4-13-2677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.mai 2013. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2677 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi N.B väärte

§ 224

lg 2 järgi Menetlusosalised, esindajad Kohtuistungil osalesid Menetlusalune isik N.B (IK XXX,) Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaokonna (Transvaali 58 Kuressaare) esindaja politseileitnant Meelis Juhandi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada N.B liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja § 224 lg 2 ning mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel arest 10 (kümme) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda N.B kinnipidamise aeg so 3.maist 2013.a. kell 04.
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna poolt on 3.mail 2013.a koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2740 13 000767 selle kohta, et N.B 3.05.2013.a kell 04.05 ajal Kuressaares Tallinna tn 14 juures juhtis mootorsõidukit BMW 520 reg nr XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0, 61 mg/l st 0,09 mg/l üle lubatud piirmäära. 1 4-13-2677 N.B rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS §

224 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohtuistungil tunnistas N.B end väärtegudes süüdi. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et N.B tuleks karistada LS §

§ 224lg 2 järgi arestiga 20 päeva.

Karistuse kandmise algus arvestada alates tema kinnipidamisest. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ning analüüsinud neid kogumis leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse §

§ 224

lg 2 järgi on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning joobeseisundi kontrollimise protokolliga, mis tõendab isiku joobeseisundit, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. N.B-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et ta on varem kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et mootorsõidukis, mida N.B joobeseisundis juhtis, viibisid ka 3 alaealist isikut. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada N.B edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et N.B ei ole võimalik karistada rahatrahviga, ega ÜKT-ga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärteo raskust ja süü suurust. Karistuse mõistmisel N.B-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, riigikohtu otsuses nr 3-11-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kõike eeltoodut arvestades tuleb N.B karistada arestiga, kuid arvestades, et ta ei ole varem aresti kandnud võib temale määratav arest olla alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2, 234 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Reena Undrest Kohtunik 2