← Eesti

1-12-8357/3

Kriminaalasi nr 1-12-8357 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja a

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus N.R süüdistatakse selles, et tema et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi püüdis 02.septembril 2012.a kella 14:59 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Ujula 2 asuvast ja TTK-le kuuluvast kauplusest „Konsum“ üht 1,0 l pudelit viina „Viru Valge“ väärtusega 14,25 eurot, pannes kauplusest võetud pudel põue teksatagi taskusse ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata N.R tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna N.R peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani N.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 25 lg 1 ja

199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb N.R-ile KarS § 25 lg 1 ja

199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.R-ile 02.septembril 2012.a toime pandud kuriteo eest mõistetavat 1 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 21.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista N.R-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud ja 10 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub N.R-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud N.R suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on töötu isikuga, kelle ainsa sissetuleku moodustab pension ja toimetulukutoetus kokku 76 eurot. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Käesoleva kohtuotsuse järgi tuleb tal asuda enam kui 8-kuulist vangistust kandma, millise aja jooksul tal ilmselt sissetulekud üldse puuduvad. Seega on ilmne, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata süüdistatavale väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.R KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 jär gi ja mõista karistuseks üks

(1)kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.R-ile mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 21.novembri 2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-11-12087 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o seitsme
(7)kuu kümne
(10)päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks N.R-ile kaheksa
(8)kuud kümme
(10)päeva vangistust. N.R-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamiskohta saabumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista N.R-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha ükssada
(100)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend
(50)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et N.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.