1-12-4830/5

(12230102357)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Kriminaalasi Maksim Tšurkin P.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav P.S ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: oma sõnade kohaselt xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 11.12.1998 otsusega KrK § 139 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi rahatrahv 2520 krooni,
2. Tallinna Linnakohtu 13.10.2000 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 1 aastase katseajaga,
3. Tallinna Linnakohtu 11.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 202 5 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta 2 kuud, § 41 alusel vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud,
4. Tallinna Linnakohtu 04.03.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 1, 2, 4 järgi vangistus 6 kuud,
5. Tallinna Linnakohtu 26.01.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud,
6. Harju Maakohtu 10.05.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 aastat, § 65 lg 2 alusel 1 Kaitsja vangistus 2 aastat 6 kuud,
7. Harju Maakohtu 02.07.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud 10 päeva, § 65 lg 1 alusel vangistus 8 kuud ja 26 päeva § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud,
8. Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 26 päeva,
9. Harju Maakohtu 12.05.2008 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 26 päeva,
10. Harju Maakohtu 02.10.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 10 kuud § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud,
11. Harju Maakohtu 01.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 11 kuud 24 päeva, § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 708 tundi tähtajaga 2 aastat,
12. Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud 29 päeva, kannab karistust alates 12.06.
13. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON
14. P.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
15. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
16. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega mõistetud karistuse, so tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva võrra, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
17. P.S-ile mõistetud liitkaristuse 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva ärakandmist arvestada alates P.S-i poolt Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisele asumisest, so alates 12.06.
19. P.S-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
20. P.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.S, 1-12-4830, kaitsjatasu“.
21. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
22. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel P.S-ilt välja mõistmata.
23. IM Arvutid AS esitatud tsiviilhagi 1284 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista P.S-ilt IM Arvutid AS kasuks 1284 2 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda IM Arvutid AS arveldusarvele nr xxxxxxxxx Swedbank.
24. Asitõend: CD plaat videosalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Vastavalt KrMS § 189 lg 3 sätetele võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtuotsuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
25. peatüki kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtuotsusest teada. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.S süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi ning korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 17.02.2012 kella18.10-18.15 ajal tungis Tallinnas Estonia pst 9 asuva Solaris Keskuses kaupluse IM Arvutid laoruumi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja - iPhone 4S 16GB seerianumber DNTH3HXRDC0 maksumusega 588 eurot ja iPhone 4S 32GB seerianumber DNTH3NVjDTD7 maksumusega 696 eurot, tekitades oma tegevusega IM Arvutid varalise kahju üldsummas 1284 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega P.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav P.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 20.02.2012 koostatud tunnistaja PJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt varastati 15.02.2012 kella 18.10 kuni 18.15 vahel Estonia pst 9 asuvas Solarise keskuses IM Arvutid esinduskaupluses kassa taha jäävast laoruumist iPhone 4S 16GB seerianumber DNTH3HXRDC0 ja iPhone 4S 32GB seerianumber DNTH3NVjDTD7 kogumaksumusega 1000 eurot. Kahtlustavad varguses turvakaamera salvestusele jäänud meesterahvast, kes salvestusel liigub aeglaselt laoruumi poole. Väga minimaalse liikumise tõttu kaamera ei salvestanud 2 minutit ja järgmiselt salvestuselt on näha meesterahva liikumist laoruumist eemale. Kaupluse töötajad tegelesid klientidega ja laoruumi uks oli lukustamata. (tl 2-3) 26.03.2012 koostatud tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas PJ, et 17.02.2012 kella 18.10 – 18.15 vahel varastatud 16GB seerianumber DNTH3HXRDC0 maksumus oli 588 eurot ja iPhone 4S 32GB seerianumber DNTH3NVjDTD7 maksumus oli 696 eurot, IM Arvutid AS esitab tsiviilhagi summas 1284 eurot. (tl 33-34) 3 • • • • 22.03.2012 koostatud asitõendi (salvestuse) vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi IM Arvutid AS kaupluses asukohaga Estonia pst 9 asunud turvakaamera salvestust. 17.02.2012 kell 18.12.30 on näha müügisaalis liikuvaid inimesi, vasakul pool taga nurgas seisab mees, kellel on peas karvamüts, tumedad riided. Mees seisab seina juures, vaatab kaupa. Kellaaeg ja kuupäev kaameras kaovad, mees teeb paar sammu edasi-tagasi. Järgmisel salvestusel on näha 17.02.2012 kell 18.14.29, et sama mees liigub vasaku küljega kaamera poole, nägu ei ole näha. Mees liigub läbi müügisaali ja kaob kaamera vaateväljast. (tl 11, fotod 12-13) 20.03.2012 koostatud kahtlustatava P.S-i ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitab P.S, et 15.02.2012 oli Solarise keskuses, kus varastas kaks mobiiltelefoni. Viibis kaupluses mõnda aega ja nägi lukustamata laoust. Siseses lattu. Üks telefonidest oli laual karbi sees, mille pani jope alla ja teise võttis riiulilt, mis asus sissepääsust vasakul. Teine telefon oli samuti karbis. Mõlemad telefonid pani jope alla ja väljus laost ning seejärel kauplusest. Telefonid müüs maha. Kahetseb toimepandut ja on kahju, et nii juhtus. (tl 28-31) 27.03.2012 koostatud kahtlustatava P.S-i ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas P.S, et kinnitab oma varasemaid ütlusi, kuid lisab, et 16.02.2012 suri tema isa ning tal oli vaja sularaha. Seetõttu läks järgmisel päeval poodi, kus laost varastas mobiiltelefonid. (tl 36-38) Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kohtu poolt 11 korda, millest 10 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on süüdistatavat karistatud korduvalt eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest. (tl 19-27) Koopia Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusest, mille kohaselt karistati P.S KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ning KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. (tl 39-42). Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava P.S-i süüd tunnistavad ütlusi, tunnistaja PJütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde lisatud fotosid, süüdistatava karistusandmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.S-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Varem on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud 12 korda, neist 11 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viimati Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 1 aasta ning liitkaristusena vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. Süüdistatav pani temale inkrimineeritud varguse toime vähem kui kolme nädala möödudes eelmise otsuse kuulutamisest, millise otsusega karistati teda 2011 aastal toime pandud varguste eest. Selline süüdistatava käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav pani toime varguse kaupluse laoruumist ruumi valdaja teadmata ja loata, millist sisenemist laoruumi hindab kohus omavolilise sisenemisena ruumi ning kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud varguse toimepanemist tuleb hinnata varguse toimepanemisena sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on IM Arvutid AS esitanud tsiviilhagi 1284 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud vallasasjade maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas vargusega kahju P.S, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele 4 on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1284 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista P.S-ilt IM Arvutid AS kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani vähem kui kolme nädala möödudes eelmise otsuse kuulutamisest toime uue varguse, teades, et teda oli eelmiste varguste toimepanemise eest karistatud pikemaajalise vangistusega. Süüdistatava väidete kohaselt oli selle teo toimepanemine tingitud tema isa surmast ja vajadusest saada raha matusteks. Kohus leiab, et pereliikme surm ei saa olla õigustuseks uue kuriteo toimepanemisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatav on sõltuvuses narkootilistest ainetest ning tema sissetulekuallikad on eranditult seotud kuritegude toimepanemisega. Kohus leiab, et taoline süüdistatava käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks süsteemselt elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust võib järeldada, et süüdistataval on viimaste aastate jooksul puudunud alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süüteo iseloom ja varasemate varavastaste kuritegude toimepanemine aastate jooksul. Seetõttu arvestades süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist ja kuriteo iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on viimase otsusega karistatud süüdistatavat suhteliselt pikaajalise vangistusega, millele liideti eelmise otsusega mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Kokku mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. Süüdistatava kaitsja esitas eelmisele otsusele apellatsiooni taotlusega asendada mõistetud karistus taaskord üldkasuliku tööga, kuid samal ajal pani süüdistatav toime uue varavastase kuriteo teadmisega, et see tingib vangistuse täitmisele pööramise ja karistuste liitmise. Süüdistatava suhtes on temale mõistetud vangistused neljal korral jäetud tingimisi kohaldamata ja neljal korral on need karistused uute kuritegude toimepanemise tõttu täitmisele pööratud. Seejärel on temale mõistetud liitkaristus asendatud üldkasuliku tööga ja ka see karistus on uute kuritegude toimepanemise tõttu täitmisele pööratud. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ta ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba korduvalt tõestanud. Seejuures on tema suhtes ära proovitud kõik seadusest tulenevad võimalused vältimaks karistuste kohest täitmisele pööramist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ja tekitatud varalisest kahjust. Süüdistatavat süüdistatakse ühe varguse toimepanemises, millega tekitati varaline kahju, mis ei ole oluline. Samas ei saa väita, et varaline kahju oleks väike. Arvestades siiski asjaolu, et süüdistatav pani toime vaid ühe varguse, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et see 5 tingiks süüdistatava karistamise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ulatuses ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalasjas olevatest karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud pärast viimase otsuse kuulutamist ja enne karistuse ärakandmisele asumist. Selline olukord tingib liitkaristuse mõistmise KarS § 65 lg 2 sätete alusel, mistõttu tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse osa võrra, arvestades liitkaristuse ärakandmist süüdistatava asumisest karistuse ärakandmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu ning sama paragrahvi lõike 3 alusel võib kohus süüdimõistetud varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib üle jõu, jätta osa neist riigi kanda või määrata hüvitamise ositi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval aastaid puudunud legaalne sissetulek ning liitkaristusena tuleb tal kanda suhteliselt pikaajalist vangistust, millest võib eeldada, et ka lähiajal süüdistataval arvestatavaid sissetulekuid ei teki ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka esitatud tsiviilhagi ulatuses süüdistatava poolt tekitatud varaline kahju. Seetõttu leiab kohus, et valdavas osas võib menetluskulu jätta süüdistatavalt välja mõistmata, so sundraha osas ning väljamõistmisele kuuluks reaalne menetluskulu, so määratud kaitsjale makstud tasu, määrates selle hüvitamisele 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest, tagades selle kulu osas kohese täitemenetluse, kuivõrd on küllaldane alus eeldada, et süüdistataval puudub soov vabatahtlikult menetluskulu hüvitada. Märt Toming kohtunik 6