I.T Prokuröri abi Ave Arnim, süüdistatav I.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina sõlmisid 09.01.2013 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust, millele tuleb liita Viru 2 Maakohtu 03.10.2012 otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 11 kuud vangistust karistuse algusega 06.06.2012. Maakohtu istung Prokuröri abi Ave Arnim jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus I.T
Prokuröri abi märkis, et kuna süüdistatav on tänaseks vabanenud 9kuulise vangistuse kandmiselt, tuleb talle karistuseks mõista 2 kuud vangistust alates karistuse kandmisele asumisest. Süüdistatav I.T jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav seletas, et kuna varem oli kokku lepitud karistuses 2 kuud vangistust, siis ta nõustub sellega ja läheb vajalikul ajal karistust kandma. Varasema karistuse kandis ta täielikult ära. Süüdistatav palus võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi, kuna käesoleval ajal puudub tal igasugune regulaarne sissetulek. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. I.T-le on esi tatud süüdistus selles, et ta lõi korduvalt lahtise käe ja jalgadega Uxxx xxx Viru Vangla 20.12.2012 arsti Jxxx Šxxx tõendist nähtub, et xxx toodi Uxxx Axxx meditsiiniosakonda tervisekahjustuse fikseerimiseks ja esmaabiks. Paremal oimupiirkonnas teravate servadega lahtine haav 2,0 cm. Abaluude piirkonnas 2 punetavat ala: paremal 2 x 3 cm, vasakul 3 x 3 cm. Ülejäänud kehal silmanähtavaid vigastusi ei tuvastatud (lk 19). Kannatanu Uxxx Axxx ütlustest nähtub, et ta ronis xxx voodi ülemisele narile, I.T tõmbas ta voodi pealt põrandale maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu tooli. Kannatanul oli väga valus ja pähe tekkis veritsev haav. Kannatanul läks silmade ees pimedaks ja edasist löömist ta ei mäleta. Vigastused fikseeriti meditsiiniosakonnas. Tunnistaja Axxx Vxxx ütlustest nähtub, et ta nägi xxx kambri uksesilma, kuidas Uxxx Axxx istus maas laua ja voodi vahel ning I.T lõi teda algul lahtise käega ja pärast ühel korral jalaga selja piirkonda. Uxxx Axxx oli peas verine haav. Tunnistaja läks koos Uxxx Axxx meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks. 3 Tunnistaja Axxx Ivxxx ütlustest nähtub, et peale kambri ukse avamist nägi ta, et Uxxx Axxx istus põrandal ja hoidis käega peast kinni, I.T seisis tema selja taga ning lõi kannatanule ühel korral jalaga selja piirkonda. Tunnistaja Kxxx Oxxx ütlustest nähtub, xxx teatas esimese üksuse valvur A xxx Vxxxe talle, et E-hoone e esimesel korrusel toimus kambris kaklus Urxxx Axxx ja I.T vahel. Meditsiiniosakonnas avastati Uxxx Axxx pea piirkonnas veritsev haav ning selja piirkonnas suured punetused. Uxxx Axxx seletas, et I.T tõmbas ta narilt alla ning hakkas jalaga lööma. I.T avastati turse vasaku sääre piirkonnas. I.T seletas, et talle ei meeldinud Uxxx Aaxxx häälitsused naril. Tunnistaja Exxx Lxxx ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas Uxxx Axxx oli kambris poolistuvas asendis laua ja voodi vahel näoga kambri ukse poole ning tema selja taga seisis I.T, kes lõi põrandal istuvat Uxxx Axxx algul jalaga selga ja siis käega vastu pead. I.T kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et UxxxAxxx oli xxx voodi ülemisel naril ja oigas kõva häälega, mis ajas kahtlustatava närvi. I.T võttis kannatanul kehast kahe käega kinni ning tõmbas ta jõuga voodist maha. Kannatanu lendas peaga vastu tooli metallist äärt ning jäi istuvasse asendisse. Pärast kukkumist lõi I.T kannatanut algul käega vastu pead ja siis jalaga selja piirkonda. I.T seletas, et kahetseb tehtut. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et I.T tuleb
järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolev kuritegu on toime pandud vangistuses viibimise ajal. Maakohus arvestab siinkohal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – vangistus 2 kuud. Karistuse liigi ja suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja raskust ning süüdistatava isikut. Kuna käesolevaks ajaks on süüdistatav vangistusest vabanenud, algab karistuse algus tema poolt karistuse kandmisele asumisest. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu. alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud Eeltoodu alusel kuuluvad I.T-lt väljamõistmisele sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Maakohus leiab, et süüdistatava taotlus võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi on põhjendatud. Süüdistatava seletuse kohaselt on talle määratud küll 4 töövõimetus, kuid pensioni ei ole ta veel peale vabanemist saanud. Lisaks sellele tuleb tal kanda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus ära vangistusena. Süüdistatav I.T kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Süüdistatav nõustus, et kuna ta on käesolevaks ajaks vabanenud, läheb ta taas vangistust kandma ajal, kui see on ette nähtud. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 12.02.2013 prokuröri abi Ave Arnimi, süüdistatav I.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.