ükskõikselt ning ka pere olemasolu ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemistest. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikuga. Kohus oli õigustatud arvestama, et V.J-i näol on tegemist varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikuga, kes uue kuriteo pani toime vaid mõned päevad peale eelmise karistuse kandmisest vabanemist, seega on süüdlane ise oma käitumisega näidanud, et eelmised karistamised ei mõjutanud teda asuma õiguskuulekale teele. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid selgunud peale maakohtu otsuse tegemist ja mis oluliselt mõjutaksid karistuse mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad seaduslikud alused mõistetud tähtajalise vangistuse lühendamiseks. Apellatsioonis esitatud taotlus KarS § 74 alusel süüdlase tingimisi vangistusest ositi või täieliku vabastamisest rahuldamisele ei kuulu. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Antud juhul ei ole kohtukolleegium tuvastanud selliseid erilisi kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis annaksid aluse sellel alusel süüdlase tingimisi vabastamise. Toimepandu on teise astme lõpuleviidud tahtlik varavastane kuritegu. Samuti ei ole selliseks aluseks varem korduvalt kuritegusid toimepannud isik. Süüdlase tingimisi karistusest vabastamist tuleb pidada otstarbekaks kui süüdlase suunamine õiguskuulekale käitumisele on saavutatav sotsiaaltööga. Antud juhul on asja materjalide alusel tuvastamist leidnud, et V.J on varem juba tingimisi karistusest vabastatud, kuid uued kuriteod pani ta toime katseaja kestel, seega ei ole ta isikuks, kelle suhtes võib eeldada, et karistuse eesmärgid on saavutatavad tema vabastamisega ja katseaja määramisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03 aprilli 2006 kohtuotsuse muutmata ja V.J-i apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN JÜRI PAAP ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: V.J tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toimepannud isikuna, võttis 07.02.2006 kella 17.00 ajal Tallinnas Faehlmanni 12 asuva Eesti Televisiooni hoone neljanda korruse kabinetist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.Alandile kuuluva mobiiltelefoni maksumusega 2190 krooni. Harju Maakohus tunnistas V.J-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti vahistamise päev, 03.04.
- APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et seoses tema tervisliku olukorraga: invaliidsus, liikumisraskus, valutab murdunud jalg, bronhiaalastma ja peaaju kahjustus ja samuti seoses sellega, et soovib jätkata ravi ja võtta osa 10 aastase tütre kasvatamisest, palub mõistetud 2 kuulisest karistusest ta tingimisi vabastada või lubada see kanda ositi. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Kaitsja toetas apellatsiooni ja taotles süüdistatavale mõistetud karistuse lühendamist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Kohtukolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib isikule mõista karistusena vangistuse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Antud juhul on V.J süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, mille sanktsioon näeb ette vaid üheliigilise karistuse, so vangistuse, maksimumtähtajaga 5 aastat. V.J-ile mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited, et tal on probleeme tervisega ja et tal on 10 aastane laps, on maakohtule teada olnud ja kohus on neid karistuse mõistmisel juba arvestanud ning mõistnud varem seitsmel korral karistatud isikule, kusjuures kuuel korral oli tegemist varavastaste kuritegudega, vaid 3 kuulise vangistuse. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et apellatsioonis esitatud tervisehäired olid ka kuritegude toimepanemiste ajal, seega on süüdistatav ise suhtunud oma tervisesse KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 mai 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3561 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16 mai 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi V.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03 aprilli 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.J Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav V.J, varem kohtu poolt korduvalt karistatud, vahistatud alates 03.04.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Mirjam Valla RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 03 aprilli 2006 otsus V.J-i süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 19 maist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 19.
- 2006.