kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav B.M § 121 järgi elukoht: XXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 08.09.2010. a otsusega
lg 1 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi
alusel 18-kuulise katseajaga tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.12.2012. a Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.M
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.M-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 60 (kuuskümmend) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 540 (viissada nelikümmend) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on B.M kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 45 (nelikümmend viis) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui B.M-ii pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.M-ile karistuseks 4 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.M süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.40 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. B.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. B.M-i keskmine töötasu on 460 eurot kuus, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, tal on tasuda veel rahalisi kohustusi eelmise kohtuotsuse alusel. Kohus leiab, et B.M-i taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle nende suurust ja sissetulekute vähesust arvestades ilmselgelt üle jõu. B.M-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.