Süüdi tunnistada Z.
Kokku mõista Z.N-ile karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Z.N 15-päevane arest ära kanda hiljemalt
lg 1; § 169 lg 5; § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod millised on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1; § 236 lg 1; § 201 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur saatis väärteoasja materjalid kohtule arutamiseks põhjendades seda asjaoluga, et Z.N olles varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, juhtides mootorsõidukit, kui tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Z.N tuleks karistada arestiga. Väljastusteatest nähtuvalt on Z.N kohtukutse kätte saanud 08.04.2013.a 11.04.2013.a on Z.N edastanud kohtule e-kirja, milles taotleb lahendada antud asi ilma tema osavõtuta ja võimalusel määrata karistuseks rahatrahv, milline määrata maksmisele ositi maksimaalselt lubatud tähtaja jooksul. Kui aga kohus ei pea võimalikuks määrata karistuseks rahatrahvi, siis palub karistusena aresti määramisel kaaluda võimalust selle asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja leian, et väärteotoimiku materjalidega on Z.N väärtegu täielikult tõendamist leidnud. Karistusregistri andmetel on tal 7 kehtivat väärteokaristust. Neist 2 üks rahatrahv 320 eurot on karistusregistri väljavõtte andmetel tasumata. 11.03.2013.a otsusega on talle määratud karistuseks arest 6 päeva mitte 8 päeva nagu Z.N oma meilis väidab. Mootorsõiduki roolis oli ta ilma juhtimisõiguseta teadlikult, tahtlikult, kuna talle pidi olema teada, et ta ei ole oma juhtimisõigust taastanud. Seoses sellega leiab, et uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kuna varasemad rahatrahvid ei ole suutnud tema käitumist positiivselt mõjutada s.o seadusekuulekalt käituma. Palub karistada Z.N arestiga, LS § 223 lg.1 ja LS § 201 lg.2 järgi arestiga 10 päeva ja LS § 236 lg.1 järgi arestiga 5 päeva, kokku arest 15 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Z.N süü LS § 201 lg 2, LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi väärteo toimepanemises 13.07.2012.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - 13.07.2012.a koostatud liiklusõnnetuse aktiga nr 1316 ja selle juurde lisatud fototabeliga, millest nähtub, et 13.07.2012.a kell 10:05 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Viimsis Astri põik 6 juures. Liiklusõnnetuses osalesid Z.N sõidukiga Citroen XSara Picasso registreerimismärgiga XXX, mille omanikuks on ERning Konstantin Ivahnenko sõidukiga Audi A6 registreerimismärgiga XXX, mille omanikuks on OÜ SSS. Mõlema sõiduki vigastused tagastangel. - äratundmiseks esitamise protokolliga 06.11.2012.a, koos fototabeliga millest nähtub, et tunnistaja Toomas Aasmaale on esitatud äratundmiseks Z.N, kes asus fotol nr 2, koos vähemalt kahe sarnase objektiga: kõik on hallipäised, vuntsidega ja samaealised. Tunnistaja tundis pildil ära isiku nr 2. Tal olid vuntsid, prillid ja heledapäine. Nägi teda profiilis ja nr 2 isik on väga tema moodi. - 18.07.2012.a koostatud ekspertiisi määrusega mille alusel koostati ekspertiisiakt nr 12E-LT0069, kus eksperdiarvamuse kohaselt vastavalt akti uurimuslikule osale on sõiduautode Citroen Xsara Picasso registreerimismärgiga XXX ja Audi A6 registreerimismärgiga XXXtagumiste kaitseraudade vasakute poolte vahel toimunud kokkupuude. Mõlema sõiduki kaitseraudadel esineb ka vigastusi, mis ei ole tekkinud sõidukite omavahelisel kontaktil. - Maanteeameti 13.02.2013.a vastus, mille kohaselt liiklusregistri andmetel Z.N (ikXXX) mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud Põhja Prefektuuri väärteootsuse nr 2316,11,014408 alusel 6-ks kuuks alates väärteootsuse jõustumisest 16.12.2011.a kuni 15.06.2012.a ja Põhja Prefektuuri väärteootsuse nr 230211018072/3 alusel 9-ks kuuks alates väärteootsuse jõustumisest 03.01.2012.a kuni 02.10.2012.a. Rein Z.N mootorsõiduki juhtimisõigus on taastamata, seega 13.07.2012.a Z.N ei omanud õigust juhtida mootorsõidukit. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikul on 7 kehtivat väärteokaristust. Neist üks rahatrahv 320 eurot on karistusregistri väljavõtte andmetel tasumata. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA korrakaitsebüroo avariitalituse avariipolitseinik Margit Villems otsustas 25.02.2013.a kõrvaldada Rein Z.N sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus alates 25.02.2013.a kuni juhtimisõiguse taastamiseni. Z.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et jääb tunnistajana ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde, mille kohaselt 13.07.2012.a kella 09:00 paiku viis auto Peterburi teele remonti. Seal oli järjekord ja tema tuttav NI lubas auto talle koju tuua kui kõik on korras. Lahkus sealt kuna oli kiire. Auto võtmed sai pärast postkastist kätte. Ei ole kellelegi otsa sõitnud. Auto vigastused on tekkinud viimase viie 3 aasta jooksul. On püüdnud inimest kätte saada, aga ei ole õnnestunud. Kuulis, et olla ära sõitnud ja tuleb peale 20.06 tagasi. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Z.N-ile inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalusel isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitis otsa pargitud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ERja OÜ SSS. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt sellest politseile ettenähtud korras teatamata. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 03.01.2012.a kuni 02.10.2012.a. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü LS § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Z.N teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju teisele isikule. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seaduses ettenähtud korras politseile õnnetusest teatamata. Kohus asub seisukohale, et Z.N tunnistajana antud ütlused selle kohta, et keegi tuttav Nikolai Ivanov tõi 13.07.2012.a tema auto autoremondist koju ja jättis autovõtmed postkasti ei ole usaldusväärsed ning ei ole ka eluliselt usutavad ja on kantud soovist vabaneda vastutusest ja ka ümber lükatud teiste kriminaalasja kogutud tõenditega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.N käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Z.N ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et temale määratud rahatrahv on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut arutatavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.N ka varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Seega ei ole Z.N , hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus leiab, et täiesti põhjendatud on kohtuvälise menetleja taotlus karistada Z.N arestiga, LS § 223 lg.1 ja LS § 201 lg.2 järgi arestiga 10 päeva ja LS § 236 lg.1 järgi arestiga 5 päeva, kokku arest 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub 4 alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 15.06.2013.a. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub Z.N-ilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 413 eurot (nelisada kolmteist) liiklusekspertiisi eest. Z.N on pensionär ning tema sissetuleku suurust arvestades ei ole võimalik kohtukulude kohene tasumine ja kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks menetlusalusele isikule kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad menetlusalusele isikule lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Seega leiab kohus, et ekspertiisitasu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 34,40 eurot. Leili Raedla Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.