1-12-9415/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9415 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.O määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.O määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu 05.03.2013 määrusega jäeti V.O temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.O kannab karistust Viru Maakohtu 13.12.2012 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi, mida suurendati Viru Maakohtu 07.05.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 31.05.2012 ja lõpp 25.11.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 27.02.
6. ESIMESE AS™E KOHTU MÄÄRUSE SISU
7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta ning osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, leidis, et V.Ouleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud, kandes neljandat vangistust. Varasemalt on isikut karistatud peamiselt varavastaste kuritegude, kuid ka avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. 2.2 V.O on varasemalt vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega (vabanes 25.01.2005), katseajaga kuni 10.02.
8. Peale edukat katseaja lõppemist on kinnipeetav kahel korral olnud kriminaalhooldusel, esimesel korral lõppes kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemisega ja teisel korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete eiramise eest. 2.3 Käesoleval ajal kannab V.O karistust katseaja kestel süstemaatiliselt ja grupi poolt toime pandud varguste eest. Viru Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusest on näha, et tegemist on 13-episoodilise asjaga, kus kannatanule tekitati märkimisväärset kahju (4560,21 eurot). 2.4 Karistusregistri teatisest nähtub, et kinnipeetavat on 9 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 3 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki ning mingeid järeldusi V.O enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.5 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogrammides ei ole osalenud, samuti ei ole ta olnud hõivatud kasuliku tegevusega. 2.6 Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht, kus elab tema abikaasa koos lastega. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus tööle asuda OÜ-sse XXX . 2.7 Kokkuvõtvalt leidis kohus eeltoodut arvestades, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades V.O poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, süstemaatilised vargused), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteod nii avaliku korra rikkumise kui ka väheväärtusliku asja varguse eest) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uue kuriteo toimepanemine, kontrollnõuete eiramine), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu raske isiklik olukord (abikaasa kasvatab üksi neli last, viimane sündis
9. aastal), ei ole iseenesest alus ennetähtaegseks vabastamiseks. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, ent esimesel ja viimasel katseajal pani ta toime uue kuriteo ja kuigi teine katseaeg ennetähtaegsel vabastamisel möödus positiivselt, jätkas V.O peale katseaja möödumist kuritegevust, pannes toime kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilised vargused. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta V.O-le piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2 Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel - töö- ja elukoha omamine ning lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama. Selline võimalus talle juba anti, ent ta on näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
10. V.O taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja põhiväited on kokkuvõtvalt alljärgmised. 3.1 V.O palub arvestada sellega, et tal on neli last, kellest ühe puhul on vajalik astma tõttu pidev järelevalve ja Tartus arsti vastuvõtul käimine. Abikaasal on lastega üksi väga raske. 3.2 Kaebuse esitajal on ametlik töökoht ettevõttes XXX . Tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu ei ole kriminaalhooldusametnik, vangla ega ka prokurör. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3 Nõustuda ei saa kohtuga selles, et määruskaebuse esitaja hakkab kriminaalhoolduse ajal toime panema uusi kuritegusid. Peaaegu kõik kuriteod pani ta toime enne perekonnaelu. Viimane vangistus on aga mõjutanud tema pere elu – nüüd on ta aru saanud, millega hakkama sai ja tahab tööd tehes oma perekonda aidata. Samuti soovib ta tasuda hagisid ja järgida kriminaalhoolduse nõudeid. 3.4 Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu väitega, mille kohaselt ei hoia ka töökoha ning lähedaste olemasolu uute kuritegude toimepanemist ära. Samuti on kohus leidnud, et uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavad rahalised kohustused. V.O leiab, et rahaliste vahendite hankimiseks ei pea ilmtingimata toime panema uusi kuritegusid. Tal on ametlik töökoht ja lisa saab teenida vanema venna juures, kes tegeleb korterite remondiga. Vabaduses teenis ta perekonna tarbeks raha ausa tööga, millest jagus äraelamiseks. Määrusele on lisatud kinnipeetava abikaasa avaldus, milles viimane kirjutab, et tal on lastega üksi väga raske ja palub V.O vabastada. Lisatud on ka tõend, mis kinnitab ühe poja haigusseisundit.
11. Tartu Ringkonnakohus määras 04.04.2013 määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.04.
12. Seisukohti ei esitatud. 3 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V.O vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, keda on kuus korda kriminaalkorras karistatud ning kes on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi uusi kuritegusid süstemaatiliselt toime pannes, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 V.O põhiväide tema ennetähtaegse vabastamise poolt on perekond, kes on sattunud raskesse olukorda. Kohtukolleegium nõustub sellega, et V.O perel on ilma isata raske, seda enam, et üks lastest on haige ning vajab arstiabi. Samas on aga perekonna raske olukorra põhjustajaks V.O mõtlematu tegevus ja kuivõrd karistus on rangelt seotud seadusega (potentsiaalsele normirikkujale kirjeldatakse enne tegu konkreetse teo eest ettenähtud konkreetset karistust) oli V.O-le teada, milline sanktsioon ja millised tagajärjed tema teole järgnevad. Vangistust ei kanna isik esmakordselt ning järeldusi oma tegude tagajärgedest saanuks ta teha talle korduvalt antud võimaluste järel. 5.3 Ringkonnakohtu hinnangut ei mõjuta ka V.O argument, mille kohaselt tal on töökoht ja enne vangistust elatas ta peret ausa teenistusega. Nimelt nähtub viimasest otsusest, et ausa teenistuse olemasolu ei takistanud V.O süstemaatiliselt vargusi toime panemast, s.h varastas ta peamiselt alkoholi ja tubakatooteid. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ta mõjutatav, samuti on kuritegude toimepanemise ajendiks alkoholi kuritarvitamine, mistõttu muutub küsitavaks kriminaalhoolduse õnnestumine. 5.4 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohtul, sarnaselt maakohtuga, kes kaalus kõiki poolt ja vastuargumente põhjalikult, sellist veendumust ei tekkinud. 5.7 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.8 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas