Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast, kohustades H.T LS § 127 alusel kohtuotsuse jõustumisest 5 päeva jooksul loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud jätta H.T kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 11.09.2012.a. PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati H.T-le Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahv 32 trahviühikut, s.o. 128 eurot, LS 224 lg 2 alusel rahatrahv 114 trahviühikut, s.o. 456 eurot ja § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks selle eest, et H.T 12.08.2012.a. kella 10.08 ajal Järvamaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 93.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 95+-3 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus oli 70 km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning on esitatud väärteo toimepanemise asjaolud. Nimelt nähtub väärteoprotokollis fikseeritud ütlustest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles eelneval öösel tarvitanud alkoholi kella 04.00-ni. Hommikul puhus ta sõbra alkomeetrisse ning see näitas 0,2 mg/l. Kaebuse esitaja ei soovi vaidlustada rahatrahvi, küll aga lisakaristust, mille kohaldamist peab ületamatuks probleemiks. Nimelt tähendaks juhtimisõiguse äravõtmine töö kaotamist xxxxxx, kuna see on igapäevaselt seotud auto juhtimisega. Töö kaotamisel aga jääksid tasumata pangalaenud Eestis ning poleks võimalik üleval pidada oma alaealist last. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud karistus vastab väärteo raskusele ning kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. H.T on isik, kes omab ühte kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seega on tal varasem kogemus samalaadse rikkumise eest olemas. Ka on teda varasemalt karistatud muude liiklusalaste rikkumiste eest ning lisaks on H.T näol tegemist juhiga, kellel on esmased juhiload. Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse H.T karistamise kohta LS § 227 lg 2, §
Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning on väärteo toimepanemise omaks võtnud ka väärteoprotokolli alusel. Seda, et H.T ületas kiirust, tõendab kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl 14). Alkoholijoobe tõenditeks on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 15-16). H.T kõrvaldati 12.08.2012.a. otsusega sõiduki juhtimiselt (tl 17). Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. H.T on toime pannud teo, mis vastab LS § 227 lg 2, §
lg 1 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. H.T on vaidlustanud mitte põhi-, vaid lisakaristuse, pidades lisakaristuse kohaldamist liialt karmiks. Kaebuse esitaja elab ja töötab xxxxxx ning tema töökoht on otseselt seotud igapäevaselt sõiduki juhtimisega (tl 19). Kaebus esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotab ta ilmtingimata töö ja elukoha Soomes ning sellest tingitud rahaliste raskuste tõttu kannatab tema laps, kellele ta ei suuda ülalpidamist anda. Kohtu arvamus ühtib kohtuvälise menetleja seisukohaga selle kohta, et kohustused oma töökoha ja lapse ees olid H.T-le teada ka enne sõidukit joobeseisundis juhtima asumist ning eelpoolnimetatud põhjused ei ole arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva põhjusena. H.T teadis, et ta on alkoholi tarvitanud, kuid asus siiski juhtima mootorsõidukit. Isegi juhul, kui uskuda enne sõidu alustamist sõbra alkomeetrisse puhutud näitu, olnuks tegemist väärteoga ning H.T pidi varem mitmel korral alkoholijoobes sõitmise eest karistada saanud isikuna teadma, et ei tohi juhtida mootorsõidukit. Puuduvad tõsiseltvõetavad argumendid ja tõendid, mis kinnitaksid sõidu alustamise hädavajadust. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Antud juhul on H.T alles algsed juhiload ning ta juhtis mootorsõidukit ühel tihedama liiklusega maanteel. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tuvastati H.T alkoholijoobeks 0,74 mg/l kohta, mis on lähedane piirile, kust algab kriminaalvastus, seega on H.T toime pannud tõsise liiklusalase rikkumise. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni, LS § 224 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni ning LS § 242 lg 1 rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kuna H.T tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule, on karistus mõistetud õigesti kogumis KarS § 60 lg-te 1 ja 3 alusel LS § 227 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi. H.T puhul kohaldub LS § 224 lg 3 p 1, mis näeb ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on kohaldanud rahatrahvi ja lisakaristuse määramisel sanktsiooni keskmist määra, mistõttu ei ole kohtuväline menetleja olnud kohtu arvates karistuse määramisel liialt karm. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et H.T poolt pandi toime LS § 50 lg 5 p 3, § 69 lg 5 ja § 106 lg 3 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. V™S § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud hüvitada kaebuse esitajal. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.