lg 2 p 9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav G.N Elukoht Xxx, isikukood xxx, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: - 01.11.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 8, 9 järgi
Tõkend – vahistamine alates 19.06.2012.a Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada G.N süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.N vangistusega 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva.
lg 1, § 64 lg 1, alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.11.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusega (3 kuud 9 päeva), ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista G.N-ile liitkaristuseks 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. 1 1-12-3930 Karistuse algus – 19.06.2012.a. G.N-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kannatanu Xxxi tsiviilhagi rahuldada ning mõista G.N-i välja kuriteoga tekitatud kahju Xxxi (sünd. xxx) kasuks summas 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot 47 senti. Mõista G.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Galina Tšelnokova 13,14,21 ja 29.05.2012.a ning 27.08.2012.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 (kaheksakümmend) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.N-ile menetluskulude summas 646.65 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 53.88 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „G.N, 1-12-3930, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 19.09.2012.a I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS G.N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on ühe aasta jooksul pani toime mitu vargust- viimased- 03.08.2010 ja 25.08.2010.a.( mille eest oli karistatud
lg.2 p.9 järgi), 18.09.2010.a ajavahemikul kella 07.30-10.00 Narvas, Balti Elektrijaama lähedal asuvas metsas pani toime Xxx’ile kuuluva jalgratta Raleigh maksumusega 3200 krooni ning jalgratta Sarda Sierra maksumusega 2800 krooni, varguse, tekitades kannatanule kahju üldsummas 6000 krooni (383,47 eurot), seega pani G.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o.
2 1-12-3930 II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Süüdistatav ei nõustunud tsiviilhagiga kohtuistungi alguses, kuid kohtuistungi lõpus võttis tsiviilhagi omaks. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: Kannatanu Xxx’i ülekuulamisprotokoll (lk 1-6) Kahtlustatava Xxxi ülekuulamisprotokoll (lk 9-11) Kahtlustatava Xxxi ülekuulamisprotokoll (t.l.16-18) Kahtlustatava S. Šeldjakovi ülekuulamisprotokoll (lk 19-22) 18.10.2010.a. süüdisatusakti koopia (lk 41-42) 11.02.2011.a. süüdisatusakti koopia (lk 43-45) 01.01.2011.a. kohtuotsuse koopia (lk 35-37) G.N-i kinnipidamisprotokoll (lk 82) Tsiviilhagi (lk 23) AS Hobby Hall vastused (lk 32,33) Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et G.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Süüdistusaktide ning 01.01.2011 kohtuotsuse koopiast nähtub, et süüdistatav on varem karistatud 03.08 ja 25.08,2010 toimepandud varguste toimepanemise eest, ning pani uue varguse toime 18.09.2010. Ülaltoodu alusel kohus teeb järelduse, et G.N-i poolt 18.09.2010 toimepandud vargus on õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliseks varguseks. Antud kuriteo toimepanemine G.N-i poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx’i ütlustega (lk 1-6), millest nähtub, et 18.09.2010.a ajavahemikul kella 07.30-10.00 Narvas, Balti Elektrijaama lähedal asuvas metsas tundmatu isik pani toime Xxx’ile kuuluva jalgratta Raleigh maksumusega 3200 krooni ning jalgratta Sarda Sierra maksumusega 2800 krooni, varguse. Kannatanu esitab tsiviilhagi (lk 23). Kahtlustatava Xxxi ütlustega (lk 9-11), millest nähtub, et 2010 aasta sügisel ta nägi, et G.N hüüdnimega „Maljok“ tõi metsast, mis asub Balti Elektrijaama lähedal, kaks jalgratta. Ühe jalgratta müüs Maljok hiljem maha. Maljok ütles talle, et jalgrattad olid tema poolt varem varastatud ja metsa ära peitud. Kahtlustatava Xxxi ütlustega (lk 16-18), kes kinnitas Xxxi ütlusi. AS Hobby Hall vastustega (lk 32,33), millest nähtub, et varastatud jalgratta Sarda Sierra maksumus on 2590 krooni ning jalgratta Raleigh maksumus on 3366.19 krooni. 3 1-12-3930 G.N tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 19-22) ning seletas, et 2010 aasta sügisel ta korjas metsas seeni, märkasin kaks jalgratast ning pani toime nende jalgrataste varguse. Jalgrattad viis majja, kus elas koos Xxxi ning Xxxiga, siis müüs neid turul, saadud raha jõi maha. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistataval puudub legaalne sissetulek, millega seoses kohus ei näe võimalust karistada teda rahalise karistusega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et G.N-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Süüdistatava G.N-i karistuse kergendavaks asjaoluks
mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Vara maksumus, mille süüdistatav varastas, pole suur. Seoses sellega võib tema vangistus olla
ettenähtud vangistuse alla keskmist määra, miinimummäära lähedaseks.
lg 1, § 64 lg 1, alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.11.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusega. Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxx esitas tsiviilhagi summas 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot 47 senti, mis tal tekkis seoses G.N-i poolt toimepandud vargusega. Kannatanu hagi on tõendatud nii tema enda ütlustega, kui ka kannatanu poolt esitatud dokumentidega (lk 32,33), millega on tõendatud varastatud vara maksumus. Süüdistatav kohtuistungi lõpus nõustus tsiviilhagidega. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Mis puudutab süüdistatava G.N-i poolt kohtuistungi alguses esitatud versiooni, et tema poolt varastatud jalgrattad olid politsei poolt üles leitud ja pidi olema tagastatud kannatanule, peab kohus märkima, et, kuna andmed selle kohta kriminaaltoimikus puuduvad, ei saa G.N-i väide olla tsiviilhagi mitterahuldamise aluseks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus Xxxi tsiviilhagi tõendatuks ning rahuldab seda täielikult. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. 4 1-12-3930 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.