4-12-4745/2

Väärteoasi nr.4-12-4745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.septembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4745 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Imbi Kangur Popova Väärteoasi J.G väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.G isikukood XXX elukoht XXX, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu Süüdi tunnistada J.G Liiklusseaduse 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 25.09.2012.a. kell 00.35 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 25.09.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1307908 selle kohta, et J.G 25.09.2012 00.35 Harju maakonnas, Tallinnas, Härjapea maja nr 22 Kolde pst liikus Härjapea suunas Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. J.G rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Imbi Kangur-Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 25.09.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik J.G kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb. Sõidab ilma lubadeta, kuna elab Maardus, aga töötab Koplis. Eelnev arest kokku mitme rikkumise eest 30 päeva on kandmata, kuna pidi minema seda kandma alates 01.10.2012.a. Ühe rikkumise eest arest on väga palju, soovib vähem aresti. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et J.G ´t tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 30 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega ( t lk.7); teatisega ( t lk.8-11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. J.G ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.G ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et J.G ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. J.G kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel J.G ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. J.G näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. J.G ´i on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahvid on tasumata. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt J.G suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegu ja süü suurust. Ka eelnevad lühiajalised karistused aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli korduvalt kohaldatud 22.08.2012.a. Harju Maakohtu poolt ( t lk.8 pöördel, 9) karistustena lühiajalist aresti, s.o. 4 päeva ja 3 päeva kokku erinevate otsustega 30 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et J.G suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 2