ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2012, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-11-4427 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Kaitsja Maarika Kutser Väärteoasi A.E kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 01.11.2011 otsusele nr 2590,11,005886 Kaebuse esitaja A.E, isikukood elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue 17.04.2012, avalikul kohtuistungil Asja läbivaatamise kuupäev xxx, Juhindudes V™S § 132 p1, § 135; § 155, 156, kohus o t s u s t a s: A.E kaebus jätta rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 01.11.2011 otsus nr 2590,11,005886, millega A.E karistati liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 74 trahviühikut, so 296 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 29.05.
- 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Margo Kuke 01.11.2011 otsusega väärteoasjas nr 2590,11,005886 karistati A.E liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 74 trahviühikut, so 296 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine. Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuses esitatud taotluse juurde tühistada otsus väärteoasjas temale lisakaristuse mõistmise osas. Kiiruse ületamist tunnistas, selgitades, et tal autol spidomeeter jupsis - vahepeal kukkus näit alla, siis näitas jälle õigesti. Sõitis 02.10.2011 koos tüdrukuga sõbra juurest koju, oli ilus päev ning sirge tee. Mäest üles sõites kiirust ei jälginud ega tajunud, kuna juttu ajades ei olnud piisavalt tähelepanelik. Mõtles, et neljas käik on sees, kuid tegelikult oli juba viies. Suure kiirusega sai sõita umbes 100-200 meetrit kuni avastas, et kiirus on suurem ja kaugelt nägi ka politseid, kuid hoo võttis maha juba enne politsei nägemist. Selgitas kohtule, et sõidab autoga igapäevaselt alates
- aastast. Juhtunu kohta avaldas kahetsust. Tunnistas, et peale kõnesolevat rikkumist on toime pannud veel ühe kiiruseületamisega seotud rikkumise 23.01.2012, mille eest sai ka karistada - kiirmenetluses määrati 20 eurot trahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses kirjaliku seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning põhjendatud ning määratud karistus proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul läbivaatusel. II TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED V™S § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Piirkonnavanem Jaanus Mätase poolt 02.10.2011 koostatud väärteoprotokolli AB 1257808 kohaselt juhtis A.E 02.10.2011 kell 12.20 Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Uudeküla – Väike-Maarja tee
- km-l, liikudes Uudeküla suunas, mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx asulavälisel teel kiirusega 144 +- 5 km/h (lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h), millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS 004094 (taatlustunnistus TTRSS10/00075). LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 2 LS § 227 lg 5 p 2 sätestab kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et A.E kaebus ei ole põhjendatud. A.E tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on vaid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. A.E poolt juhitud mootorsõiduki kiirus mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS 004094 (taatlustunnistus TTRSS-10/00075). Kiirusmõõteseadme kasutamine on fikseeritud patrullpolitseinik Vello Männiste poolt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mille kohaselt mõõtmine teostati 02.10.2011 kell 12.20 hea nähtavusega asulavälisel teel, valgel ajal Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Uudeküla – Väike-Maarja tee
- km-l. Protokolli kohaselt ületas mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h /tl 11/. A.E poolt väärteo toimepanemine on seega tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku enda ütlused. Käesolevas väärteoasjas rikkus A.E LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime väärteo milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt /tl. 14/ on A.E varem karistatud LS § 7422 lg 2 järgi, s.o samaliigilise rikkumise eest, milles määratud rahatrahv on küll tasutud ning karistus kustunud, kuid nimetatu, koos asjaoluga, et A.E on ka peale käesolevas kohtuasjas käsitletava süüteo toimepanemist karistatud kiiruse ületamise eest, viitab sellele, et tegemist on tema püsivalt hoolimatu käitumismustriga liikluses. Varasem, küll kustunud karistus ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma ning tema poolt väljendatud kahetsust ning lubadust edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panna, hindab kohus ennast õigustavana, mis on kantud soovist kergendada karistust, sest ka peale kahetsuse avaldamist on tema jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et A.E rikkus liiklusnõudeid tahtlikult. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt, on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. A.E oli teadlik, et sõiduki spidomeeter ei olnud töökorras ja ta ei olnud enda sõnul sõidukis üksi. Seetõttu pidi tema olema eriti hoolikas nii valitud sõidukiiruse jälgimise kui ka muude sõiduohutuse nõuete täitmise suhtes, kuid tema teadlikult ja tahtlikult eiras neid, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h, s.o ülimalt ohtlikul määral, seades seega tahtlikult ohtu nii enda kui kaasliiklejate tervise ja elu. Kohus on seisukohal, et A.E ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Süüteo õigusvastasust, isiku süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja oma otsuses arvestanud süüd kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ja kahetsus. Seda arvesse võttes on kohtuväline menetleja määranud raske liiklusalase rikkumise eest karistuseks trahvi alla selle keskmise määra. Kuna kohtuvälise menetleja hinnagul on tegemist ohtliku süüteo toimepanemisega on tema pidanud põhjendatuks kohaldada A.E suhtes ka lisakaristust, olles selle määranud miinimummääras. 3 A.E poolt avaldatud töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Isik, kes teab, et juhtimisõigus on tema töises tegevuses oluliselt vajalik, peab sellega arvestama ja kohandama oma käitumise liikluses selliselt, et tema ei rikuks kehtestatud eeskirju. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus selle kergendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne A.E poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega jätab kohus A.E kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus
- septembril
- a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti menetlusaluse isiku A.E taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. №oremreferent Lea Herne 4