1-13-3208/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3208 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.Z-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.Z-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses O.Z-ile riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista O.Z-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
7. O.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.Z 1-13-3208 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD
9. Tartu Maakohtu 23.08.2013 määrusega jäeti O.Z temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.Z tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega.
10. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et O.Z tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Kohtuotsusest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud alates
11. a 11 korral. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude – varguste eest. Muu hulgas on teda karistatud ka narkootilise aine ja lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Süstemaatiliselt on ta sooritanud liiklusalaseid väärtegusid. Kuigi ta vabastati Viru Maakohtu 18.03.2008 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, pöörati kandmata karistuse osa ikkagi täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel. Peale vangistuse ärakandmist jätkas ta uuesti kuritegude sooritamist. Ka ei ole varasemad karistused ega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine andnud positiivseid tulemusi. Seega ei ole käitumiskontrollile allutamine, kindel elukoht ja lähedaste toetus tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on soodumus varavastaste kuritegude toimepanemisele ning sõltuvusainete tarvitamisele. 2.2 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus nõustub sellise seisukohaga, sest O.Z on korduvalt ja pika ajaperioodi vältel käitunud õigusvastaselt ning tal ei ole olnud piisavaid oskusi probleemide adekvaatseks lahendamiseks ja sotsiaalseks toimetulekuks. Ka ei ole ta vangistuse kandmise ajal saanud osaleda sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele. Seega on süüdimõistetu õiguskuulekus ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine endiselt kaheldav ning pole välistatud, et vabaduses võib ta panna toime uue kuriteo. 2.3 O.Z-i suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka korduvad ja kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas
12. aastal. Taolised rikkumised viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks järgida, mistõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks järjekordselt ka käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. 2.4 Isikut, kes on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kui ta suure tõenäosusega ei ole suuteline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ja vaatamata sellele, O.Z on vabaduses olemas ema toetus ning soov edaspidi seaduskuulekalt käituda, kohtul ei tekkinud. Neil asjaoludel peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist tähtaja lõpuni. 2 MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja O.Z-i allutamist kriminaalhooldusele, määrates talle Tartu Vangla iseloomustuses näidatud lisakohustused. Kaitsja märgib, et süüdimõistetul on kandmata vaid 1 kuu vangistust. Tartu Vangla toetab O.Z-i ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et süüdimõistetule oleks otstarbekas määrata lisakohustusena sotsiaalprogrammi läbimine. Tähtaegse vabastamise korral selliseid lisakohustusi panna ei saa. Kaitsja peab oluliseks kriminaalhoolduse järelevalve säilimist ning märgib, et sotsiaalprogrammi läbimisega paraneks O.Z-i toimetulekuoskused. O.Z evib kindlat elukohta ning ema, kes töötab ja on nõus poega nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama.
14. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti määruskaebemenetluse pooltele aeg esitada kirjalikud seisukohad kuni 20.09.
15. O.Z-i kirjalikus vastuses nõustub selle esitaja kaitsja seisukohtadega ja palub kohtul anda talle võimalus viibida vabaduses. O.Z lubab täita kõik talle pandud kohustused, leida ametliku töökoha ja uusi kuritegusid mitte toime panna. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatult järeldusele, et isiku vabastamine, keda on korduvalt karistatud, keda on ka varem ennetähtaegselt vabastatud ja hiljem on kandmata karistusosa katseaja tingimuste täitmata jätmise tõttu täitmisele pööratud ning kes ka vangistuses viibides ei ole õiguskuulekalt käitunud, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. O.Z ei suuda suure tõenäosusega nõuetekohaselt alluda käitumiskontrollile. 6.2 Ehkki O.Z on tõepoolest kanda veel karistusena lühike aeg, kuna ta vabaneb karistuse täielikul ärakandmisel 24.10.2013, puudub kohtukolleegiumil veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks otstarbekas O.Z-i käitumist suunata – nimelt näitavad talle 1-aastase vangistuse jooksul määratud neli kehtivad distsiplinaarkaristust, et süüdimõistetu ei suuda alluda ka range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitele. Vabastades O.Z-i ennetähtaegselt, kaasneks sellega igakuine registreerimiskohustus ja muud võimalikud kohustused, mille täitmine nõuab distsiplineeritust ja koostöötahet. O.Z on ka varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ent karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseaja tingimusi. 6.3 Ema toetust, elukoha omamist, isiku tahet asuda ametlikult tööle ja lubadusi end parandada peab kohtukolleegium positiivseks, ent leiab, et need ei kaalu üle süüdimõistetu varasemat elukäiku ja tema käitumist vangistuses. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on 3 kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus