, § 121, § 418 lg1, § 199 lg 2p 4,7,8, § 200 lg 2p 4,8- 22 lg 3, § 214 lg 2p1 järgi Raido Jänest süüdistatakse selles, et tema 07.08.2009.a kella 02:00 ajal Keila vallas Keila-Joa alevikus Meremõisa bussipeatuse lähistel ähvardas MK tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt avas Raido Jänes MK kasutuses olnud sõiduauto Audi reg. nr XXX juhipoolse ukse, võttis põuest välja 40 cm pikkuse noa ja pani noa juhiistmel olnud MK kõrile ning selliselt ähvardavalt nuga hoides korduvalt käskis MK väljuda sõiduautost. Tõsiseltvõetava tervisekahjustuse tekitamise vältimiseks tagurdas MK järsult, eemaldudes selliselt Raido Jänese juurest ja lõhkudes sõiduauto tagumist osa vastu puud, kuid tagades sellega endale ohutu lahkumise võimalust. Oma tegevusega pani Raido Jänes toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tema, omamata tulirelva käitlemiseks Relvaseaduse § 32 ettenähtud relvasoetamisluba või Relvaseaduse § 34 ettenähtud relvaluba, valdas ja kandis ebaseaduslikult 25.11.2009.a Tallinnas Kopli tn 98 asuva Tallinna Kopli Ametikooli läheduses ja selle ruumides poolautomaatset püstolit PM kal 9 mm nr 5464, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr TB-23909/4771 kuulub tulirelvade hulka. Oma tegevusega pani Raido Jänes toime
Samuti tema varem väljapressimise toime pannud isikuna 22.02.2010.a kella 13.00 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Viru Keskuses 4-ndal korrusel taaraautomaatide juures, osutas tahtlikult koos Kalle K ja MP vaimset kaasabi röövimise toimepanemisele ning oma kohalolekuga võimendas T K hirmutunnet samal ajal, kui JT ähvardas T K füüsilise vägivalla kasutamise ja noaga, kes ähvarduste mõjul andis JT ära kullast sõrmuse väärtusega 1500 krooni, s.o 95,87 eurot. Oma tegevusega pani Raido Jänes toime
lg 3 - 200 lg 2 p 4, 8 kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes kaasaaitamises võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, samuti mis on toime pandud relvaga ähvardades. Samuti tema, varem väljapressimise toimepannud isikuna, 26.02.2010.a. kella 15.00 paiku Tallinnas, Estonia pst. 9 asuva Solarise keskuse välisukse ees ähvardas MP toetusel ähvardas T. K , et kui viimane ei anna temale teist kuldsõrmust, siis ta murrab T. K kondid või võtab püstoli ja laseb T. K maha, mis oli tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena tõsiseltvõetav seoses T.K suhtes 22.02.2010 Raido Jänese kaasaaitamisel toime pandud röövimisega. Kuna neile lähenes inimesi, ei andnud T. K sõrmust üle ning edasi käskis R. Jänes T. K tuua neile kahe päeva pärast 1500 krooni, s.o 95,87 eurot. Oma tegevusega pani Raido Jänes toime
lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu üleandmise nõudmine psüühilise vägivallaga, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. Samuti tema varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna 27.03.2011 kl 18:30 ajal koos Nils Nugisega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse lukustuse eemaldamise teel Raplamaal Märjamaa vallas Valgu külas Kuivati kinnistul asuvasse MB kuuluvasse kuivatihoonesse, kust varastas MB kuuluvad asjad koguväärtusega 1 606 eurot: tõstuki akumulaatori 90 euro väärtuses, kaks reduktori koos mootoritega kokku 400 euro väärtuses, kaks ventilaatori kokku 160 euro väärtuses, kaheksa metallplaati kokku 166 euro väärtuses, kaks tõstuki tõsteketti kokku 40 euro väärtuse, kaks elevaatori otsa kokku 170 euro väärtuses, kaks tigutrantsportoori kokku 200 euro väärtuses, kaheks vitsa kuivati õhutorudele kokku 80 euro väärtuses, viis sõela kokku 80 euro väärtuses, elektrikarbi 50 euro väärtuses ja vähemalt 500 kg vanarauda kokku 170 euro väärtuses, tõstes võõrad asjad Raido Jänese kasutuses olnud kaubabussi Ford Transit reg.nr XXX ja lahkudes koos sõiduki ja asjadega kinnistu territooriumilt. Oma tegevusega pani Raido Jänes toime
199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse ja röövimise toime pandud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega. Raido Jänest süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo, valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 08.12.2011 kella 23:15 paiku Rapla mk Kohila vallas Aespa külas AÜ XXXalkoholijoobes olles omavahelise sõnavahetuse käigus tõukas abikaasa VJ magamistuppa voodile pikali ja lõi teda mitmel korral käega keha piirkonda ning kägistas püksirihma ja kätega kaelast. Kui V.J oli end lahti rabelenud ning saanud püsti tõusta, haaras VJ käsivartest, raputas ja tõukas teda ning umbes 10 minutit hiljem lõi naist püksirihmaga 5- 6 korral vastu jalgu. Oma tegevusega põhjustas R.Jänes V.J füüsilist valu. Raido Jänes tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi ja oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Kahetseb tehtut väga. On oma elujärje paremaks saanud. Vangla ei ole alati kõige parem lahendus. Teab, et pani kuriteod toime katseajal. Läks teiste noortega kaasa ja sealt see hakkas. Teeb juhutöid. Kannatanu K hagile vastu ei vaidle. Kannatanu Meelis Burmeister kinnitas, et süüdistatavaga hiljem kokku puutnud ei ole. Tema ees 2 vabandatud ei ole. T K kinnitas, et kohtuistungi ajaks ei ole talle keegi hagist mitte midagi hüvitanud. Kinnitas kohtuistungil hagi suurust 95 eurot ja 87 senti. Kohus uuris järgmisi dokumente: 07.08.2009.a kuritegu MK suhtes: - kannatanu MK ütlused (I kd lk 2-4, 7-9); - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, (I kd lk 10-12); - tunnistaja AR ütlused (I kd lk 13-14); - tunnistaja ALL ütlused (I kd lk 16-18); - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (I kd lk 19-21); - tunnistaja AJ ütlused (I kd lk 22-24); - tunnistaja KR ütlused (I kd lk 25-28); - tunnistaja MR ütlused (I kd lk 29-30); - asitõendi vaatlus protokoll (I kd lk 31-32); - tunnistaja TL ütlused (I kd lk 33-35); - süüdistatava Raido Jänes ütlused (I kd lk 39-42); - Harju Maakohtu 04.11.2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-8869
25.11.2009.a tulirelva ebaseaduslik käitlemine Raido Jänese poolt: - 30.11.2009 läbiotsimisprotokoll XXX (I I kd lk 79-85); - tulirelva ekspertiisiakt nr TB-239-09/4741 (I kd lk 87-90); - asitõendite vaatlusprotokoll (I kd lk 105-108); - tunnistaja MJ´e ütlused (I kd lk 64-66); - tunnistaja VJ ütlused (I kd lk 67-69); - tunnistaja MK ütlused (I kd lk 91-92); - tunnistaja AK ütlused (I kd lk 101-102 ); - Põhja Prefektuuri lubadetalituse teatis (I kd lk 104); - süüdistatava Raido Jänese ütlused (I kd lk 72-75). T K suhtes toime pandud kuriteod: - kannatanu TK ütlused ja tema ülekuulamisel lisatud joonised (II kd lk 66-69, 70-71, 76-77, 8284); - asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll (II kd lk 33-53); - tunnistaja SD ütlused (II kd lk 27-31); - pandimaja Marek ja Olga OÜ leping nr 969 (II kd lk 91); - asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll ( II kd lk 55-65); - tunnistaja MP ütlused (II kd lk 103-105); - tunnistaja KK ütlused (II kd lk 98-102); - süüdistatava RJ ütlused (II kd lk 120-123); - Harju Maakohtu 20.09.2011 otsus kriminaalasjas nr 1-10-15935 (II kd lk 165 – 183). 27.03.2011.a toimepandud vargus: -kannatanu MBütlused (III kd lk 58-59); -sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (III kd lk 2-25); -asitõendi Ford Transit, reg nr XXX vaatlusprotokoll (III kd lk 41-57); -tunnistaja IB ütlused (III kd lk 26-28); -tunnistaja SJ ütlused (III kd lk 29-31); - tunnistaja NN’e ütlused (III kd lk 69-71); - süüdistatava Raido Jänese ütlused (III kd lk 64-65). 3 08.12.2011 kehaline väärkohtlemine: - kanntanu VJ ütlused (IV kd lk 1-4,16-17); - tunnistaja JP ütlused (IV kd lk 8-9); - kahtlustatava Raido Jänese ütlused (IV kd lk 10-11). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas avaldatud tõendeid kogumis leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegudes on täies mahus tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega. 1. R.Jänese süü 07.08.2009 M.K ähvardamises tervisekahjustuse tekitamisega on tõendamist leidnud kriminiaalasjas kogutud tõenditega. R.Jänes tunnistas end selles episoodis kohtuistungil süüdi osaliselt ja tema ütluste kohaselt olid nad suvilas, kuhu tüdrukute kõne peale tulid mingid noormehed. Tüdruk rääkis, et üks noormees olevat teda vägistanud ning soovis, et nad talle peksa annaksid. Ütles, et võib noormeest hirmutada. K ja T olid nõus peksa andma. Enne suvilast väljumist tekkis T mõte võtta kaasa nuga, mille ta enne leidud oli. Kuna T oli tugevas joobes, otsustas Jänes noa ise kaasa võtta. Tüdruk ütles, et autojuht peab olema see, kes teda vägistas. Ütles, et hirmutab autojuhti noaga. Ütles juhiistmel istuvale noormehele, et ta välja tuleks, ei tulnud. Tegi vasaku käega juhipoolse ukse lahti, parema käega võttis põuest noa ja pani juhiistmel istuvale noormehele rinnapiirkonna juurde. Kõri peale ta enda arvates nuga ei pannud. Hoidis nuga 1-2 sekundit. Midagi rohkem ta noormehele ei öelnud. Autojuht tagurdas järsku, sai hoobi juhipoolse uksega rindkerepiirkonda, kukkus maha. Sõiduauto tagurdas kraavi vastu puud, lahkus seejärel. Eeltoodud R.Jänes ütlustest nähtub, et ta võttis omaks noaga ähvardamise. Kannatanu MK ütluste kohaselt helistasid ta sõbrale tuttavad tüdrukud, kes kutsusid nad Meremõisa bussipeatuse juurde. Kohale jõudes tuli nende auto juurde meesterahvas, kes tahtis, et ta autost välja tuleks. Esialgu tundus jutuajamine rahulik, poiss rääkis rahulikult. Olukord tundus siiski kahtlane ja uuriski, milles probleem. Selle peale ütles poiss juba kurjema ja ähvardavama tooniga, et nad autost välja tuleksid, et neil on vaja rääkida. Seepeale vastas, et ei tule ja pani autol tagurpidi käigu sisse. Poiss haaras järsku parema käega põuest või varrukast noa ja samal ajal tõmbas autoukse lahti ja pani noa kõrile. Kui nuga kõril oli käratas poiss väga kurjalt ja ähvardavalt „välja autost kohe mõlemad“ või „davai, välja kohe“. Sõna-sõnalt ei mäleta. Andis kohe gaasi, tagurpidi käik sees, sõitis tagurpidi kiirelt suure maantee poole. Mäletab, et poiss, kes nuga kõril hoidis, kukkus üle ukse tagurdamise ajal, kuna autouks oli lahti. Tee oli kurviline, sõitis kraavi vastu puud. Nägi, et noaga poiss jookseb nende suunas nuga käes. Õnnestus kraavist välja sõita ja põgeneda. Tundis reaalset ohtu enda elule. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja AR ütlused, mille kohaselt sõitsid tüdrukule järgi. Tüdrukud jäid eemale seisma, poisid tulid auto juurde. Üks neist ütles M , et ta autost välja tuleks, aga ta ei läinud, mille peale tõmbas poiss ukse lahti ja pani M kõrile suure u 25 cm teraga noa ja ütles, et ta heaga välja tuleks. M pani tagurpidi käigu sisse ja tagurdas kraavi. Alguses hakkasid poisid nende suunas liikuma, aga nad said kraavist välja ja poisid põgenesid. Tunnistaja ALL ütluste kohaselt tulid Raido, K ja kolmas noormees neid autoni saatma. Majas oli Raido eelnevalt rääkinud, et teeb nad tühjaks. Arvas, et teeb nalja. Anett ja Raido läksid juhiukse juurde, teised jäid eemale. Raido tegi auto juhiukse lahti, kummardas sinna, auto järsku tagurdas vastu puud ja sõitis ära. Peale seda, kui auto maanteele sõitis, karjus Raido, et nad minema jookseksid. Vahetult pärast sündmust ütles Raido, et oli autojuhti noaga ähvardanud, keegi ei tohi tema nime kuskil mainida, muidu ei lähe neil hästi, et ta läheb kinni. Peale seda küsis Raido, kas nad on näinud, et nii suure noaga keegi kedagi ähvardanud on. Tunnistaja AJ ütluste kohaselt läks Raido juhiukse juurde ning ütles valjul häälel, et uks lahti tehtaks. Järgmisel hetkel nägi, et auto sõitis pisut edasi, siis pani gaasi põhja, tagurdas ning sõitis puusse. RLjooksis metsa suunas. Auto lahkus. Raido tuli hiljem suvemajja tagasi, rääkis, et need noormehed olid imelikud ja seepärast ta noa juhile kõri peale panigi. Näitas neile nuga, mis oli umbes 50 cm pikkuse hõbedase teraga, mis oli u 8 cm lai, käepide oli pruunika värvusega ja umbes 10cm pikk. 4 Tunnistaja KR ütluste kohaselt näitas Raido suvemajas nuga, mis oli 50 cm pikk, 8 cm lai ja käepide umbes 20 cm pikk. Anett ütles, et tal on vaen Asso nimelise noormehe suhtes. Raido ütles Anettile, et ta noormehe sinna kutsuks, annab talle peksa. Anett helistaski. Kui Raido nende poole seljaga oli, nägi ta (K ), kuidas Raido midagi põue pani. Aimas, et see võis nuga olla. Ei hakanud küsima, sest Raido muutub alkoholijoobes olles agressiivseks. Tja Raido liikusid auto poole. Raido rääkis midagi juhipoolse ukse juures, avas järsku ukse, kohesel tõmbas põues välja pika noa ja pani selle juhile kõripiirkonda. Kõri vastu ta noateraga ei läinud. Tseisis kogu aeg ühe koha peal. Juht vajutas gaasi, tagurdas otse kraavi ja puusse. Tagurdamise tulemusena sai Raido juhipoolse uksega löögi kehapiirkonda, T sai löögi küljepeegliga. Mõlemad kukkusid maha. Auto lahkus. Tunnistaja MR ütluste kohaselt oli suvilas tööriistade hulgas üks suur nuga, mis enne reisile minekut asus magamistoas olevas tööriistakastis. 26.10.2009 avastas, et nuga on samas kohas. Tunnistaja TL ütluste kohaselt oli juba alkoholi tarvitanud, ei mäleta enam kõike täpselt. Raido näitas neile nuga, mille tera oli umbes 50 cm pikk, laius 7-8 cm, käepide umbes 15-20 cm pikk. Netu leppis mingil hetkel mingite noormeestega kokku, et need ka suvilasse tulevad. Raido kõndis juhipoolse ukseni, aken oli avatud, haaras noa, mida oli majas eelnevalt näidanud, pistis juhipoolsest aknast sisse. Samal ajal avas juhipoolse ukse. Sõiduato tagurdas teelt välja vastu puud. Raido sai autoukselt löögi kehapiirkonda, kukkus. Tema seisis 2-3 meetrit eemal, ei kukkunud. Autos oli 2 isikut, keda ta ei tea. Tunnistajate J , R , L ütluste kohaselt võttis R.Jänes noa kaasa juba auto juurde minnes eesmärgiga noormehi hirmutada. Kõik eeltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et R.Jänes pani autos olnud juhile noa kõri piirkonda. Tunnistajate L , R , R ja kannatanu K ütlused kinnitavad, et R.Jänes tõmbas ka autoukse järsku lahti. Kannatanu K ja tunnistaja R ütluste kohaselt käskis Jänes M autost välja tulla. Ka R.Jänes ise kinnitas, et ähvardas juhikohal olnud noormeest noaga ja käskis tal autost välja tulla. Ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita R.Jänese väidet, et üks tüdruk soovis kannatanule peksa anda. Seega on R.Jänese sellekohane väide paljasõnaline. Nagu nähtub tunnistaja R ütlustest muutub R.Jänes purjus olles agressiivseks, mistõttu on usutav tunnistajate kokkulangevatest ütlustest nähtuv asjaolu, et R.Jänes võttis noa sihilikult kaasa kannatanu ja R hirmutamiseks. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on noa käepide 20 cm pikkune ning noatera on 40 cm pikkune ning noatera laius on käepideme juurest 4,5 cm ning seejärel kõige laiemast kohast 6 cm. Peale seda noatera kitseneb 4,5 cm-ni ja sealt edasi 2 cm ning otsast on tera 3 mm laiune. Seega kasutas R. Jänes kannatanu hirmutamiseks väga suurt nuga ja tegemist ei ole väikese taskunoa või lauanoaga. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta reaalselt ohtu enda elule. Arvestades noa suurust ja, et nuga pandi kannatanule kõripiirkonda, on usutav, et kannatanu tõepoolest tundis ohtu enda elule ja kartis endale tervisekahjustuste tekitamist. On eluliselt usutav, et omades sellist suurt nuga kõri peale olukorras, kus kästakse veel autost välja tulla, tunneb igaüks hirmu oma elu ja tervise pärast. Ka kannatanu järgnev käitumine – sõitis lahtise autouksega tagurpidi sündmuskohalt minema vastu puud ja kraavi nii et auto sai kahjustada, kinnitab, et kannatanu tõepooles tundis hirmu oma elu pärast ja põgenes sündmuskohalt mõtlemata muule, kui sellele, kuidas saaks R.Jänesest eemale. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.Jänes hoidis nuga M.K kõri piirkonnas, ähvardas teda ja käskis autost välja tulla. Samuti on leidnud tõendamist, et M.K kartis, et R.Jänes viib ähvarduse tekitada tervisekahjustusi ka täide. R.Jänese objektiivsest käitumisest - ta võttis teadlikult kaasa noa, et autoga tulnud noormehi hirmutada ja ta pani suure noa kannatanule lausa kõri peale - nähtub, et ta tegutses eesmärgiga noormehi hirmutada, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Raido Jänese käitumine selles episoodis tuleb kvalifitseerida
järgi kui tervisekahjustusega tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
lg 2p 4,8 – 22 lg 3 järgi kui kaasaaitamine võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga relvaga ähvardades ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. 4. R.Jänese süü 26.02.2010 väljapressimises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. R.Jänes end kohtuistungil selles episoodis süüdi ei tunnistanud ja tema ütluste kohaselt nägi 26.02.3010 juhuslikult Solarise keskuse juures taarat korjanud meest. Oli siis vist koos Markiga. Läks taarakorjaja juurde, uuris, mis Viru keskuse juures toimus. Mees vastas, et sõrmus võeti ära. Vara mehelt ei nõudnud. Mtegi kõrval suitsu. Mees lahkus. R. Jänese ütlused, et tema ei ähvardanud ja vara ei nõudnud on aga ümber lükatud kannatanu ütluste ja videosalvestusega. Videosalvestus lükkab ümber väite, et B.U tegi kõrval suitsu, vaid salvestus kinnitab, et noormehed vestlesid vahepeal omavahel ja B.U jälgis osaliselt eemalt mida Jänes teeb. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu T K ütlustes 26.02.2010 episoodi kohta, kuna need haakuvad videosalvestusega ning ka 22.02.2010 episoodi osas andis kannatanu tõeseid ütlusi. Kannatanu ütlused kinnitavad, et ta oli 26.02.2010 kella 13 paiku Solarise kaubanduskeskuse juures kui tema juurde tuli noormees ja küsis, et miks ta kitse pani, turvamees rääkis neile kõigest. Sai aru, et see on sama noormees, kes oli 22.02.2010 neljaliikmelises seltskonnas, kui teda rööviti. See noormees seisis ukse juures varjus, kui kaks tema kaaslast võtsid tema käest ähvardades kuldsõrmuse. Nõudis ta käest teist sõrmus, muidu murrab tema kondid või võtab püstoli ja laseb ta maha, kui ei anna talle teist sõrmust, mis alles jäi. Ei andnud sõrmust. Nende juurde tuli ka teine noormees, kes võttis ka Viru keskuse juures 22.02.2010 toimunud röövimisest osa, viskas tookord noa. Täna see noormees seisis lihtsalt. Lõpuks ütles noormees, et peab neile kahe päeva pärast 1500 krooni tooma. Peale seda lahkus, noormehed jäid sinna seisma. Tunnistaja B.U ütluste kohaselt oli 26.02.2010 oli Raidoga Solarise keskuse juures. Prügikasti juures oli sama mees, kes 22.02.2010 Viru keskuse juures. Raido läks temaga rääkima, ei tea millest. Kuulis, kuidas Raido ütles talle, et ta menti ei läheks seoses selle sõrmuse asjaga. Ei kuulnud, et Raido oleks sõrmust nõudnud või midagi. Arvestades asjaolu, et videosalvestus kinnitab, et B.U ei olnud mitte kogu aeg kannatanu ja R.Jänese läheduses, ei saanud ta ka kogu nende vahelist vestlust kuulda, mistõttu ei saa ta ka kannatanu ütlusi ähvardamise ja nõudmise kohta kinnitada ega ümber lükata. Samas kinnitavad tunnistaja ütlused, et R.Jänes rääkis kannatanuga sõrmusest ja seoses varasema rööviga politseisse pöördumisest. See kinnitab, et Jänes tuletas kannatanule röövimise episoodi meelde, et kannatanu tema ees hirmu tunneks. Samuti kinnitab salvestus, et kannatanuga rääkides B.U ja Jänes arutavad vahepeal midagi omavahel, mistõttu on kannatanul alust arvata, et Jänes ei tegutse üksi. Seega kinnitavad tunnistaja B.U, kannatanu, süüdistatava R. Jänes ütlused ja videosalvestus, et R.Jänes lähenes 26.02.2010 kannatanule ja neil toimus 6 minutit kestnud vestlus. Videsalvestuselt kinnitab, et vahepeal kui rahvast oli rohkem (N koristaja lähenedes) eemaldusid R.Jänes ja B.U kannatanust. See asjaolu kinnitab, et ei tahetud, et teised isikud kuuleksid nende ja kannatanu vahelist vestlust ja kardeti teiste inimeste sekkumist. Nimetatud asjaolud omakord kinnitavad kuriteo sooritamist ja kannatanu ütlusi. Videosalvestuselt on näha R.Jänese ähvardav kehahoiak ja seisak kannatanuga rääkides. Nimetatud asjaolu kinnitab kannatanu ütlusi, tema ähvardamise, teise sõrmuse ning hiljem raha nõudmise kohta. Kannatanu ütlustest nähtub, et R.Jänes lubas võtta ka püstoli ja ta maha lasta. On usutav, et R.Jänes võis reaalselt kannatanut püstoli toomisega ähvarda, sest ta oli ka varem püstoliga linnas ringi käinud. On väheusutav, et kannatanu oleks ise, olukorras kus eelmine kord 9 oli sama seltskonna poolt kasutusel nuga, püstoli toomise loo välja mõelnud. Kuna kannatanu seekord ei andnud ähvarduse tulemusena kohe sõrmust, sest on usutav, et kannatanu ei arvanud, et rahvarohkes kohas vägivalda kohe kasutama hakatakse, hakkas R.Jänes nõudma hiljem raha toomist, mistõttu kasvas algselt planeeritud röövimine üle väljapressimiseks. Arvetades asjaolu, et paar päeva varem oli kannatanu ähvardamisel kasutatud ka reaalselt nuga, oli kannatanul reaalne alus ähvardust tõsiselt võtta. Väljapressimine loetakse lõpule viiduks juba varalise kasu nõude esitamisega, kui sellega kaasnes vägivald. Sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Videosalvestus kinnitab, et R.Jänes kannatanu suhtes reaalselt füüsilist vägivalda ei kasutanud. Ähvardades kannatanul konte murda ja püstolist maha lasta ehks siis ähvardades surma ja tervisekahjustuse tekitamisega, kasutas R.Jänes kannatanu suhtes psüühilist vägivalda. Seega oli kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega ähvardamise ja raha nõudmisega väljapressimine R.Jänese poolt juba lõpule viidud. Kuna R.Jänesel oli eesmärgiks saada ähvarduse ( psüühilise vägivalla) abil kannatanult raha (algselt küll oli eesmärgiks saada raha läbi teise sõrmuse müügi), siis on kuritegu tema poolt toime pandud kavatsetult. Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsus kinnitab, et R.Jänese puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud väljapressimise. Raido Jänese tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2p 1 järgi kui varalise kasu üleandmise nõudmine psüühilise vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. 5. R.Jänese süü 27.03.2011 varguses on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. R.Jänes tunnistas end selles episoodis kohtuistungil osaliselt süüdi ja tema ütluste kohaselt ei teadnud, et need asjad on kellegi omad. Sõitsid koos Nils Nugisega ja nägid Valgu juures tee ääres vedeleb vanaraud. Panid bussi peale metallplaate, viljatigusid, ventilaatoreid, 2 elektrimootorit, väljast võtsid metallist uksenurki, 2 vana elektrikappi. Hakkasid ära sõitma, tuli kutt musta Volkswageniga, tahtis kongi vaadata. Ütles, et võib vaadata. Kui kongi sisu nägi, hakkas kätega vehkima ja ütles, et see on tema kuivati. Nils hakkas ära sõitma sõbra Toivo juurde, pakkusid, et panevad siis metalli maha, kui see kellegi oma on. Kutt haaras tal jopest kinni, püüdis ta käega autost välja tõmmata. Nils pani jooksu, tema peeti politsei poolt kinni. Osa plekke võtsid väljast, osa hoonest seest. Mõlemad uksed olid lahti, ühel pool polnud seinagi ees. Kannatanu Meelis Burmeisteri ütluste kohaselt 27.02.2011 kella 18:45 ajal helistas poeg Ivar Burmeister, kes teatas, et tabas kollase pakibussiga vargad Valgu külas temale kuuluva teraviljakuivati juures. Autos oli tigu (kuivatidetail) ja veel teisi detaile, mis võisid olla tema kuivatis võetud. Pakibussi sisu ei olnud mehed nõus näitama, sõitsid minema. Politseiga koos läks kollase kaubabussi juurde, kust leiti temale kuuluvad esemed ja peeti kinni noormees, teine põgenes metsa. Viljahoidlast oli varastatud erinevaid kuivati sõlmesid ja detaile. Kadunud oli kaks tigu. Pakibussis nägi kuivatist pärit viljatigu. Varastatud esemete väärtus on umbes 1200 eurot. 30.03.2011 kella 16:30 ajal tagastati järgnevad esemed: tõstuki aku 182 ah, 12 V väärtusega 90 eurot (natukene kasutatud); kaks reduktorit koos mootoritega (kasutatud) kokku väärtusega 400 eurot; kasutatud ventilaatorid kaks tükki kokku väärtusega 160 eurot: metallplaadid (kasutatud) kuivati jalgade alla 8 tk kokku väärtusega 166 eurot; kaks kasutatud tõstuki tõsteketti kokku väärtusega 40 eurot; kaks kasutatud elevaatori otsad kokku väärtusega 170 eurot; tigutransportoorid kasutatud, kaks tükki kokku väärtusega 200 eurot; vitsad kuivati õhutorudele 8 tükki (uued) kokku väärtusega 80 eurot; sorteeri sõelad viis tükki (kasutatud) kokku väärtusega 80 eurot: elektrikapp väärtusega 50 eurot; 500-600 kg oli sellest koormast minu jaoks vanaraud (r d, rihmarattad, latid jm), selle väärtuseks hindan 170 eurot. Kokku kahju 1606 eurot. Kõik tagastatud asjad olid rikkumata ja kahjustamata. Kannatanu ütlusi varguse toimumise kohta kinnitab ka 27.03.2011 sündmuskoha vaatlusprotokoll Aru talu kohta Kirna külas, kus talu väravas seisab kollane kaubabuss Ford Transit reg nr XXX. Avades sõiduki tagumise ukse, kong on täis metallist sõlmesid ja detaile 10 Sõidukiga sõideti Märjamaale Sauna tn 1A. Kaasa sõitis kasutaja Raido Jänes, juht Priit Langi. Märjamaa vallas, Valgu külas, Kuivatijõe kinnistul asunud kuivati vasakpoolses osas sõidutee poolt sissepääsuuks on seestpoolt põõnaga suletud. Vasakpoolne ukseosa hingedelt maas. Aken uksest vasakul on katki. Ukse ees maas lumel on näha sõiduki jalatsijäljed ja rehvijäljed, muster. Sõiduki jäljed viivad ümber vasakpoolse hoone osa maja taha. Ümber nurga minnes pääseb hoone tagumise sissepääsu juurde, mis on vaba. Ruumis seinte ääres on metallist sõlmed ja detailid. Ruumist vasakule minnes pääseb teise ruumi millel on otsauks, mis on seestpoolt põõnaga suletud ning samast ruumist vasakule minnes viib uks viljahoidlasse. Ukse pooled on kokku lükatud kuid lukustamata. Sissepääsu juurest paremale minnes pääseb järgmisesse ruumi ( Ruumis on metallist sõlmed ja detailid. Hoone aken on katki. Kuivatihoone parempoolses osas asub väline sissepääs viljahoidlasse. Parempoolse ukse poole sees on väiksem sissepääsuuks, mis on suletav ripplukuga. Ukse ripplukutus on rippuvas asendis, aasa osa on eemaldatud. Kaks uksepoolt on seestpoolt suletavad põõnaga. Põõn on seina najal püsti. Uksest vasakule seina ääres on metallist sõlmed ja detailid. Uksest paremale jäävad seina äärde metallist detailid Hoidla vasakpoolse osa lõpus on uks, mille ees on metallist sõlmed ja detailid. Viljahoidla parempoolses osas asuvad seina ääres metallist sõlmed ja detailid. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi varguse toimumise kohta asitõendi Ford Transit, reg nr XXX vaatlusprotokoll, mille kohaselt auto pargib Märjamaal Sauna 1A territooriumil. Puldist avatakse sõiduki uksed. Kahe istme vahel põrandal sõrgkang. Koos V Jänesega sõidetud (tema loal) bussiga Valgu külasse Meelis Burmeistri kuivati viljahoidlasse. Sõiduki juht Priit Langi. Meelis Burmeistri töötajad tõstsid koormas olnud metalli bussist välja. Bussi kaubaruumi seintel, põrandal, astmelaual näha kraapimise, hõõrdumise jälgi. Bussi kaubaruumi põrand on osaliselt kaetud viljaterade, aganatega jm. Kannatanu ütlusi varguse toimumise kohta kinnitavad ka tunnistaja Ivar Burmeisteri ütlused, mille kohaselt nägi, kuidas kollane buss sõitis tema isale kuuluva hoone juurest. Läks vaatama, kellega tegu. Takistas kaubabussi liikumist Suhtles bussis istuva kahe noormehega. Mehed tundusid kahtlased, kahtlustas vargust ja tõmbas bussi tagumise ukse lahti, sest mehed keeldusid näitamast, mis seal on. Avastas sealt isa kuivatist võetud metalldetaile, kong oli neid täis. Selle peale sõitis buss ära, kuid tema järgnes autoga bussile kuni buss oli sõitnud ummikteele. Koos politseiga läksid kaubiku juurde, üks meestest oli lahkunud. Hakati lahkunud meest otsima. Kannatanu ja tunnistaja I. Burmeisteri ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Sille Jüriado ütlused, mille kohaselt 27.03.2011 kella 18:30 paiku Märjamaa vallas Valgu külas sõitis koos Ivar Burmeisteriga, kui märkasid kollast mikrobussi reg nr 640 MKB, hakkas kuivati eest välja tulema. Ivar läks kaubiku juurde, tahtis näha, mis kaubikus on. Avas küljeukse, nägi isale kuuluvat vanarauda. Juht higistas kohutavalt. Kaubik põgenes, hakkasid selle järgi sõitma, helistasid politseisse ja Ivari isale. Kaubik sõitis kellegi hoovi. Kaubiku juht põgenes, politsei viis teise mehe endaga kaasa. Tunnistaja Nils Nugis’e ütlused, mille kohaselt Valgus Toivo teeotsas tekkis Raidol mõte vaadata vanasse kuivatisse, kas seal vanarauda ei ole. Temal tekkis kahtlus, et see hoone kuulub kellelegi, aga Raidot ta takistada ei saanud. Kaubikusse ladusid mootori kestasid, metallpulgad, roostes erinevaid esemeid. Hakkasid ära sõitma, nad peatati sõiduautoga noormehe poolt. Kahtluse hajutamiseks küsis Raido midagi saekaatri kohta. №ormees tahtis kaubikusse vaadata, nägi metalli ja helistas isale, Sõitis Toivo hoovi, seletasid Toivole kõik ära, Toivo käskis hoovist minema sõita. Jooksis metsa, peeti õhtul politsei poolt kinni. Raido peeti kinni sealsamas. Eeltoodud süüdistatava R.Jänes tunnistajate Nugis, Burmeister ja Jüriado ning kannatanu Burmeister kokkulangevad ütlused kinnitavad, et N.Nugis ja R.Jänes võtsid Burmeisterile kuuluvast kuivatist metallist esemeid ja laadisid need kaubikusse. Kuna kaubik saadi hiljem koos esemetega kätte, tagastati kannatanule kõik varastatud esemed. R.Jänese ütlused, et tema pidas seda mahajäetud kohaks ja ei varastanud neid asju on ümber lükatud teiste tõenditega eelkõige R.Jänese enda käitumisega. Kohus leiab, et Jänese sellised ütlused on ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. Juhul kui ta tõepoolest oleks arvanud, et tegemist on mahajäetud kohaga, ei oleks ta sündmuskohalt põgenenud kui kannatanu poeg avastas, et tegemist on nende asjadega. Eksituse korral oleks saanud asjad kohe tagastada ja 11 puudunuks vajadus kiiresti ära sõita. Et R.Jänes sai aru, et kuivatist metalli võttes paneb ta toime varguse kinnitavad ka N.Nugise ütlused, mille kohaselt tekkis kahtlus, et kuivati kuulub kellelegi, kuid Raidot ei saanud takistada. Samuti nähtub N.Nugise ütlustest, et R.Jänes küsis ligi tulnud inimestelt kahtlustuse hajutamiseks saekaatri kohta. Juhul kui R.Jänes oleks ise olnud kindel, et ta ei ole toime pannud mitte midagi seadusevastast, puudunuks tal vajadus ka teha nägu nagu otsiks ta saekaatrit. Raido Jänese objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis võõrast hoonest metalli ja kui see avastati sõideti autoga kiiresti ära - nähtub, et ta sai aru, et ta varastab ja seega tegutses varguse eesmärgil. Jänes ja Ngis sõitsid kaubikuga sündmuskohalt minema ja neil oli reaalselt võimalus ka juba esemeid kasutama hakata enne kui Jänes kaubikuga kinni peeti, seega sooritas R.Jänes lõpule viidud kuriteo, mis on toime pandud kavatsetult. Kuna esemed võeti hoonest, millesse sisenemiseks puudus luba, pandi vargus toime sissetungimisega. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest (I kd lk 114-118) nähtub, et R.Jänes on varem karistatud väljapressimise eest ja menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on ta enne varguse toimepanemist toime pannud ka röövimise ja väljapressimise, mistõttu tuleb tema tegevus ühes varguse episoodis kvalifitseerida
lg 2p 4,7,8 järgi kui isikute grupis, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. 6. R.Jänese süü 08.12.2011 VJkehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. R.Jänes tunnistas end selles episoodis kohtuistungil süüdi ja tema ütluste kohaselt tarvitas 08.12.2011 sõbraga alkoholi. Kella 23:00 ajal läks tuppa. Naine tõukas teda, ei tahtnud koeraga välja lasta. Tekkis sõnavahetus. Mis edasi juhtus, ei mäleta. Tõukas vist magamistuppa voodile istuma. Ei mäleta, et oleks teda peksnud või kägistanud. V lükkas ta vastu kaminat, kukkus ka vastu diivanit. Mäletab, et mingil hetkel lõi Varjet püksirihmaga paaril korral vastu jalgu. Kahetseb oma tegu. Kannatanu VJütluste kohaselt tuli 08.12.2011 Raido tuppa, ägestus ning haaras ta kätest kinni, lükkas magamistuppa. Surus selili voodi peale, lõi vasaku käega mitmel korral rindkere vasaku külje piirkonda, tekitades sellega füüsilist valu. Raido haaras pükstelt püksirihma (rippusid ukse peal), üritas teda sellega kägistada, tekitades sellega valu. Sai rihma käest ära võetud, viskas eemale. Raido haaras kahe käega tema kaelast ja surus ta vastu voodi madratsit. Surumisega avaldas survet kaelale ja hingetorule nii, et ei saanud enam hingata. Ühtlasi tekitas füüsilist valu. Tiris Raido käed kaela ümbert lahti, sai püsti tõusta. Raido ajas seosetut juttu. Haaras paaril korral käsivarrest, raputas, tekitades sellega füüsilist valu. Mõneks ajaks Raido rahunes. Läks korraks majast välja. Sisenedes lõi uuesti teda rihmaga 5-6 korda vastu vasakut jalga. Lükkas ja raputas teda, tekitades sellega füüsilist valu. Kui Raido majast lahkus, sulges välisukse. See ärritas Raidot veelgi, sõimas teda ukse tagant. Raido lõhkus garaaži ja maja vaheseina, et sisse pääseda. Põgenes läbi magamistoa akna, kuna kartis Raidot. Helistas politseisse. Tunnistaja Jaan Padriku ütluste, mille kohaselt 09.12.2011 peale kella 24:00 said väljakutse Kohila valda, AÜ XXXjuurde, kus Raido Jänes oli rihma ning kätega peksnud elukaaslast V Jänest. Kohale jõudes rääkis V Jänes, et Raido oli tarvitanud alkoholi, muutunud agressiivseks, löönud Varjet kätega ning püksirihmaga mitmeid kordi rindkere piirkonda. Raido oli Varjet kätega ning püksirihmaga korduvalt kägistanud. Juhtunu leidis aset kella 23:15 – 00:30 vahel. Vigastusi V rindkerel, kaelal ei märganud. Toimetasid Raido Rapla politseijaoskonda. Teel sinna tunnistas Raido, et oli püksirihmaga Varjet löönud. R.Jänes tunnistas end süüdi, kuid on samas kinnitanud, et ei mäleta kõiki selle öö sündmusi täpselt kuna oli alkoholijoobes, kuid tema ütlustest nähtub, et ta mäletas jõu kasutamist kannatanu suhtes ja VJpüksirihmaga löömist. Seega ei saa R.Jänese ütlused lükata ümber kannatanu ja tunnistaja ütlusi, kuivõrd R.Jänes ei mäleta täiese ulatuses oma tegevust. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, milles ta kirjeldab tema suhtes R.Jänese poolt kasutatud füüsilsit vägivalda, sest kannatanu on vahetult pärast sündmust, olles veel vahetult vägivalla tegude mõju all, kirjeldanud samamoodi juhtunut ka tunnistajale J.Padrik. 12 Eeltoodud kannatanu ja tunnistaja kokkulangevatest ütlustest nähtub, et R.Jänes lõi VJ mitu korda keha piirkonda ning lõi teda püksirihmaga ja kägistas rihma ja kätega kaelast, raputas ja lükkas teda ning R.Jänese selline tegevus põhjustas V.J füüsilist valu. Asjaolu, et VJ kutsus kohale ka politsei kinnitab, et R.Jänese füüsiline rünnak oli eriti intensiivne ning kannatanu kartis oma tervise pärast. Arvestades rünnaku iseloomu on eluliselt usutav, et VJ tundis sellise peksmise käigus valu. Kohus asub seisukohale, et Raido Jänese käitumises ei esinenud õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist
Lüües kannatanut käega keha piirkonda ja püksirihmaga vastu jalgu ning kägistades teda kaelast, sai R.Jänes aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega.
kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Raido Jänes tekitas VJ peksmise ja kägistamise käigus füüsilist valu ning põhjustas talle tervisekahjustusi. Seega täitis Raido Jänes kannatanut käe ja rihmaga lüües ning kägistades
T K on esitanud tsiviilhagi summas 95.87 eurot. Süüdistatav tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava R.Jänes kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt R.Jäneselt tsiviilhagi 95.87 euro ulatuses välja mõista kannatanu T K kasuks. Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega kriminaalasjas on sama summa väljamõistetud solidaarselt ka J.T , K.K , M.P . Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Raido Jänese karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks süü osalist omaksvõttu ja kahetsust, mis näitab, et isik on vähemalt osadele juhtudele saanud aru tema poolt toimepandud kuritegude keelatusest. R.Jänes on sooritanud 6 kuritegu, millest neli on seotud kas vägivalla kasutamise või vägivallaga ähvardamisega, kusjuures 5 kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud, olles vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud 04.11.2009 vangistusega, millest teda tingimisi vabastati, jätkas ta kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks pannes uued kuriteod toime juba vähem kui kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Uue kuriteo toimepanemisega rikkus ta katseaja tingimusi. Samuti olles teadlik, et tema suhtes on kohtumenetluses kriminaalasi, pani ta 08.12.2011 toime uue isikuvastase kuriteo, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest õppinud ja on ühiskonnale ohtlik, mistõttu ta ei ole kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö jaoks sobiv isik. Õige ei ole R.Jänese väide, et ta läks rumalusest teistega kaasa, sest 3 kuritegu pani ta toime ainuisikuliselt ja väljapressimise puhul oli just tema täideviija. Arvestades kõike eeltoodut s.h, et väljapressimise ja röövimise käigus kasutati vaimset vägivalda, tuleb kohtu arvates R.Jänest karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammääras. 13 Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjatele tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitistest, sundrahast, tunnistaja sõidukuludest. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt antud asjas (I astme kuriteos süüdimõistmisel) 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 725 eurot. Kaitsjatasudena kuuluvad väljamõistmisele nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses kaitsja osalemine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et süüdistatava majanduslik olukord on raske, ta ei tööta ja on abikaasa ülalpidamisel ning menetluskulude hüvitamine täis mahus käiks talle üle jõu. Raido Jänesel püsiv töökoht puudub, muid sissetulekuid pole. Sellest tulenevalt jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud osaliselt kaitsetasu osas ja tunnistaja sõidukulude osas riigi kanda.
lg 3p 1 kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida tahtliku süüteo toiempanemise vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. VJ ütlustest nähtub, et ta ei hoidnud relva selleks ettenähtud tingimustel. Relv oli pandud voodi sisse ja R.Jänes teadis seda. Samuti nähtub et ta oli lasknud R.Jänesel, kellel puudus relvaluba, relva puhastada. Relvaseaduse § 45 lg 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. § 46 lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp ( ). Seega rikkus VJRaido Jänese nähes relva voodi sisse peites relvaseadusest tulenevaid tulirelva hoidmise nõudeid ning VJ käitumisest nähtub, et ta suhtus relva hoidmise kohustusse kergemeelselt, mistõttu oli relvaloata R.Jänesel võmalus relvaga tänaval kõndida. Kui VJoleks järginud relvahoidmise nõudeid, puudunuks R.Jänesel võimalus kuritegu sooritada. Sellest tulenevalt konfiskeerib kohus VJ kuuluva püstoli Makarov koos padrunisalve, kabuuri ja padrunitega. KrMS § 179 lg 1p 1 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 725 eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raido Jänes enne Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsust toimepandud kuriteos
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 10 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Raido Jänes
Süüdi tunnistada Raido Jänes
Süüdi tunnistada Raido Jänes
Süüdi tunnistada Raido Jänes
14 Süüdi tunnistada Raido Jänes
järgi ja mõista karistuseks kolm kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks aasta ja kaheksa kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.11.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuu vangistust
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kinnipidamiseaeg 22.10.2009-23.10.2009, 30.11.2009, 27.03.2011-29.03.2011, 09.12.2011 s.o 7 päeva. Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse aja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Välja mõista Raido Jäneselt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel koopiakulud 21.16 eurot, kaitsjatasu 200 eurot ja ekspertiisikulud 62.63 eurot riigituludesse. Sundraha, koopiakulud, ekspertiisikulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud (osa kaitsetasu, tunnistajate sõidukulud) riigi kanda. Asitõendid CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Nuga hävitada
lg 3p1 alusel konfiskeerida ja hävitada püstol ja padrunid, padrunisalv, kabuur Relvaluba anda VJ. Välja mõista Raido Jäneselt T K (arvelduskonto nr XXXXXXX omanik M H K) kasuks 95.87 eurot (summa on väljamõistetud solidaarselt ka J.T , K.Käärilt, B.U-lt Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-15935) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.septembril 2012 Kohtunik Liina Pohlak 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.