S § 66 1 lg 1 Kaebuse esitaja J.K (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:
Kaebuse esitaja palub vähendada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2376,12,003147 määratud karistust ning võimaldada määratud rahatrahvi tasumine ositi. Selgitab, et ta on hetkel töötu, puudub sissetulek ning rahatrahvi ositi tasumise mittevõimaldamine paneb ta raskesse majanduslikku olukorda. Tunnistab oma süüd, siiralt kahetseb juhtunud. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo. Menetlusalune isik ei ole selgitanud miks ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis ning omamata sealjuures ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kaebajale inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09,3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud kaebaja eelnevad karistused kustunud, seega oli isikul kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on tahtliku liiklusreeglite nõuete rikkumisega, mille puhul on 150 trahviühiku s.o 600 (kuussada) euro ulatuses karistuse kohaldamine põhjendatud ning on määratud karistus sanktsiooni keskmises määras. Ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja, kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud J.K kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1259979 (VT toim lk 1) kohaselt J.K 03.05.2012.a kell 12:50 Üleoru viaduktis, Maardu linnas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, sõites kiirusega 74+/-3 km/h (lubatud 50 km/h). Juhile näit tutvustatud. Juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhtimisõigus on Liiklusseaduse § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 9, § 90 lg 1 p 1 ning pani toime
S § 661 lg 1§ 201 lg 2.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2 Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 3) kohaselt J.K-le on välja antud esmased juhiload nr XXX15.12.2010.a kehtivusega kuni 14.12.2012.a, kuid mis on tunnistatud kehtetuks. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (VT toim lk 4) kohaselt on näha, et J.K kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, kuna on tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 03.05.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast J.K allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud.
lg 2 p 9 kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus.
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõteaseadme kasutamise protokollist (VT toim lk 2) oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Stalker II MDR nr AS 008369 (taadeldud 09.01.2012.a tunnistus nr TTRSS 12/00030). Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Menetlusaluse isiku poolt väärteorotokollile kantud ütlustest (VT toim lk 1) nähtub, et sõidukiiruse ületamine oli tingitud tähelepanematusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et J.K-le koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 01.06.2012.a otsus väärteoasjas nr 2376,12,003147 tema karistamise kohta
S § 661 lg 1 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut ajavahemikul märts 2011.a kuni juuli 2012.a liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 5 (viiel) korral sh neis 4 (neljal) juhul seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, millest võiks järeldada, et väärteo toimepanemine ei olnud menetlusaluse isiku elus juhuslik õiguserikkumine, tegemist on süstemaatilise õiguserikkujaga. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse kohaselt J.K ei tööta, puudub sissetulek ning rahatrahvi ositi tasumise mittevõimaldamine paneb ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o 50 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.