisel on P.E öelnud, et enne seda sündmust (autoga sõitmist) ei mäleta midagi. Kohtus aga andis detailseid ütlusi selle kohta, kellega ta baaris koos oli ja kuidas turvamees L.P temaga sel õhtul suhtles. Miks tunnistaja L P näitas näpuga, et just tema sõitis - äkki ta solvus, ei oska öelda Erinevaid ütlusi ja seda, miks ta kohtueelsel uurimisel turvamehest ja konfliktist temaga ei rääkinud, põhjendas kiirustamisega praami peale. Kohus leiab, et P.E eeluurimisel ja kohtus antud ütlused autoga sõitmisele eelnenud sündmuste kohta on erinevad olulistes faktides. Kohus leiab, et ei ole usutav, et isik kaheksa kuud peale sündmuse toimumist (kohtuistungil) saab mäletada sündmust väga detailirohkelt, kui ta vahetult peale sündmust on väitnud, et oli sel päeval alkoholi tarvitanud ja ei mäleta ei ööklubis olemisest ega autoga sõitmisest midagi. Kohus leiab, et P.E ütlused ei ole usaldusväärsed, sest vastuolu on nii tema enda poolt kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes kui ka P.E ja tunnistaja V.V ütlustes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.E ütlused tuleb tõendite kogumist välja, sest tema ütlustes esinevate oluliste vastuolude tõttu ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Kohus uurib teisi kohtule esitatud tõendeid. Tunnistaja L P andis kohtuistungil ütlusi, et

1. juulil 2011 oli turvamehena tööl ööklubis Carriba (töötas seal 2010 novembrist kuni
2. detsembrini 2011), see asub Hotell Lõokeses, tänav on ka vist Lõokese. Klubi avatakse kell
3. Mäletab, et sel ööl üks naisterahvas soovis minna alkoholijoobes sõitma autoga Mercedes Benz, mille number oli *. S ee naisterahvas läks auto juurde, pani auto käima, istus autorooli. Ütles talle ühe korra, et ärgu mingu sõitma Siis läksid mingid noormehed temaga rääkima, et ei läheks sõitma. Ütlesid, et ärge minge sõitma, politsei on siinsamas, te jääte vahele. Siis ta jättis mootori seisma, tuli klubisse sisse tagasi ja võttis omale veel ühe joogi. Kuna tööpäev sai läbi (kella 4 ajal), siis läks sõpra koju viima, umbes 1 km kaugusele, Luige baari juurde. Siis see auto jäi veel Carriba juurde. Kui tagasi tuli siis P.E tuli Jetoili tankla juures vastu (ei jõudnud oma töökohani), siis keeras Jetoili parklas ümber ja P.E jäi Käina ristmikul seisma, võttis sealt ühe noormehe peale, kes istus tagaistmele. Siis P.E hakkas uuesti liikuma ja siis hakkas ka tema liikuma ja sõitis talle järgi. Seda autot juhtis see naisterahvas, kes siin kohtusaalis on (P.E). Kui ta Jetoili tanklas vastu sõitis, siis ei näinud autos kedagi teist. Selles, et P.E autoroolis oli, on kindel. See auto kuni Luige baari ette liikumiseni, oli kogu aeg vaateväljas. Ootas nii kaua kui politsei saabus, siis juhi kohal vahetust ei toimunud. Seega tunnistaja L.P ütlustest tuleneb, et tema nägi selgelt seda, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis süüdistuses märgitud autot P.E. Tunnistaja L.P on selgitanud ka asjaolusid, mis toimusid enne seda, kui ta P.E autot juhtimas nägi, sest P.E soovis juba eelnevalt minna autot juhtima, kuid kaaskodanikud keelasid teda. L.P selgitas, et oli helistanud enne seda 112, siis vahepeal oli helistanud politseinik Mihkel Karjamaa, 5 ütles, et kui näeb seda autot kuskile poole liikumas, siis helistaks talle. Kui nägi seda autot liikumas, helistas politseile, siis politsei ütles, et sõidaks autole järgi ja vaataks, kuhu ta läheb. Sõitiski siis järgi ja ta sõitis Luige baari juurde, politsei oli 2-3 minutiga kohal. Näitas politseile, kes oli auto roolis. Kui politsei tuli, siis naisterahvas tuli just autost välja. Kui näitas politseile kätte, kes auto roolis oli, siis politsei lasi ta minema ja läks koju. Tunnistaja V V andis kohtuistungil ütlusi, et ööl vastu
4. juulit 2011 oli ühispatrullis patrullis koos Kärdla konstaabli Mihkel Karjamaaga. Öösel peale 2 tuli Pärnu Juhtimiskeskusest väljakutse, et Carriba baari ees seisab Soome numbrimärkidega Mercedes Benz, milles on joobes tundemärkidega naisterahvas. Juhtimiskeskusest teatati, et neile teatas Carriba turvamees hr P - konstaabel Mihkel Karjamaa sai juhtimiskeskusest hr P telefoninumbri, millele helistades suhtes hr P. M. Karjamaa palus hr P silma peal hoida sellel autol, kui see liikuma hakkab, siis järgneda talle ja patrullile siis teada andma. Patrull oli hetkel Kärdlas, kohe ei reageerinud kutsele. Kui Carribast tuli uus väljakutse (see oli vist peale kahte), et käib kaklus, s elle kakluse väljakutse peale hakkasid kohale sõitma, kui poolele teele jõudsid, siis hr P helistas, et Mercedes Benz hakkas liikuma. M. Karjamaa palus P võimaluse korral autole järgneda. Kohus leiab, et tunnistaja V.V ütlused sünduste käigu kohta kinnitavad tunnistaja L.P ütlusi. Tunnistaja V.V kinnitab, et juhtimiskeskuselt tuli teade alkoholijoobes isikust, kes soovib autoga Mercedes Benz sõitma minna Carriba ööklubi juures ja teatajaks oli turvamees L.P, kellele M.Karjamaa ka edaspidiseks käitumisjuhiseid jagas. Tunnistaja Viisimaa kinnitab ka seda, et P helistas Karjamale ja teatas, et auto liigub ja Karjamaa palus tal autole järgi sõita. Tunnistaja V kinnitab ka, et P viitas P.E-le kui autot juhtinud isikule koheselt kui politsei sündmuskohale jõudis. Kaitsja leidis, et tunnistaja P ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta ei mäleta, et sel ööl ööklubis kaklus oleks olnud. Tunnistaja P ütles kohtuistungil, et
5. juuli 2011 ei olnud klubi sulgemise ajal mingeid kaklusi, ei sees ega väljas. Väljaspool klubi üldiselt volitusi turvamehena ei olnud, aga reageeris alati sellele, mis väljas toimub. Tunnistaja V kinnitas, et politsei sai sel ööl väljakutse (juhtimiskeskusest) Carriba ööklubi juurde, kus pidi väljas kaklus olema. Poolel teel väljakutsele s.o. kakluse kohale, said teate, et kaklus on lahenenud, ei tea kes teatas seda kas juhtimiskeskus või turvamees. Siis sõitsid klubi juurest mööda, käisid parkimisplatsil ja fikseerisid, et kõik oli rahulik ja sõitsid Luige baari juurde. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendid, et tunnistaja P sel õhtul nägi Carriba läheduses kaklust ja sellest midagi teaks. Seega ei ole asi mitte sündmuste valikulises mäletamises, vaid tõendamist ei ole leidnud, et tunnistaja P oleks näinud sel õhtul ööklubi lähedal kaklust, sest tunnistaja V on öelnud, et väljakutse selle kohta tuli juhtimiskeskuselt ja seda ta täpselt ei mäleta, kes teatas, et kaklust enam ei ole. Kohtus kinnitas tunnistaja L.P, et talle ei meeldi kui inimesed sõidavad purjus peaga, nad on potentsiaalsed mõrtsukad, viha küll ei pea. Kohus leiab, et tunnistaja käitumine olukorras, kus ta nägi joobes isiku kavatsust minna autoga sõitma, sellest koheselt politseile teatas ning seejärel politsei korraldusi järgis, on igati eeskujuvääriv, sest tõepoolest joobes juht on ohuks kõigile kaasliiklejatele. Seega kohus ei leia, et tunnistaja L.P oleks olnud mingi isiklik vihavaen süüdistatava vastu vaid ta käitus vastutustundliku kodanikuna. Edasist sündmuste käiku oskab kirjeldada tunnistaja V.V - nägi seda autot Luige baari juures, auto seisis seal ja autojuht oli autost väljas ja seisis auto juures. Kohale jõudes tuli P nende juurde ja osutas näpuga P.E peale, et see isik tuli sealt autost välja. Jäid seisma mõned meetrid eemal risti Mercedese suhtes. Mercedese juures oli 3-4 inimest, baari juures umbes kümmekond. 6 M. Karjamaa palus P.E patrullautosse istuda, mida ta ka tegi. Siis paluti tal puhuda indikaatorvahendisse, millest P.E algul keeldus, ei põhjendanud, miks. Siis M. Karjamaa tutvustas talle tema õigusi ja kohustusi ja seda, et keeldumise puhul on politseil õigus viia ta meditsiiniasutusse vereproovi võtmiseks, siis selle peale ta nõustus puhuma. Indikaatorvahend näitas alkoholijoovet, siis käskis M. Karjamaa puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas samuti joovet. P.E näiduga oli vist nõus, kirjutas protokollile alla, lugedes enne läbi. Pärast seda koostas M. Karjamaa protokolli. Seda, et politsei P.E-ga sündmuskohal 24.07.2011 kohtus nagu kinnitas tunnistaja V.V ja tema joovet sündmuskohal kontrollis, näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 16/, kus P.E suhtes on 24.07.2011 kell 04.28 Käina alevikus Mäe 2 kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne ja P.E on protokolli allkirjastanud. Tunnistaja V.V kinnitas ka, et P.E suhtes kasutati ka tõenduslikku alkomeetrit. Tl 17-18 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt 24.07.2011 Käinas Mäe tn 2 kell 05.01-05.06 kasutati P.E suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARBK-0030, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,80 mg/l. P.E on protokollile alla kirjutanud. Kohus leiab, et tunnistajate L.P ja V.V ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga on tõendamist leidnud, et P.E oli 24.07.2011 isikuks, kes juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,80 mg/l kohta. Sellega rikkus P.E Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on P.E esinenud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-
6. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani P.E toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo nagu see talle süüdistuses süüks oli arvatud, s.o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Kohus leiab, et P.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, ta teadis, et ei tohi autot juhtid a, kõrvalised isikud ütlesid talle, et ta ei juhiks autot, kuid ta ei hoolinud sellest ja juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks P.E süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.E tuleb talle esitatud süüdistustes

§ 424järgi süüdi mõista.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et P.E süü on keskmine, tema joove 7 oli miinimummäära, mille seadusandja loeb kriminaalkorras karistatavaks juhil olevaks joobeks , lähedane. Samas asjaolu, et P.E ei hoolinud kaaskodanike keelamisest ja ikkagi asus alkoholijoobes olles autot juhtima, suurendab tema süüd. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 25 karistusregistri teatise kohaselt on P.E kahel korral karistatud – Lääne Prefektuuri 27.04.2010 otsusega

§ 218

lg 1 alusel ning Pärnu maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6055

§ 209

lg 2 p 1, 4 alusel vangistusega 1 aasta

§ 74alusel katseajaga 18 kuud.

Seega oli P.E käesoleva kuriteo toimepanemise ajal üks väärteokaristus ja seda mitte liiklusrikkumise eest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et P.E väärtushinnangud on paigast ära, ta oli oma teoga ohtlik ühiskonnale, sest liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Eeltoodu näitab, et P.E tuleb karistada vangistusega, seda just süü suuruse ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Kohus leiab, et P.E tuleb karistada seaduses ettenähtud karistusmäära miinimummäära määrast suuremas määras, sest karitust kergendavaid asjaolusid ei esine. Kuna käesoleva kriminaalasjas arutatav tegu on toime pandud P.E poolt enne Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsuse kuulutamist, tuleb P.E-le mõista liitkaristus

§ 65lg 1 alusel.

Samas leiab kohus, et P.E suhtes saab kohaldada

§ 74

, s.t, et vangistuse ärakandmine P.E polt ei ole otstarbekas ja vangistus tuleb P.E suhtes jätta tingimisi kohaldamata, määrates P.E katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohus leiab, et allutamine käitumiskontrollile täidab karistuse eesmärgi ja kohus leiab seda seetõttu, et P.E on eelmise kohtuotsusega allutatud käitumiskontrollile ja karistusregister näitab, et selle aja jooksul, kui ta on olnud allutatud käitumiskontrollile, ei ole ta uusi õigusrikkumisi toime pannud. Katseaja alguseks tuleb lugeda eelmise kohtuotsuse kuulutamise aeg s.o 31.08.2011, kuid kohus pikendab katseaega, et tagada käitumiskontrolli kindel positiivne mõju. Tl 19 on P.E juhiloa koopia, mis näitab, et P.E on olemas juhtimisõigus.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.

§ 50

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. See erisus P.E kohta ei käi. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kui süütegu seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta selle lisakaristuse kohaldamata. Kohtule ei ole esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks selle, et P.E suhtes lisakaristust ei tuleks kohaldada. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamise aluseks käesoleval juhul on nii P.E süü suurus kui ka karistuse üldpreventiivne eesmärk – õiguskorra tagamine. Samas leiab kohus, et lisakaristust tuleb kohaldada miinimummäära lähedases määras, kuna P.E ei ole eelnevalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid ja teda ei ole eelnevalt karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, seega kohus leiab, et karistuse eesmärke täidab lisakaristuse kohaldamine miinimummäära lähedases määras. TÕKEND P.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 4/, mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 8 1.KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. P.E-lt tuleks välja mõista sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 II astme kuriteos süüdimõistmisega, mis on 1,5x290= 435 eurot. Pärnu Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega nr 1-11-6055 on P.E-lt välja mõistetud sundraha seoses II astme kuriteos süüdimõistmisega ja seetõttu käesoleva kohtuotsusega sundraha väljamõistmisel ei kuulu, kuna käesolevas kriminaalasjas arutatav kuritegu on toime pandud enne eelnimetatud kohtuotsust. 2.KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on menetluskulu kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 eurot /tl 21/. 3. Tunnistajale makstud sõidukulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt ja käeoleva kriminaalasjas on see tunnistaja L.P makstud summa 14,29 eurot /tl 38/. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks KrMS § 181 lg 1 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna kohus mõistab P.E süüdi, siis valitud kaitsjale makstud tasu talle KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitamisele ei kuulu ja kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige