← Eesti

4-12-1723/15

Obsah (5)§ 56§ 2§ 32§ 33§ 29

4-12-1723 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1723 (2330,12,002810) Kohtunik Larissa Prokopenko

§ 56lg 1 sätteid.

Kohtuväline menetleja on karistuseks LS § 227 lg 1 järgi määranud rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot. H.S esitas 23.04.2012.a kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt H.S tegevusi konkreetses liiklusolukorras tuleb hinnata kui äärmise vajaduse seisundis toimepandud teona, mis välistab õigusvastasus. Samuti kaebaja leiab, et väärtegu ei ole tõendatud – kaebuse esitaja peatamisel esitati talle tutvumiseks seadme monitor, kuid seadme näidud ei sisaldanud andmeid, mille põhjal võib identifitseerida mootorsõidukit, mille kiirust mõõdeti. T lisas kaebuse juurde järgmised dokumentide koopiad: väärteoprotokolli koopia, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 11.04.2012. a koostatud otsuse koopia ja 23.03.2012 vastulause koopia, volikiri lisatud dokumentidega. 24.05.2012 kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse. Kohus määras asjas kohtuistungi, mis toimus 12. juunil 2012.a. Kohtuistungile menetlusalune isik pole ilmunud ning kohus VTMS § 98 lg 5 alusel avaldas H.S kohtuvälises menetluses antud ütlused, et 15.03.2012 kella 09.45 paiku juhtis tema mootorsõidukit, liikudes Narva-Jõesuust Narva poole. Tema sõiduki ees liikus veoauto, mis takistas 2

(2)liiklust. H.S hakkas liiklust takistava sõiduki mööda sõitma ning nägi vastassuunavööndis liikuvat sisselülitatud vilkuritega politseiautot. Mis kiirusega ta sõitis, Juri H.S ei saa seletada, sest pole vaadanud spidomeetrit. Tunnistaja A P andis ütlusi, mille kohaselt 15.03.2012 oli ta teenistuses koos patrullpolitseiniku N S , teostasid liiklusjärelevalvet Narva- Narva Jõesuu Hiiemetsa mnt, aga nimelt mõõtsid kiirust. Nad sõitsid Narvast Narva Jõesuu suunas. Kui sõitsid läbi Riigiküla, see oli 8 km-l, ees vastassuuna vööndis nägid sõidukit maasturit, kes sooritas möödasõitu, selle maasturi kiirus oli fikseeritud, N S fikseeris 95 km/h. Peatasid sõiduki, tunnistaja väljus autost ja läks autojuhi juurde, see oli H.S . Tunnistaja selgitas, et miks ta peatati, ta ütles, et kiirustad, et on vaja kaitsja järgi sõita Narva ja siis kell 11:00 on kohtuistung Kohtla- Järvel. Alguses oli nõus kiirusega, pärast ta palus helistada ning ta helistas kellelegi, ja ütles, et ei ole nõus, kuna ta niikuinii juba hilineb kohtuistungile. Sellel teel on lubatud sõidukiirus 70 km/h. Politseiauto taga teisi sõidukeid ei olnud, ees oli 2 sõidukit ja üks H.S sõiduk. Tunnistaja on veendunud, et mõõdeti just H.S auto kiirust, sest ta sõitis palju kiiremini kui teised sõidukid, seda oli visuaalselt näha. Enne J. H.S sõidukit sõitis väike veoauto, aga ta sõitis kuskil 60-65 km/h ning oluliselt ei takistanud liiklust. Samuti kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Väärteoprotokoll millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust üldmenetluse sätete järgi 15.03.2012 selle kohta, et H.S juhtis 15.03.2012 kella 09.42 ajal Vaivara vallas Ida-Viru maakohas Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel 9 km-l mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (lubatud kiirus 70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95km/h+/-7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h võrra. Mõõdetud kiirusemõtjaga STALKER nr AS008372. Juht kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. H.S rikkus vastavalt Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 sätestatud ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 227 lg 1 järgi. Oma käega kohapeal kinnitas H.S, et protokoll sai kätte, rikkumisega ei ole nõus.. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmist 15.03.2012 kell 09.42 Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva-Narva.JõesuuHiiemetsa maanteel 9 km-l kiirusmõõteseadega STALKER nr AS008372, mida testiti 15.03.2012.a kell 09.30 ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto liikus sõidurajal kiirusega 61 km/h. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal, liikusid mitu sõidukit, mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Kiiruse mõõtmine teostati 2-3 sekundi jooksul, segavat faktorit ei olnud. Seadme helisignaal Radarimõõturil (Doppler helisignaal) oli ühtlaselt tõusev, kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme näit. Seadme lugem näitas 95 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 70 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 7 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 18 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Protokoll on allkirjastatud H.S ja mõõtja poolt. Karistusregistri andmed, mille kohaselt H.S on ajavahemikul 18.08.2010 kuni 24.10.2011 – 4 rikkumist, neist 2 on kiiruse ületamise eest. 3
(2)Kaebuse esitaja kaitsja jääb kaebuses esitatud väidete juurde. Kohtuväline menetleja jäi seisukoha juurde, et otsus väärteoasjas on tehtud vastavalt seadusele. Materjalidega on H.S süü tõendatud LS § 227 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise kohta täies ulatuses kiirusmõõtseadme kasutamise protokolli ning tunnistaja ütlustega. Arusaamatuks jääb, millega takistas rekkaauto, mis sõitis H.S ees, liiklust, mis vajadus oli sooritada möödasõitu, aga fakt on fikseeritud ja kiiruse ületamine oli fikseeritud kiirusmõõtemetoodika järgi. Kohtuväline menetleja arvab, et H.S kaebus on põhjendamatu ja palub see jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 alusel ei tohi juhil sõita kiiremini liikluskorraldusega lubatud kiirusest. LS § 227 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav, mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt. Kohus leiab, et pole alust kahelda tunnistaja A P ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. A P ei ole isiklikult tutvunud kaebuse esitajaga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ta ise nägi. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja seletus, mille kohaselt on ta kindel, et kiirusemõõteseadme lugem on H.S juhtinud auto kiirus. Ta seletas, et H.S sooritas möödasõitu ning isegi visuaalselt oli näha, et ta liigub teistest sõidukitest kiiremini. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kogumis tunnistaja A P ütlustega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Antud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et H.S juhtis 15.03.2012 kella 09.42 ajal Vaivara vallas Ida-Viru maakohas Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel 9 km-l mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (lubatud kiirus 70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 95km/h+/-7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele, et H.S-ile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Kohus leiab, et H.S täitis objektiivse koosseisu kaudse tahtlusega, sest sooritades teise auto möödasõitu, pidi ta teadma kiiruse ületamise võimalikust. 4

(2)

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.S on talle süüks arvatud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja arvamisega, et möödasõidu sooritamisel tegutses ta hädaseisundis.

§ 29

kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetult või vahetult eesseisvat ohtu enda või teiste isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Siinjuures hädaseisund puudub kui on tegemist nn süülise hädaseisundiga, kui isik ise oma süülise tahtliku teoga viinud end olukorda, kus ta peab päästma oma õigushüve kahjustamise hinnaga. LS § 51 lg 3 p 3,4,6, lg 4 alusel enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba, tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohtu hinnangul H.S ise kutsus võimaliku hädaolukorra esile oma tahtliku teoga – ta ei järginud LS § 51 lg 3 p 3,4,6, lg 4 sätteid ning viinud end olukorda, kus ta pidi suurendama kiirust, ületades lubatud kiirust selleks, et lõpetada möödasõitu. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud Liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot. Liiklusseaduse § 227 lg 1 sätestab: Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt

§ 56lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.

Peale selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud

§ 56

lg-le, st karistuse kohaldamise alusele- isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdlase isiksust – ta on varasemalt toime pannud samalaadseid õigusrikkumisi, mille eest määratud karistused ei ole olnud piisavad, isik jätkuvalt pani toime. Analüüsides süüdlase tegu, tuleb võtta arvesse, et liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning liiklusmärgi lubatud kiirusega 70 km/h mõjupiirkonnas on tegemist sellise ala või teeolustikuga, kus suurema kiirusega liikumine on eriti ohtlik teistele 5

(2)liiklejatele. H.S nii kohapeal kui ka hilisemal ajal oma rikkumist ei tunnistanud, ei väljendanud kahetsust. Ta on varasemalt karistatud 4 korda Liiklusseaduse järgi, selle hulgas kahel korral kiiruse ületamise eest, viimasel korral 24.10.2011 vastu võetud otsusega temale määratud rahatrahv LS § 227 lg 1 järgi summas 120 eurot on tasumata. Kohus leiab, et kohaldatud karistus- rahatrahv 80 eurot on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Valitud karistuses- rahatrahv sanktsiooni rohkem kui keskmises määras - kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p.1 alusel muutmata ja H.S kaebuse rahuldamata. kohtuvälise menetleja otsuse Larissa Prokopenko Kohtunik 6
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.