lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele G.J-ile Harju Maakohtu 02.novembri 2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati G.J eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.veebruari 2007.a. Kohtuotsus jõustus 17.oktoobril 2007.a. Harju Maakohtu 09.septembri 2010.a määrusega täpsustati Harju Maakohtu 01.oktoobri 2007.a otsust G.J-ile mõistetud karistusaja osas ja õigeks loeti, et
lg 2 alusel tuleb temale mõistetud 2-aastast vangistust suurendada Harju Maakohtu 02.novembri 2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 27.septembril 2010.a. Harju maakohtu 01.juuni 2010.a ja 01.juuli 2011.a määrustega jäeti G.J temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. G.J karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03.augustil 2013.a. G.J on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 02.novembri 2006.a otsusega
lg 2 p 7, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 3 alusel 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega
Väärteokorras on G.J karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.J uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on G.J olemas toetavad lähisuhted ja kindel elukoht. Negatiivset mõju võivad avaldada ümbruskonnas elavad kriminaalkorras karistatud isikud, vähene vabaduses töötamise kogemus ja madal haridustase. G.J kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama oma X juurde ja hakata tööl käima. Ta leiab, et praeguseks ärakantud karistusaeg on olnud piisav, et teda edaspidiselt seadusekuulekusele mõjutada. Kaitsja leiab, et G.J tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha G.J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades nii kuritegude korduvust, vangistuse aegset käitumist kui ka jätkuvaid kuriteoriske.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on G.J ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.J puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Tal on olemas ka toetavad lähedased. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta korduvalt osalenud majandusabitöödel, kuigi distsiplinaarkaristustest nähtuvalt on tal esinenud ka juhtumeid, kus ta on tööle minemisest keeldunud. Hoolimata positiivsetest asjaoludest peab aga kohus arvestama, et G.J on varasemalt korduvalt karistatud isik. Kriminaalkorras on teda varasemalt karistatud ühel korral tingimisi vangistusega, millega määratud katseajal pani ta toime käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude eest. Seega ei ole varasem kriminaalkaristus, millega anti võimalus karistuse kandmiseks vabaduses ega ka väärteokaristused tema käitumist piisavalt mõjutada suutnud. Isik on jätkanud rikkumisi. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda kinnipidamiskohas kehtestatud reeglitele kuna tal on vähemalt 40 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ka hetkel kannab G.J karistust kartseris. Süüdimõistetu ise kohtuistungil oma käitumist väga probleemseks ei pidanud, leides, et tegemist on keskmise kinnipeetava käitumisega ja teistel on veel rohkem rikkumisi. Eelnev näitab, et G.J ei ole oma eelnevast käitumisest vajalikke järeldusi teinud, ei ole seda muutnud ka vangistuses viibimise ajal suhtub kriitikavabalt ning ennastõigustavalt enda hulgalistesse rikkumistesse. Seega puudub kohtul veendumus, et ta sooviks jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Samuti annab süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine alust kahelda selles, kas ta oleks motiveeritud ja suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi. Kuna kõik süüdimõistetu kuriteod on olnud varavastase iseloomuga, siis tuleb tema kuritegude riskitegurina käsitleda hõlptulu teenimise eesmärki. Kuigi käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul on süüdimõistetul olemas kindel töökoht, siis tuleb siiski arvestada sellega, et tegemist on vaid minimaalset sissetulekut pakkuva tegevusega, mis ei pruugi uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt maandada, eriti arvestades temal olevaid võrdlemisi suuri tasumata rahalisi nõudeid ning materjalides nähtuvaid võimalikke probleeme enese äramajandamisega. Samuti võib süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut ja õigusvastast käitumist mõjutada X. See võib endaga kaasa tuua suurenenud rahalisi väljaminekuid, nõrgendada süüdimõistetu enesekontrolli oskust ja põhjustada tagajärgedele mittemõtlematut käitumist. Materjalidest nähtuvalt suitsetas süüdimõistetu vabaduses kanepit ja on proovinud ka teisi narkootilisi aineid, kuid need tema enda sõnul igapäevaelu ei mõjutanud. Süüdimõistetu on varasemalt tunnistanud alkoholi mõju oma käitumisele, mis võib põhjustada tema agressiivsust. Kuigi kohtuistungil ta alkoholi liigtarvitamist eitas ja leidis, et ei ole vägivaldne inimene, väljendavad tema poolt toimepandud süüteod siiski võimalikele probleemidele nii alkoholi tarvitamisega kui ka vägivaldusega. Seetõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ja hinnata, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud. Kuigi süüdimõistetu on alustanud vangistuses oma kuriteoriskide maandamiseks X läbimist, siis on ta distsiplinaarrikkumise toimepanemise ja selle tulemusena kartserisse paigutamise tõttu programmi nimekirjast siiski kustutatud. Samuti on ta alustanud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, kuid temast mitteolenevatel põhjustel jäi ka nimetatud programm pooleli. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul oleks vajalik tegeleda enam oma kuriteoriskide maandamisega, tehes seda juba enne vangistusest vabanemist, et vabaduses oleks kergem oma varasemast käitumisest hoiduda ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et G.J katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid käesolevaks ajaks piisavalt maandatud ning et ta suudaks edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt käituda. Kuigi tegemist on süüdimõistetu esmase reaalse vangistusega ja seega võiks ka selle distsiplineeriv mõju olla ilmselt tugevam, näitab süüdimõistetu vangistuseaegne käitumine, et tema puhul ei ole karistuse eesmärgid ilmselgelt täidetud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine ei ole käsitletav iga süüdimõistetu puhul reeglina, vaid on seaduse mõtte kohaselt siiski erand, mida kohaldatakse siis, kui isiku puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. Kuna G.J esineb aga karistuse kandmise ajast väga mitmed negatiivsed asjaolusid, siis ei toeta need kuidagi tema ennetähtaegset vabastamist. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata G.J (IK X) temale Harju Maakohtu 01.oktoobri 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista G.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.