4-12-3489/4

Väärteoasi nr.4-12-3489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 31.08.2012.a Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Reegati poolt 04.07.2012.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2376,12,004125 Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) G.E, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus Prefektuuri LÕPPOSA Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Reegati poolt 04.07.2012.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2376,12,004125 muutmata ja G.E kaebus karistuse kergendamiseks rahuldamata. V™S § 134 lg 1, § 111 p. 10 kohaselt trahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o. 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu G.E karistati kohtuvälise menetleja otsusega liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot selle eest, et tema 11.06.2012.a. kell 10:02 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee 10,6 km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 34 km/h võrra, sõites kiirusega 87+-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palutakse kergendada karistust. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha, milles palus kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on tahtliku rikkumisega. LS § 14 lg 2 kohustab liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Liikluspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Menetlusalusele isikule oli karistus määratud alla sanktsiooni keskmist määra. Kaebajale inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toimepandava väärteoliigiga ning arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid karistuse eesmärke on rahatrahv summas 100 eurot põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud G.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. G.E ei vaidlusta kaebuses kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad aset leidnud rikkumist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja- politseiametniku Toomas Lehteri ütlused. Nimetatud protokolli kohaselt oli Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 10.6 km piirkonnas lubatud suurim kiirus 50 km/h, sõiduk Citroen C1 reg.märgiga xxx, mida juhtis G.E, sõitis aga kiirusega 87+-3 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Ultralyte 100 LR nr. UX

1. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS-11/00096 tõendab, et mõõteseade oli taadeldud 08.09.2011.a, seadet oli testitud 11.06.2012.a. kell 08:00 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki Citroen C1 reg.märgiga xxx kiiruse näit õige ning G.E ületas sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h võrra. T.Lehteri tunnistajana antud ütlused kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituga. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine G.E poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses keeldunud ütluste andmisest, kuid kohtule esitatud kaebuses väitis, et kuna käib linnas harva, siis kiiruse muutus selles kohas oli talle üllatuseks ja sõitis harjumusest 70 km/h. Seega on kiiruse ületamine toimunud tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. 2 Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.E karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses ehk summas 100 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja ja ka kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on juba karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et isik on varem väärteokorras karistamata. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus põhjendatud ning karistus vastab süü suurusele ning on ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav, kuna kiiruse ületamised on muutunud massiliseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt G.E suhtes tehtud otsuse karistuse osas muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.
2. Kohtunik 3