Obsah (6)

§ 199§ 120§ 65§ 74§ 75§ 78

1-13-6518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6518 (13230106041) Kohtunik Külli

§ 199

lg 2 p 5 ja 7 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2013 Prokurör Silja Seeder Süüdistatavad 1. M.J – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: XXX; TLM õpilane; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 31.10.2012.a otsusega

§ 120

järgi vangistusega 1 kuu ja 24 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Talvi Vaske

1. J V – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: XXX; ei tööta ega õpi; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt Kaitsja advokaat Kristina Suvalova 2 RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada M.J

§ 199

lg 2 p 5 ja 7 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (2 kuud vangistust) Harju Maakohtu 31.10.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 24 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 3 kuud ja 24 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – s.o 114 päeva vangistust asendab kohus 228 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrab kohus 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks on M.J allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1)mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Süüdi tunnistada J V

§ 199

lg 2 p 5 ja 7 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus J.

V suhtes kohaldamata, kui süüdistatav 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala; 3) osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Viru Vangla noorteüksuse juhatajal määrata J V kriminaalhooldaja.

1. Välja mõista M.J-ilt ja J. V solidaarselt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 200 (kakssada) eurot PB’i (arveldusarve Swedbank pangas XXXXXXXXX) kasuks. nr 3 J. V vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel väljamõistetud summad sisse nõuda tema emalt RV’lt (elukoht: XXX).
2. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 4.
3. M.J-ilt määratud kaitsjale makstud tasust 55 (viiskümmend viis) eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. 4.
4. J. V t määratud kaitsjale makstud tasust 55 (viiskümmend viis) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel J. V vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema ema RV (elukoht: XXX). Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-6518 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus M.J ja J V süüdistatakse selles, et nemad 16.05.2013.a kella 16.45 paiku, viibides Tallinnas Sinimäe tänaval isikute grupis hõivasid võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt läksid nad 11-aastase MB juurde ja M.J küsis M. B helistamiseks mobiiltelefoni. M. B andis oma valduses oleva ja PB kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson WT19i maksumusega 200 eurot helistamiseks J. V , kuid nad jätsid telefoni M. B tagastamata, lahkusid mobiiltelefoniga koos sündmuskohalt ning müüsid koos samal päeval nimetatud telefoni 20 euro eest Tallinnas Solarise keskuse juures. Sellega põhjustasid nad alaealise kannatanu M. B seaduslikule esindajale PB varalise kahju summas 200 eurot. Seega M.J ja J. V panid toime grupi poolt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused 4 Süüdistatava M.J, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus M.J süüditunnistamist

§ 199

lg 2 p 5 ja 7 järgi ning tema karistamist 2-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel liita karistusele varem mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 kuud ja 24 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada kandmata karistus 228 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise ajaks määrata 12 kuud. M.J on üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all, ta peab täitma kontrollnõudeid, hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning osalema sotsiaalprogrammides. Süüdistatava J. V , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. V süüditunnistamist

§ 199lg 2 p 5 ja 7 järgi ning tema karistamist 2-kuulise vangistusega.

Mõistetud karistust ei pöörata

§ 74kohaldades tingimisi täitmisele 18kuulise katseajaga.

Kokkuleppe kohaselt on J. V kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid, hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, leidma endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala ning osalema sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.J ja J. V tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdistatavate ning nende perekondade varalist seisundit, süüdistatavate resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest (pool kaitsjatasust ja kaks kolmandikku sundrahast) riigi kanda. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik