1-10-12895/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12895 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus U.P (U.P) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Pärnu Maakohtu 28.10.2010 otsusega mõisteti U.P süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.09.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 1144 tunni üldkasuliku tööga. 1.
5. Tartu Maakohtu 05.07.2012 määrusega pöörati täitmisele U.P-le Pärnu Maakohtu 28.10.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 11 kuud 9 päeva vangistust. 1.
6. Karistuse kandmise algus on 23.08.2012 ja lõpp 01.08.
8. Tartu Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
9. Maakohus leidis, et U.P tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. 3.
10. Maakohtu määruse kohaselt on U.P kriminaalkorras karistatud 3 korral. Praegu kannab ta vangistust kehalise väärkohtlemise, grupi poolt ja vägivallaga toimepandud sissetungimise ning avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud relvana kasutatavat kaigast kasutades. Teda on ka 5 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Seega kannab süüdimõistetu praegu vangistust teise astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 4 kuud. Teda on varem 2 korral allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid mõlemal korral see ebaõnnestus. Esimesel korral pani ta toime uue kuriteo ning teisel korral hoidus ta kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja rikkus registreerimiskohustust. Käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole piisavad, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist ja motiveerida teda seadusekuulekalt elama. Tal on kalduvus vägivallategude sooritamisele ja alkoholi kuritarvitamisele. 3.
11. Maakohus nõustus vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses väljatoodud seisukohaga, et U.P puhul eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk, kuna ta on korduvalt käitunud õigusvastaselt ja jätnud nõuetekohaselt allumata käitumiskontrollile. Samuti ei ole ta vangistuse kandmise ajal saanud osaleda sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Tema suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitab ka kehtiv distsiplinaarkaristus vanglas. Maakohtu hinnangul viitab range järelevalve tingimustes distsipliini rikkumine sellele, et süüdimõistetu ei pea kehtestatud korda ja reegleid vajalikuks järgida. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi vabaduses pidada oluliseks ka käitumiskontrollinõuete järgmist ega kriminaalhooldusele allumist. Süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal on aga süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Nimetatud eeldus on jäänud täitmata ning vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. 3.
12. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale. Maakohtu hinnangul ei ole U.P käitumiskontrollile allutamine põhjendatud, vaatamata sellele, et ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt ning omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kehtestatud käitumiskontrollile ning omab vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. U.P taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
14. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus võtnud arvesse, et U.P töötab alates 14.02.2013 väljaspool vanglat. Tööandja iseloomustusest nähtub, et U.P on võimeline seaduskuulekalt käituma. Süüdimõistetu märgib, et kannab esimest vanglakaristust ja ärakantud karistusaeg on olnud piisav ja ta on oma vigadest õppinud. Määruskaebuse kohaselt ei ole U.P olnud võimalik lühikese karistusaja tõttu vangla sotsiaalprogrammides osaleda, kuid seda on sellegipoolest käsitletud tema mittevabastamise põhjusena. -2- Vastus määruskaebusele
15. Ringkonnakohus tegi 11.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 18.04.
16. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et U.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on U.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et U.P määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja U.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.
19. Süüdimõistetu on toonud välja, et karistuse kandmise ajal on ta oma vigadest õppinud ja suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Seda kinnitab määruskaebuse kohaselt ka karistuse kandmise ajal vanglast väljaspool töötamine ning tööandja iseloomustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga nimetatud asjaolud süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ega lükka ümber maakohtu poolt U.P-le antud hinnangut, mis võtab süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaolude kõrval arvesse ka tema eelnevat elukäiku, uute kuritegude toimepanemise riskitegureid ja käitumist karistuse kandmise ajal. Määruskaebuses väljatoodud asjaolu, et U.P on võimaldatud vanglast väljaspool töötamist, toetab küll süüdimõistetu resotsialiseerumist, kuid ei ole asjaoluks, mis garanteeriks tema edaspidise õiguskuulekuse. 7.
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et U.P korduv kriminaalkorras karistatus, varasemalt kahel korral kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ja vangistuses distsiplinaarkaristuse olemasolu näitavad seda, et U.P on karistuseesmärkide täitmiseks vajalik vangistuse edasikandmine. Ka asjaolu, et maakohus on välja toonud, et U.P ei ole saanud vangistuse ajal sotsiaalprogrammides osaleda, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks, arvestades, et tegemist on tõese asjaoluga, mitte etteheitega süüdimõistetule ning sellel ei ole U.P ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel määravat kaalu.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.P tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau