Obsah (6)

§ 384§ 180§ 323§ 318§ 339§ 426

1-12-10940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10940 (12260102490) Kohtukoosseis Mati Kartau Krimina

§-dest 326 lg 2 ja 323 lg 2 p 2 jätta süüdistatava G.R-i apellatsioon Tartu Maakohtu 3. aprilli 2013 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-10940 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.04.2013 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati G.R süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.-24.05.2012, so 2 päeva ning liitkaristusest jäi kanda 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust talle Tartu Maakohtu 20.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud vangistust - võrra ning kandmisele kuuluv liitkaristus kohtuotsuste kogumis on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 18.06.2012. Käesolevas asjas on kokku menetluskulusid 1788,87 eurot, millest

§ 180

lg 3 alusel jäeti G.R-i kanda ainult 400 eurot ühes kohustusega see tasuda ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu otsuse peale esitas 11.04.2013 ja 14.04.2013 apellatsiooni G.R, kes väidab, et ta ei ole süüdi ning kokkuleppe olevat ta sõlminud afektiseisundis ja prokuröri survel. Ta ei ole nõus tasuma menetluskulusid 400 eurot, sest on suuteline määratud ühe aasta jooksul hüvitama ainult 170 eurot. Kohtuotsuses ei ole märgitud neid dokumente ja asju, mida I.L. peab talle üle andma. Ta palub asja ümber vaadata kas liht- või üldmenetluses. Kohtuistungi protokollis ei ole märgitud prokuröri ja kaitsjaga väidetavalt kokku lepitud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest ta viibib juba alates 18.06.2012 vahi all. Kuna ta kirjutas kokkuleppele alla prokuröri survel, siis nõuab ta kokkuleppe kohaselt enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seejuures palub ta arvestada enda vabatahtlikku koostööd kohtuorganitega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 323

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 2. G.R on vaidlustanud nii enda süüdimõistmise kui menetluskulude tasumise ning vabal tahtel kokkuleppe sõlmimise. Lisaks on ta veel välja toonud mitmeid väidetavalt kokku lepitud asjaolusid, mida aga otsuses ei sisaldu (nt tingimisi ennetähtaegse karistusest vabastamise jne). Antud kriminaalasjas on 03.04.2013 G.R andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja on sõlmitud vastav kokkulepe (I kd lk 147-149), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus G.R ja tema kaitsja adv A. Pärtel nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 Maakohtu istungi protokolli kohaselt (II kd lk 31-32) kohus selgitas G.R-ile tema õigused, mis olid talle arusaadavad, seejärel avaldati kokkulepe. Peale seda G.R vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja ta jääb selle juurde. Samas ta selgitas, et vanglas talle ei ole tööd pakutud ning pensioni ka ei maksta. Neid asjaolusid kaitsja palus

§ 180lg 3 korras arvestada.

Kaitsja kinnitas, et kokkulepe oli G.R-i vaba tahe. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

1. Ringkonnakohus leiab, et G.R-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
2. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on eraldiseisev küsimus, mida lahendatakse

§ 426korras, mitte aga käesolevas menetluses.

Seejuures on oluline, et kohtuotsus oleks jõustunud, sest tegemist on süüdimõistetu poolt seaduses ettenähtud ulatuses karistusaja ärakandmisega. Käesolev kohtuotsus aga pole jõustunud, sest see kaevati apellatsiooni korras edasi. Mati Kartau Kohtunik 3