4-13-1578 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juunil 2013.a, Narva kohtumaja,
- Mai 2 Väärteoasja number 4-13-1578 (2330,13,000720) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Riina Palmi Menetlusalune isik I.M, elukoht xxx, isikukood xxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi I.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 26.02.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,13,000720 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: I.M Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistajad: Xxx, Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.2013.a RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2 Prefektuuri Narva Narva Jätta I.M-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 26.02.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,000720 I.M-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 05.07.2013.a. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
- MAAKOHUS TUVASTAS I.M esitas 20.03.2013 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 26.02.2013.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,13,000720 peale, millega karistati I.M-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 31.01.2013.a kell 11.47 Narvas, Tallinna mnt 41 juures, I.M, juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse tervikuna füüsilisest isikust menetlusaluse isiku I.M-i poolt alljärgnevatel motiividel: Ta ei tunnista end süüdi ning leiab, et tema süü ei ole tõendatud. Tal on tunnistaja (tema abikaasa Xxx), kes võib kinnitada seda, et ta tegelikult sõitis lubatud tule peale. Edasikaevatav otsus on langetatud menetlusnormide rikkumistega kuna videosalvestust tema palvel politsei ei näidanud. Tema poolt kohtuvälise menetluse käigus antud ütlused arvesse ei võetud. Kohtuvälise menetluse dokumentides ei ole viidet sellele, et kas väärteoga on tekitatud mingit kahju või liiklusoht. Kaebuse esitaja on arvamusel, et see, et ta ei takistanud väärteomenetlust ja täitis kõik kohtuvälise menetleja nõudmised, on karistust kergendav asjaolu. Edasikaevatav otsus ei sisalda viidet sellele, kas on olemas karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Määratud karistus ei vasta süüteo raskusele, seda enam, et tegemist on esmakordse rikkumisega. Tema suhtes oli võimalik kohaldada V™S §53 lg 1 ning määrata temale hoiatustrahvi. Ta palub tühistada otsus täies ulatuses või kergendada karistust. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kaebusele esitatud kirjalikku vastust. 1.3 Kohtuistung 12.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et I.M-i väärteoasjas tehtud otsus ei kuulu tühistamisele. 2
(2)Kaebuse esitaja I.M selgitas kohtule, et ta sõitis foori rohelise tule peale. Videosalvestust tema palvel politsei ei näidanud. Politsei auto oli kaugel, umbes 100 m. Tema arvates, ei ole võimalik 100 m kauguselt seda valgusfooriala näha. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxx selgitas kohtus, et nad sõitsid arsti juurde ja see valgusfoor, mis asub Astri juures, nad sõitsid üle rohelise tule peal. Kui nad ületasid ristmiku, siis ta nägi, et paremal vastassuunavööndis äärmises reas sõitis politseiauto, mis keeras paremale. Statoili viival teel jäid nad seisma. Kui nad järgmise valgusfoorini jõudsid, mis pöörab „1000-nde pisiasja“ poe juurde, ta nägi, et nad lülitasid sisse vilkurid . Nad pöörasid „1000-nde pisiasja“ poe juurde ja peatusid parempoolses servas. Politsei sõitis nende juurde ja palus, et nad sõidaksid paremale hoovi. Hoovis nad parkisid auto ja abikaasa istus politsei autosse. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxx selgitas kohtus, et täpset kuupäeva ta ei mäleta, see oli jaanuari lõpp või veebruari algus. Ta juhtis politseiautot. Nad teostasid Narva linnas liiklusjärelvalvet. Liikusid Kangelaste prospektilt Tallinna maanteele, pöörasid paremale. Lähenedes valgusfooridele märkasid, et valgusfoori vilkuva rohelise tule ajal liigub sõiduauto ja selle väikese auto taga sõitis buss kollase tule ajal. Kuskil 15 m kaugusel liikus kolmas auto, mis ületas ristmiku foori punase tule ajal. Pöörasid selle auto järel ringi ja peatasid ta Tallinna mnt-l. Autoroolis oli I.M, kes ei olnud rikkumisega nõus. Vestluse käigus ta selgitas, et abikaasal on arsti juurde võetud aeg ja ta natuke kiirustab. Sel ajal, kui nad märkasid, et auto sõidab punase foori ajal, nad olid mitte rohkem kui 50 m kaugelt I.M-i autost. Nad pöörasid tähelepanu just I.M-i autole sest buss ja auto füüsiliselt ei saanud peatuda, aga I.M-i auto ei püüdnud peatuda. Väärteo ei olnud pildistatud või videosalvestatud. Kohus avaldas toimiku materjalid: lk 2, 3 – kaebus, lk 4 – kinnitusleht, lk 5 – otsuse koopia, lk 10 – väärteoprotokoll, lk 14 – otsuse originaal, lk 15 – kohtupäring, lk 16 – kinnitusleht, lk 21 – vastus päringule, lk 22 – kinnitusleht, lk 24 – väljavõte karistusregistrist. 2. KOHTU SEISUKOHT a. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et I.M-i kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohus on seisukohal, et protokolliga ning tunnistaja Xxxi ütlustega on tõendatud see faktiline asjaolu, et, 31.01.2013.a kell 11.47 Narvas, Tallinna mnt 41 juures, I.M, juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Ülalnimetatud tõenditega on I.M-i väide selle kohta, et ta sõitis foori rohelise tule peale, ümber lükatud ning seetõttu suhtub kohus I.M-i ütlustesse kriitiliselt. Kohus on seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx eksis või andis kohtus valeütlusi. On tuvastatud, et tunnistaja ei ole kaebuse esitaja tuttav. Ei ole tuvastatud, et Xxxil oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et Xxx on politseinik, iseenesest ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist ta oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Samas suhtub kohus tunnistaja Xxx ütlustesse kriitiliselt järgnevatel alustel. 3
(2)Erinevalt Xxxist, ei tegelenud Xxx väärteo toimepanemise ajal liiklusalase kontrolliga ning, kohtu arvates, pole eluliselt usutav, et ta pööras erilist tähelepanu foori tulele. Nagu nähtub Xxxi ütlustest, väärteo toimepanemise ajal ta oli töökohustusi täitmas ning tema tähelepanu oli sihilikult ning aktiivselt pööratud just liiklusalasele kontrollile. Samas võtab kohus arvesse seda, et Xxx näol on tegemist kaebuse esitaja abikaasaga, st ta on isiklikult huvitatud kaebuse lahendamise tulemusest. Ülaltoodu alusel eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just Xxxi ütluseid. Kohus peab märkima, et väär on I.M-i väide, et tema käitumises ilmneb karistust kergendav asjaolu kuna ta ei takistanud väärteomenetlust ning täitis kõik kohtuvälise menetleja nõudmised. Vastavalt V™S § 19 lg 4 p 2, menetlusalune isik on kohustatud täitma menetleja seaduslikke korraldusi ning seetõttu seda ei saa karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestada. Kohus ei nõustu I.M-i seisukohaga, et kuna puudub väidetava väärteo toimepanemise videosalvestus, siis ei ole väärteo toimepanemine tõendatud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et seadus ei nõua igasuguse süüteo pildistamist või videosalvestust. Samuti kohus ei nõustu I.M-i väitega, et menetlusõigust on rikutud sellega, et edasikaevatav otsus ei sisalda viidet sellele, kas on olemas karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohtu arvamusel antud juhul puuduvad I.M-i tegevuses karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, st pole võimalik viidata sellele, mida olemas pole. b. Vastavalt LS § 35 lg 10, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. Olles rikkunud ülalnimetatud LS sätet, pani I.M toime LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo. Antud sätte kohaselt, mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 221 lg 1 ettenähtud süüteokoosseis on täidetud ka siis, kui süüteoga pole tekitatud mingit kahju või liiklusoht. V™S § 53 lg 1 kohaselt, vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi. Siinkohal peab kohus märkima, et foori keelava tule ajal sõitmine ei kuulu vähetähtsate väärtegude hulka ning hoiatusmenetluse kohaldamine I.M-i suhtes ei olnud antud juhul õigustatud või otstarbekohane. Kohtuvälise menetleja poolt oli I.M-ile määratud karistuseks rahaline karistus 10 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra. Seega kohtu arvates on piisavalt arvestatud sellega, et I.M-i näol on tegemist varem karistamata isikuga. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piires ning vastab süüteo raskusele ning I.M-i isiksusele. 4
(2)Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et I.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei kuulu kergendamisele I.M-ile määratud karistus. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107111. Innokenti Menšikov Kohtunik 5
(2)