4-13-1591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-1591 (2373,13,000656) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisek

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor, Mari-Liis Reidi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: H.M, ik: XXX, elukoht: XXX Kaitsja: Reimo Mets RESOLUTSIOON 1. Jätta H.M kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palits 01.03.2013 otsusele nr 2373,13,000656 H.M karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses,

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palits 01.03.2013 otsus nr 2373,13,000656 H.M karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses,

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata ja tühistamata.

1. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.04.
3. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 25.04.
4. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 17.05.
5. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.05.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palits 01.03.2013 otsusega nr 2373,13,000656 karistati H.M LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses,

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 06.02.2013 kell 07.47 Saku vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Saku-Laagri tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 98 +/- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga on 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes LS § 50 lg 5 p 3 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleti lisakaristuse osas otsuse tühistamist, kuivõrd kaebuse esitaja vajab juhiluba töö tegemiseks. Juhiloa äravõtmine põhjustaks olukorra, kus kaebuse esitaja ei saa oma töökohustusi täiel määral täita, see viiks palga langemiseni või töö kaotuseni. Seetõttu aga ei suudaks ta trahve tasuda määratud ulatuses ega hoolitseda pere igapäevaste vajaduste eest. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et seoses kodu remondiga elas sugulaste juures ja antud teelõik oli võõras. Ei märganud piirangut ja sõitis tavapärase kiirusega asulavälisel teel. Viimase aja jooksul on liiklusalaseid väärtegusid ette tulnud. Töökoormus on suur, otsitakse lisainimest osakonda, et sõitusid ei oleks niivõrd palju. Sõiduk kuulub tööandjale. Möödasõidul igaühel tuleb ette eksimusi. Riigihanked on kella peale, dokumentide ettevalmistus jääb lühikeseks, jääb viimasele hetkele. See on põhjus, miks tuleb kiirustada. Tööandja on eelmistest rikkumistest teadlik, ka viimase otsusega määratud lisakaristusest. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et otsus tuleks tühistada lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtule on saadetud e-kirjaga AS ÜD müügijuhi ametijuhend, millest nähtuvalt on juhtimisõigus müügijuhi ametikohal töötamiseks vajalik. Kõik karistused on korrektselt täidetud, kaebuse esitaja ei ole karistustest kõrvale hoidnud. Karistamise eesmärk ei saa olla karistuse määramine, vaid et isik saaks tagajärgedest aru. Liikudes 70 kilomeetri kiirusega teelõigul ei ohustanud kaebuse esitaja kedagi, ta liikus sellel teelõigul üksinda. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub. 06.02.2013 oli menetlusalusele isikule teada, et kui ta peaks ilma jääma juhtimisõigusest, siis võivad tekkida takistused tööülesannete täitmisel. Asjaolu, et teelõik oli võõras ja ei näinud piirangu märki, ei muuda süüd väiksemaks. Isikut on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ning senini on piirdutud rahatrahvidega. Kui aga isikut on juba kuus korda karistatud, siis jõudis kohtuväline menetleja arusaamisele, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendamas. Isikut on karistatud ka samalaadse rikkumise lõike 3 kohaselt suurema rahatrahviga. Juht on kohustatud järgima kiiruspiirangut ja muid märgiseid ning võõras teelõik peaks sundima erilisele tähelepanelikkusele. Isik peaks aru saama, et juhtimisõiguse äravõtmisega võib 2 kaasneda ebameeldiv tagajärg. Tehtud on õige otsus, määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Riigikohus on leidnud, et karistuse liigi valikul tuleb valida karistus, mis isikut mõjutab. Määratud rahatrahvid mõjutanud ei ole. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud ametijuhendiga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 400 eurot või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 65 trahviühikut, so 260 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise alammäära ületamise osas on süü alla keskmise. Selline süü suurus peaks tingima põhikaristuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või keskmise määra lähedasena. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning kaebemenetluses neid samuti ei tuvastatud. Peale selle tuleb arvestada karistuse määramisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vaidlustatud otsuses on asutud seisukohale, et kaebuse esitajat on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh ka samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist, millest saab järeldada, et määratud trahvid ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma ning järeldusi tegema. Kohus leiab, et arvestades karistusregistri andmeid, on kohtuväline menetleja tulnud õigele järeldusele. Eelmärgitud registri andmete kohaselt on kaebuse esitajat alates 08.05.2012 karistatud väärtegude toimepanemise eest kuuel korral. Seejuures on viiel juhul olnud tegemist liiklusalaste väärtegudega, neist kolmel korral samalaadsete väärtegudega, so lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega ja ainuüksi nende väärtegude toimepanemise eest on talle määratud rahatrahve kokku 768 euro ulatuses. Kõigi eelnenud otsustega määratud trahvid on menetlusalune isik tasunud ja jätkanud järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Sellisest objektiivsest käitumist saab tulla vaid ühesele järeldusele, et need trahvid ei ole oodatud mõju avaldanud ja karistused eesmärki täitnud. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendamas ja kaebuse esitajat tuleb mõjutada muul seaduses sätestatud viisil, so raskendades määratavaid karistusi, kohaldades samaaegselt juhtimisõiguse piiramist, eemaldamaks ohtliku liikleja liiklusest. Seetõttu leiab kohus, et põhikaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras on põhjendatud ja lisakaristuse kohaldamine vajalik. Mis puudutab õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on õiguskorraks ka liikluskord ning juhul, kui isik muutub liikluses ohtlikuks, siis tuleb teda karistusi määrates ja isikut erineval viisil mõjutades hakata sundima õiguskorda järgima. Senised rahatrahvid ei ole seda eesmärki täitnud, mistõttu tuleb kohaldada esialgu lühiajalist lisakaristust. Kui ka see eesmärki ei täida, tuleb juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada juba põhikaristusena. 3 Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni keskmises määras, kuigi põhimõtteliselt saanuks juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada ka põhikaristusena ja oluliselt pikemaks ajaks. Kuivõrd isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud ja oodatud mõju on jäänud saabumata, siis on isiku liiklusest kõrvaldamine hädavajalik. Väärteoasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seejuures tuleb arvestada ka isiku varasemat käitumist liikluses ning kehtivate karistuste olemasolu viitab üheselt kaebuse esitanud isiku järjekindlale ohtlikule käitumisele. Kaebuses esitati ja kohtuistungil kinnitati väiteid selle kohta, et menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks ning juhtimisõiguse äravõtmine tingib olukorra, kus isik ei suuda tasuda trahve ja täita pere eest hoolitsemise kohustust. Kohtule esitati juhtimisõiguse vajalikkuse kohta ka müügijuhi ametijuhend. Sellisest esitatud dokumendist saab järeldada, et juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud kaebuse esitajale ootamatuna pärast kohtuvälise menetleja otsuse koostamist, vaid kaebuse esitaja oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik juba alates 08.05.
2. Samast kuupäevast alates on teda korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ka karistatud. Seega olid kõik need esitatud asjaolud olemas enne väärteo toimepanemist ning töökohustuste täitmise, pere eest hoolitsemise kohustuse täitmise mugavus seoses juhtimisõiguse olemasoluga olid kaebuse esitajale teada ka väärtegu toime pannes. Kaebuse esitajale on juba suhteliselt pikaajaline kogemus liiklusalaste süütegude toimepanemise eest mõistetavate karistuse osas olemas ja seetõttu on menetlusalune isik teadlik nii liiklusnõuetest kui ka karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Trahvide regulaarne tasumine on seega andnud menetlusalusele isikule teadmise ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab temale suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema ja tema lähedaste olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks temal lasuvate kohustuste täitmise. Seega sõltub kaebuse esitaja enese ja tema lähedaste heaolu kaebuse esitaja õiguskuulekast käitumisest ka liikluses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt seadis kaebuse esitaja ohtlikku liiklusalast väärtegu toime pannes ohtu mitte ainult iseenda, vaid ka kõrvalise isiku, so tööandja liisitud vara, mis kohtu arvates näitab kaebuse esitaja ükskõiksust ka kõrvaliste isikute varasse, rääkimata eelpoolmärgitud liiklusohutusest. Kaebuse esitaja etteheide selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendab tal trahvide maksmist on kohtu arvates asjakohatu. Taolise iseloomuga rahalised kohustused on tekkinud kaebuse esitaja enese õigusvastase käitumise tulemusena ning selliseid kohustusi saanuks kaebuse esitaja vältida liiklusnõudeid järgides. Arvestades aga inkrimineeritud rikkumise iseloomu ja ulatust saab tulla järeldusele et kaebuse esitajale süüks arvatud tegu oli toime pandud tahtlikult. Seega võttis kaebuse esitaja ise endale riski, olles varasema kogemuse pinnalt teadlik, et sellega kaasneb karistus. Kohtulikul arutamisel leidis kaebuse esitaja, et tema karistused on tingitud tema suurest töökoormusest, kuivõrd tööülesannete täitmine lükkub viimasele hetkele ja ta peab seetõttu tööülesannete kohaseks täitmiseks eirama liiklusnõudeid. Kohus leiab, et taoline enda süülise käitumise eest vastutuse veeretamine tööandjale on kohatu ning juhul, kui isik leiab, et tööülesannete kohane täitmine käib tal õigusrikkumisi toime panemata üle jõu, siis tuleb ilmselgelt vahetada tööandjat, mitte jätkuvalt ohustada teisi liiklejaid. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4