1-13-3098/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3098 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.G (B.G) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.G määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. B.G mõisteti Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 2 aasta 2 kuu ja 28 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus on 20.01.2012 ja lõpp 17.04.
6. Viru Maakohtu 09.08.2013 määrusega jäeti B.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus leidis, et B.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on ebaotstarbekas, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 2.
8. Süüdimõistetu B.G on kolmteist korda kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud vanglakaristust. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kustunud. Enamus B.G poolt toimepandud kuriteod on varavastased (süstemaatilised vargused) ning viimasel korral lisaks arvutikelmus. Süüdimõistetu on olnud neljal korral kriminaalhooldusel, kuid kõik katseajad ebaõnnestusid, kuna isik jätkas kuritegude sooritamist. Käesoleval ajal kannab B.G karistust varguse eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-12) on näha, et B.G on väärteokorras 19 korral karistatud, nendest 3 korral NPAS alusel ja 9 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused B.G puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.
9. Vabanedes soovib B.G elama asuda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Tööle asuda võib süüdimõistetu korterühistu juures kojamehena. Kohus märgib, et arvestades isiku varasemat elukäiku, ei ole kojamehe sissetulek süüdimõistetu jaoks atraktiivne. Kinnipeetava elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanedes materiaalselt ja moraalselt toetama. Enne vangistust oli B.G tegevuseta. 2.
10. Arvestades B.G poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas süstemaatilised vargused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( kõik katseajad ebaõnnestusid, karistused pöörati täitmisele), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja pisivargused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu oli juba neljal korral kriminaalhooldusele allutatud, mis kõik ebaõnnestusid, kuna kinnipeetav jätkas kuritegude sooritamist. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.G-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik (13 korral), korduvalt kandnud vanglakaristust, kes on juba neljal korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2 927,59 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
11. Süüdimõistetu B.G esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohut uuesti tema ennetähtaegse vabastamise asi üle vaadata. 3.
12. Määruskaebuses toob süüdimõistetu välja, et vabaduses ootab teda ees perekond ning nende juurde pääsemiseks on ta teinud vanglas suuri pingutusi. Nimelt on B.G enda sõnul täielikult loobunud narkootikumide tarvitamisest ning läbinud metadoonravi. Lisaks läks süüdimõistetu anonüümsete alkohoolikute gruppi, mida ta Tartu vanglas ka juhtis ning vabaduses saab see grupp olema B.G kontrolli all. Süüdimõistetu hakkas vanglas läbima veel programmi 12 sammu ning muid rehabilitatsioonikursusi. B.G teab palju tervenevaid narkomaane vabaduses, kes teda aitavad ning kellega ta suhtleb. Sellegipoolest on süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent 85%, mis ei ole määrusekaebuse kohaselt üldse loogiline. 3.
13. B.G lisab, et ta on praegu avatud vanglas ning töötab korterite ja kõikvõimalike tööstuspindade puhastusfirmas. Tööl käib ta autoga, olles ise roolis. Objektid lukustab -2- süüdimõistetu ise koodidega, seega ei saa teda ohtlikuks pidada. Ka vabaduses on tal töökoht olemas. 3.
14. Määruskaebuses palub süüdimõistetu veel arvestada seda, et tema lähedased vajavad teda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et B.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on B.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
16. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses esitatud B.G puhul esinevaid positiivseid asjaolusid - motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada ning vangistuse jooksul töötamine. Vabanemisel on B.G eesootavad tingimused väga head: tal on elukoht, lähedaste toetus ning tugiisikud. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et B.G on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Siiski olenemata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatest asjaoludest, mis toetaksid tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtul kaalutlusõigus isikut mitte vabastada. Seda juhul, kui esineb muu kaalukam KarS §-s 76 lg-s 3 sätestatud asjaolu, mis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
17. Süüdimõistetu B.G vabastamata jätmise tingis peamiselt tema varasem elukäik. Nimelt tõi maakohus määruses välja, et B.G on kolmteist korda kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu on neljal korral olnud kriminaalhooldusel, kuid jätkanud õigusvastast käitumist kõigil katseaegadel. Maakohtu määrusest nähtub veel, et valdavalt on B.G toimepannud süstemaatiliselt varguseid ning selliseid episoode on rohkesti. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et varasemalt mõistetud karistused ja kohtu poolt antud korduvad võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda ei ole B.G seni suutnud mõjutada. Õigustatult on maakohus osutanud, et ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid need ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul puudub maakohtul põhjendatult B.G iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka selles osas, et arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude olemust, episoodide rohkust, tema korduvat õigusvastast käitumist järelevalve all olles riivaks B.G ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ega oleks õiguskorra kaitsmise huvidega ning karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega kooskõlas.
19. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid B.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et B.G tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Mati Kartau