4-13-2159/6

Väärteoasi nr.4-13-2159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. mail 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend L.G 12.04.2013.a. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a 19.03.2013.a. otsusele väärteoasjas 2376,13,000706 Kaebuse esitanud isik L.G, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: L.G kohtuvälise menetleja esindaja: Mari – Liis Reidi. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada L.G 12.04.2013.a. kaebus ning tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 19.03.2013.a. otsus väärteoasjas 2376,13,000706 ning nimelt L.G `le Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 210 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 840,00 eurot ning Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p.1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus ning karistada L.G `t Liiklusseaduse § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600,00 (kuussada) eurot ning kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 6 osas igakuiselt summas 100,00 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Ning võtta L.G `lt Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a 19.03.2013.a. otsus väärteoasjas 2376,13,000706 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.05.2013.a.. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a 19.03.2013.a. väärteoasjas 2376,13,000706 tehtud otsusega tuvastati, et L.G juhtis 27.02.2013.a. kell 22:05 Harju Maakonnas, Maardu linnas, Keemikutetn. 1 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 723 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 724 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. 2 27.02.2013.a kell 22:24 mõõdeti L.G alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032, mille lõplik lugem oli 0,42 mg/1, laiendmääramatus +/-0,05 mg/1, seega lõpptulemus 0,37 mg/
3. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 724 lõike 62 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 "Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus" on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine". Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-12-00111) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis 27.02.2013.a kella 22:05 ajal Maardus Keemikute 1 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 milligrammi. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik L.G rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 5 pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohtuväline menetleja süü tunnistamist ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga- selle seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja L.G `le karistuseks Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel rahatrahvi 210 trahviühiku ulatuses, s.o. 840.00 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU L.G esitas 12.04.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits `a 19.03.2013.a. 3 väärteoasjas 2376,13,000706 tehtud otsuse ja teha asjas uus otsus, millega vähendada temale määratud rahatrahvi määra ning võimaldada selle tasumine ositi 10 kuu jooksul ja mitte võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigust või vähendada lisakaristust miinimummäärani. L.G leiab, et talle määratud karistused on liiga karmid ja seetõttu antud otsust väärteoasjas vaidlustab nii määratud trahvi määra kui ka lisakaristuse osas. Tema toimepandud väärtegu ei eita ja siiralt kahetseb toimepandut. Temal ei ole varasemaid õigusrikkumisi. Ta töötab M OÜ-s ja tema kuu keskmine palk vastavalt töölepingule moodustab 400 eurot. Tema poolt trahvi tasumine määratud summas käib talle ilmselgelt üle jõu. Ta käib tööl vahetustega, elab Maardus ja seega käib tööl oma isikliku sõiduautoga, sest õhtusest vahetusest koju saada ja öisesse vahetusse minna on ühistranspordiga raske. Ühtlasi on tal eakad vanemad, kelle tervis on ka väga vilets ning ta pean neid tihtipeale toimetama arstide vastuvõtule Tallinnas Ravi tänaval asuvasse Keskhaiglasse. Seetõttu mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine võib kaasa tuua tema poolt töökoha kaotamise ja tema eakatel vanematel muutub praktiliselt võimatuks saada vajalikku arstiabi. Seoses ülaltooduga palub kohut vähendada talle määratud rahatrahvi määra ning võimaldada selle tasumist ositi 10 kuu jooksul ja mitte ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimisõigust. Kui kohus leiab, et juhtimisõigust ei ole võimalik mitte ära võtta, siis palub kohut vähendada lisakaristust miinimummäärani. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4