Toimik nr 1-10-6559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.augustil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-6559 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu M.O, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.O tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.05.2012 otsusega KarS § 120 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel 3 aasta 3 kuu 14 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 08.12.2009 ja lõpp 22.03.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.02.2012. Kinnipidamisasutusest M.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul vabanemise korral kindel elukoht puudub. Vangistuse jooksul on lõpetanud 8.klassi. Omab töökogemust ehitajana, maalrina, köögitöödel. Varem on olnud registreeritud Töötukassas töötuna, saanud töötutoetust ja sotsiaalabiametist sotsiaaltoetust. Enne vangistust väidetavalt töötas mitteametlikult. Kuriteo sooritas 1
(3)alkoholijoobes, eitab alkoholijoobes agressiivsuse teket, kuid karistusest on näha, et agressiivsus ja impulsiivsus võib ilmuda, eriti alkoholijoobes. Isik on proovinud amfetamiini paar korda. Isik suhtub positiivselt kriminaalhooldusesse ja ühiskonda, ametnikega koostööaldis. Kriminaalhoolduse kohustusi ja kontrollnõudeid täitis korralikult. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, see soodustab tema resotsialiseerumist ning õiguskuulekale teele suunamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt M.O vabanemise korral kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on esialgu võimalik saada Narva linnas öömaja teenust ja siis juba taotleda munitsipaalpinda. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuriteod on olnud ka vägivallaga seotud. Kriminaalkooldusel on isik viibinud varasemalt ühe korra- ennetähtaegse vabanemise korral 2009 .a. märtsis. Katseaja üheksandal kuul pani isik toime uue, vägivallaga seotud kuriteo. Positiivne on, et isikul on kehtivad dokumendid ja teatud töökogemused ning oskused, et otsida endale vabanemise korral tööd. M.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist leiab ta õe rahalisel toetusel endale üürikorteri, võib ööbida ja öömajas. Perspektiivis on tal lahkuda xxx, kus elavad ja töötavad tema vanemad. Prokurör ei toeta M.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on korduvalt kohtulikult karistatud, ka vangistusega. Oli ühel korral enne tähtaega vabastatud ja selle katseaja jooksul pani ta toime uue vägivalla kasutamisega seotud kuriteo toime. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, leiab, et M.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud muuhulgas I astme isikuvastase kuriteo- tahtliku tapmise toimepanemise eest (11-aastane vangistus 03.08.2001 Narva LK kohtuotsus) ja kolmel korral avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Ühe kuritegudest narkootilise aine vahendamise pani M.O toime vanglas karistust kandes ( Harju 08.02.2006 kohtuotsus). Isikut on varem 2009 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast, katseaja üheksandal kuul pani toime uue vägivallaga seotud kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust ähvardamise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus M.O puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 19.01.2015. 2
(3)Vabanedes puudub M.O kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole M.O kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Isikul on madal haridustase, puudub töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivne on see, et tema õde xx. xx on nõus venda toetama ka materiaalselt, mille kohta on esitatud kiri ja panga väljavõte, et õel on iseseisev sissetulek ( lk 1822). Arvestades M.O poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (korduvad vägivallakuriteod), korduvaid karistusi (muuhulgas raske isikuvastane kuritegu-tahtlik tapmine, kuriteo toimepanemine vanglas karistust kandes), ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uus kuritegu katseajal), vangistuses viibides (3 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( iseseisvaelu- ja töökoha puudumine) on kohus seisukohal, et M.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud ennetähtaegsel vabastamisel, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta M.O-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korral käitumiskontrolli all viibinud, olles enne tähtaega vabastatud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Selliseid võimalusi oli isikul varemgi. Ka varemgi oli isikul õe toetus, kelle korteris elas ta pärast ennetähtaegset vabastamist, kuid see ei takistanud tal kuidagi uue kuriteo toimepanemisel. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo, eriti seotud vägivallaga. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.O temale Viru Maakohtu 08.05.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)