4-12-2144/11

(233012003319)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Maili Õunaaed Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik J.F, isikukood xxx, elukoht xxx Vene Föderatsiooni kodanik, xxx. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva. Väärteoasi J.F-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.04.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2330,12,

1. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: J.F Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg 05.07.2012.a. RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 2 Narva Narva Rahuldada J.F-i kaebus osaliselt. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2330,12,003319 osaliselt, s.o põhikaristuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada J.F-i liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 (kolmsada kakskümmmend) eurot. Määrata J.F-ile KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 32 (kolmekümne kahe) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas, st lisakaristuse määramise osas, jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2330,12,003319 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
2. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
3. augustist 2012.a. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Kohtuväline menetleja tegi väärteoasjas nr 23301200319 27.04.12 otsuse, mille kohaselt on J.F pannud toime Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et J.F juhtis 31.03.2012 kell 22.40 Narvas, Tallinna mnt 33 juures mootorsõidukit, olles tarvitanud alkoholi ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte alla 0.52 milligrammi. Nimetatud teo eest on kohtuväline menetleja määranud karistuseks 130 trahviühikut so 520 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. 14.05.2012 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja J.F-i kaebus. Esitatud kaebuses tunnistab kaebaja vaidlustatud otsuses kirjeldatud süüteo toimepanemist, kuid leiab, et määratud karistus on liialt karm. Kaebaja palub kergendavate asjaoludena võtta arvesse alljärgnevat: -Sündmuskohal oma süü tunnistamist; - majanduslikku olukorda – kaebaja kuu sissetulek on 450 eurot; - isa on invaliid ning tema liikumise lihtsustamiseks on vaja kasutada autot; - Õde kasvatab üksi last, kes on samuti invaliid ja kelle transpordiks on samuti autot vaja; - Ei ole kehtivaid karistusi eelnevate rikkumiste eest. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning mõista talle minimaalne rahatrahv ja võimaldada selle ositi tasumist. Samuti palub kaebaja tühistada lisakaristus. 04.06.2012 võttis kohus kaebuse menetlusse. 05.07.2012 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et ta jõudis sõita 300 meetrit, enesetunne oli hea ning ta ei olnud purjus. Ta ei joonud vahetult enne rooli istumist vaid 4 või 5 tundi enne seda. Ta ei arvanud, et seade näitab mingit tulemust ning kaebaja 2

(5)arvates on temalt lubade äravõtmine ebaõiglane. Kaebaja palub mitte jätta teda juhilubadest ilma, kuna peab minema ise haiglasse uuringutele ja samuti viima lasteaeda õe lapse. Enda sõnul tarvitab ta harva alkoholi ja tavaliselt sellist asja ei juhtu. Kohtuväline menetleja jäi otsuses toodud seisukohale ning lisas täiendavalt, et kaebaja juhtis mootorsõidukit linna keskel olles tarvitanud alkoholi ja seades ohtu nii enda kui ka teised liiklejad. Alkoholi piirmäära ületamise näit on väga oluline - 0,52. See on keskmise astme joobeseisund. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Põhikaristuse ositi maksmisega on kohtuväline menetleja nõus. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebuse esitaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on 31.03.2012 pannud toime väärteoasjas nr 2330,12,003319 27.04.2012 tehtud otsuses kirjeldatud väärteo st mootorsõiduki juhtimise isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.52 milligrammi. Kaebaja on oma süüd tunnistanud ning kohus nõustub eelnimetatud otsuses toodud põhjendustel seisukohaga, mille kohaselt on kõnealuse väärteo toimepanemine J.F-i poolt täielikult tõendatud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks viidatud põhjendusi korrata. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistuse rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib ühes liitris väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduse määra (0,52 mg) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes on keskmine, kuivõrd lubatud piirmäära ületati liiklusseaduse § 224 lg sätestatud vahemiku keskmises määras. See aga peaks omakorda tingima karistuse ranguse so karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kaebuse esitaja poolt toimepandud väärteos karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kuigi kaebaja ei ilmunud ise KarS § 57 lg 1 p 3 täenduses süü ülestunnistamisele, vaid ta tabati süüteo toimepanemiselt politsei poolt, arvestab kohus KarS § 57 lg 2 alusel tema poolt süü tunnistamist siiski kergendava asjaoluna, mis annab alust mõista käesoleval juhul karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Võttes arvesse ka asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid liiklusseaduse rikkumisi, on kohtu hinnangul sobivaks põhikaristuseks rahatrahv 80 päevamäära. 3

(5)Taolisi erandlikke kergendavaid asjaolusid, mis annaksid alust mõista põhikaristust kaebaja poolt taotletud miinimummääras väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Eelnimetatust lähtuvalt tühistab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.04.2012 otsuse väärteoasjas nr 2330,12,003319 põhikaristuse määramise osas ning teeb uus otsuse, mille kohaselt tuleb J.F-i karistada liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p-st 1 tulenevalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada liiklusseaduse § 224 lg-s 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Karistusseadustikus ettenähtud lisakaristuste eesmärgiks on muu hulgas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ja ühiskonna turvalisuse tagamine, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seega tuleb lisakaristuse määramisel arvestada ka ühiskonna ja õiguskorra (sh ka liikluskorra) kaitsmise huve. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Neid kohustusi rikkunud mootorsõidukite juhtide liikluses osalemise piiramine toimub eeskätte üldise liikluskorra ning teiste liiklejate turvalisuse tagamise huvides. Kuid samuti mõjutamaks rikkujaid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Käesolevas asjas lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo (st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle organismis sisaldub alkoholi üle lubatud piirmäära) toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspraktikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõigus on kaebuse esitajale oluline eelkõige seetõttu, et ta isa ja õe laps on invaliidid ning nende liikumise lihtsustamiseks on vaja kasutada autot. Kohus märgib, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui ka karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus ülalnimetatud isikute transportimiseks ei ilmnenud menetlusalusele isikule ootamatuna alles süüteo toimepanemise järgselt, juhtimisõiguse vajalikkus pidi talle juba oluliselt varem teada olema ning väärteo toimepanemise ajal oli ta sellest teadlik. Asjaolu, et menetlusalune isik pani toime liiklusseaduse § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo, olles samal 4

(5)ajal teadlik, et liiklusalaste süütegude toimepanemise eest võidakse kas põhi- või lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus, viitab kohtu hinnangul sellele, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole talle sedavõrd hädavajalik, mis sunniks isikut hoiduma rikkumise toimepanemisest ning enne juhtima asumist veenduma, et alkoholi sisaldus tema organismis ei ületa lubatud piirmäära. Olles tarbinud kanget alkohoolset jooki, pidi ta vähemalt möönma, et sõltumata enesetundest, ületab ka nelja või viie tunni möödudes alkoholi sisaldus tema organismis sõidukijuhile lubatud piirmäära. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks, so ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Kohus asub seisukohale, et arvestades ühest küljest kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, teisalt aga asjaolu, et isikul ei olnud samal ajal kehtivaid liiklusseaduse rikkumisi, samuti kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendusi, on kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus ja kohaldatud lisakaristuse määr põhjendatud ning alus otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Arvestades kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks taotlust võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. Seetõttu määrab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 320 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul 32 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Astrid Asi Kohtunik 5