ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-12-680 Otsuse kuupäev 07.09.2012 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Kohtuasi kaebus väärteoasjas 2402,12,000014 K.I kaebusK.I väärteoasjas 2402,12,
§ 35lg 2.
Lubatud mass 44000 kg. Tegelik mass 47 536 kg. 1 Seega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, lg 2, TSM nr 51 § 7 lg 1; MKM m. nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2; väärtegu kvalifitseeriti Teeseaduse § 40 1 lg 1, LS § 238 järgi. Protokolli kohaselt on tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise massimõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja Kaur Ilves. protokoll, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse otsusega väärteoasjas nr 2402,12,000014 määrati menetlusalusele isikule karistuseks Teeseaduse § 40 1 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 03.01.2012 kell 17.20 xxxx mootorsõidukit haagisega reg.nr. xxxx. Autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtuse, juhil polnud esitada
§ 35lg 2.
Lubatud mass 44000 kg. Tegelik mass 47536 kg. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, MKM m. nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2; väärtegu kvalifitseeriti Teeseaduse § 40 1 lg
- Samuti rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 2, TSM nr 51 § 7 lg 1 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 238 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku Värk ülekuulamise protokolliga. Kuna TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus TeeS § 40 1 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt on kergendavaks asjaoluks toimepandu kahetsemine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause. Otsuse põhjenduste kohaselt võetakse karistuse määramisel arvesse menetlusaluse isiku poolt toimepandu kahetsemist. Samas on menetlusalust isikut varem samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud. 20.02.2012 saabus Viru Maakohtusse K.I kaitsja kaebus, milles ta palus väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 lähtudes tühistada Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 02.02.
- a otsuse nr 2402,12,000014 ja lõpetada väärteomenetlus. Menetlusalune isik avaldas nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et trahv on põhjendamatu ning et karistamiseks puudub alus. Menetlusalune isik ei saa olla kindel selles, milline on masina täpne kaal, sest see sõltub konkreetse materjali erikaalust, mis võib oluliselt erineda sõltuvalt puidu liigist, puidu niiskusest ning muudest faktilistest asjaoludest, mida on võimatu autojuhil hinnata. Arvestades talvideid asjaolusid (03.01.2012 kell 17.20 oli www.emhi.ee andmetel xxxx temperatuur 1,9 kraadi Celsiuse järgi; suhteline õhuniiskus 97%), siis annab märkimisväärse lisakaalu auto raamile, telgedele, haagisele jääv lumi. Sellise lume ja jää kaal üksi võib olla sadades kilodes. Autojuht saab hinnata autole laaditava metsamaterjali mahtu ja tagatelje koormust. Viimast võimaldab auto kontrollida (auto kabiinis on vastav näidik) ning seda ka menetlusalune isik tegi. Käesoleval juhul veoauto veotelje koormus ei ületanud norme (samuti pole tuvastatud, et ühegi teise telje koormus ületaks norme) ning selle kohta puudub ka vaidlustatud otsuses viide, st veotelje osas ei tuvastatud ülekaalu. Arvestades ülekaalu suurust ning tolerantse (tulenevad akrediteeringust), siis on sisuliselt olnud veoauto koormas kaks palki ülearu. Sellise otsuse tegemine, kas palkide lisamine toob kaasa ülekaalu või mitte, on puidu laadimisel praktiliselt võimatu, sest puuduvad mõistlikud võimalused palkide kaalumiseks. Seega jääb alati võimalus, et tulenevalt palkide erikaalust, teeoludest võib koorem osutuda ülekaaluliseks. 2 Eeltoodust tulenevalt on menetlusalune isik seisukohal, et isiku rikkumine ei ole kindlasti suur ja menetlusaluse isiku süü on väga väike, sest menetlusalusel isikul on võimatu rikkumist vältida ning seetõttu tuleks vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Isegi kui kohus leiab, et menetlusalust isikut peaks karistama, siis on antud juhul määratud trahv liiga kõrge, sest rikkumine ei ole sedavõrd raske, et sellele peaks järgnema trahv sanktsiooni keskmises määras. Seda kinnitab muuhulgas ka kohtupraktika, kus sarnaste ja ka oluliselt suuremate ülekaalude puhul on määratud väiksemaid trahve. Nt otsused nr 4-11-469 ja 4-11-
- Antud asjas on ülekaal olnud väiksem, kuid isikut on karistatud suurema rahatrahviga. Seejuures on kergendava asjaoluna tuvastatud see, et isik on kahetsenud teo toimepanemist. 29.08.2012 saabus Viru Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurilt seisukoht väärteoasjas nr 2402,12,
- Kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega ning leidis, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetleja leidis, et kaebuses esitatud seisukohad ei ole põhjendatud ja puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja märkis, et ülekoormust ei tuvastatud telgedel, vaid ületatud oli autorongi kogukoormus. 3536 kg võrra lubatud massi ületamine ei ole pelgalt kahe palgi suurune ülekoormus, nagu on viidatud kaebuses. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tegemist on kogenud autojuhiga, kes oleks pidanud ülekoormuse olemasolu eristama. Samuti oli tal kahtluse korral võimalik panna koormaks väiksem kogus. Menetleja oli seisukohal, et käesoleva juhtumis võrdluseks ei saa tuua teisi väärteoasju ja nende puhul määratud karistusi, lähtuda tuleb konkreetsest juhtumist, kuna ei ole teada, milliseid asjaolusid arvestati teistes juhtumites karistuste määramisel. Karistuseks on määratud keskmine trahvimäär maksimumist, kuna isikut on varem 8-l korral õigusrikkumiste, sh samalaadsete (Teeseadus) toimepanemise eest karistatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule on koostatud väärteoprotokoll selles, et tema juhtis 03.01.2012 kell 17.20 xxxx kilomeetril suunaga Kunda poole mootorsõidukit xxxx haagisega reg.nr. xxxx. Autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtuse, juhil ei olnud esitada
§ 35lg 2.
Lubatud mass 44000 kg. Tegelik mass 47 536 kg. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, lg 2, TSM nr 51 § 7 lg 1; MKM m. nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2; väärtegu kvalifitseeriti Teeseaduse § 40 1 lg 1, LS § 238 järgi. Kohus leiab, et väärteoprotokoll on piisavalt selge ning koostatud järgides seaduses sätestatud nõudeid. 3 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Antud juhul on väärteo toimepanemine K.I poolt tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, massimõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja Kaur Ilvese poolt. Menetlusalune isik kaebuses rikkumise toimepanemisele vastu ei vaidle, kuid leiab, et isiku rikkumine ei ole suur ja et menetlusaluse isiku süü on väga väike, kuna isikul oli võimatu rikkumist vältida. Kohus on seisukohal, et väärteoasja materjalide ja kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatuga on tõendatud, et TeeS § 40 1 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning et selle väärteo pani toime menetlusalune isik. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on menetlusalust isikut korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest, sh TeeS § 40 1 alusel, väärteokorras karistatud. Kohus leiab, et viimati nimetatud asjaolu välistab asja lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel, kuna ilmselgelt ei ole menetlusalune isik teinud vajalikke järeldusi eelnevatest rikkumistest ega nende eest saadud karistustest. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne menetlusaluse isiku rikkumisega. TeeS § 401 lg 1 kohaselt karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega. Kohus peab vajalikuks arvestada menetlusaluse isiku eelnevaid rikkumisi, mis on liiklusalased ja mis näitavad menetlusaluse isiku suutmatust liikluses kehtestatud normidest kinni pidada. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku väide, nagu oleks rikkumine olnud vältimatu, on menetluslause isiku poolt toimepandud rikkumiste hulka ja iseloomu arvestades paljasõnaline. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Kohtuotsus jõustus 20.septembril 2012. a. №oremreferent Kai Rosar 4