Toimik nr 1-12-9415 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-9415 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu G.P, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.P on süüdi tunni statud Viru Maakohtu 13.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.05.2012 ja lõpp 25.11.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.02.2013. Kinnipidamisasutusest G.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isikul on 8 klassi haridus. Enne vangistust töötas isik xxx, peale vabanemist plaanib sinna tööle minna. Kinnipeetav on olnud tööalaselt hõivatud veel laadijana, korterite remontijana, metsandusega. Isikul on tasumata võlanõudeid 432 euro ulatuses. Isiku suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Varasemalt on toime pannud vägivallakuriteo olles alkoholi eelnevalt joonud. Alkoholiseaduse rikkumise eest on karistatud 1
(3)kahel korral. Isik on olnud narkootikumide juhutarvitaja (kanep, amfetamiin). Isiku kuritegelik käitumine on muutusteta
- aastast. Kriminaalhooldusele on isik määratud korduvalt. Varasemalt on rikkunud kriminaalhooduse nõudeid. Vangla toetab G.P ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema taasühiskonnastamist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Käesoleval ajal elab sellel üüripinnal kinnipeetava abikaasa koos lastega. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust, enne vangistust töötas xxx. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus tööle asuda samasse firmasse. Isikul on Venemaa kodakondsus, elamisluba kehtib kuni 30.05.
- Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Korduvalt kriminaalhooldusele määratud. G.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal on neli last, viimane sündis 2012.a. Abikaasal on väga raske olla üksi. Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 nimetatud kohustust e määramisega. Isiku taasühiskonnastamise (resotsialiseerumise) huvides võib G.P ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et G.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel katseajal rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, vahetas ilma loata elukohta. Isikut on varasemalt vabastatud Harju Maakohtu 13.01.2005 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.02.
- Vabanes 25.01.2005 ennetähtaegselt vanglast. Peale edukat katseaja lõppemist on kinnipeetav kahel korral olnud kriminaalhooldusel, esimesel korral lõppes kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemisega ja teisel korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete eiramise eest. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja kestel süstemaatiliselt ja grupi poolt toime pandud varguste eest. Viru Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusest (lk 13-17) on näha, et tegemist on 13 episoodilise asjaga, kus kannatanule tekitati märkimisväärset kahju 4560,21 eurot. 2
(3)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9-11) on näha, et kinnipeetavat on 9 korral karistatud väärteokorras nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 3 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused G.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogramides ei ole osalenud ja kasuliku tegevusega ei ole olnud hõivatud. Isikul on elamisluba kehtivusega kuni 30.05.
- Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Käesoleval üüripinnal elab kinnipeetava abikaasa lastega. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus tööle asuda xxx (kriminaalhooldusametniku poolt töökoht kontrollitud). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades G.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, süstemaatilised vargused), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteod nii avaliku korra rikkumise kui ka väheväärtusliku asja varguse eest) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uue kuriteo toimepanemine, kontrollnõuete eiramine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu raske isiklik olukord- abikaasa kasvatab üksi neli last, viimane sündis
- A - ei ole iseenesest alus ennetähtaegseks vabastamiseks. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel ja viimasel katseajal pani toime uue kuriteo ja kuigi teine katseaeg ennetähtaegsel vabastamisel möödus positiivselt jätkas ta peale katseaja möödumist kuritegevust pannes toime kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilised vargused. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta G.P-le piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu G.P temale Harju Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)