← Eesti

1-13-4123/4

Obsah (8)§ 424§ 64§ 199§ 65§ 68§ 63§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mai 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1- 13 -4123 (1325700070) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Ko

§ 424

järgi kiirmenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav D.K - isikukood xxx, * kodanik, haridust *klassi, emakeel *keel, elukoht * maakond, *, telefon 5*, kriminaalkorras karistatud:

  1. 01.04.1996 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 1500 EEK’i (95,87 EUR);
  2. 28.02.1997 Lääne Maakohtu poolt KrK 197 lg 1 alusel vabadusekaotusega 9 kuud 1 aastase katseajaga;
  3. 21.01.1999 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 , KrK § 202 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 1 kuu 18 kuulise katseajaga;
  4. 28.04.1999 KrK § 140 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta ja 3 kuud;
  5. 25.08.2003 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3§ 15 lg 2 alusel rahalise karistusega 201 päevamäära 8241 EEK (526.70EUR), KrK § 140 lg 2 p 2,3 alusel rahalise karistusega 100 pm 4100 EEK (262.04 EUR),

§ 64lg 1 alusel rahalise karistusega 201 päevamäära 8241 EEK (526.70EUR); 6.

01.09.2003 Lääne Maakohtu poolt

§ 424

alusel vangistusega 5 kuud 18 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 7. 27.11.2003

§ 199

lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 kuud,

§ 65

lg1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 2 aastase katseajaga,

§ 68

lg 1 alusel loeti kantuks 12.11.-27.11.2003,

§ 64lg 2 alusel iseseisvale kandmisele kuulus Lääne Maakohtu 25.08.2003.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata rahaline karistus 192 päevamäära, s.o. 7872 krooni. Vahi alla võetud 12.11.2003.a. Lahkus 27.11.2003; 8. 30.06.2005 Lääne Maakohtu poolt

§ 424

alusel vangistusega 2 kuud, lõplik karistus

§ 65

lg 2 alusel vangistus 8 kuud ja 14 päeva ja lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vabanes pärast karistuse 1 kandmist 03.04.2006; 9. 12.06.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

, § 329,

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 20 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 8 kuuks; 10. 03.11.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

, § 329,

§ 63

lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Vabanes pärast karistuse ärakandmist 04.12.2009; 11. 23.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

järgi vangistusega 11 kuud ja 28 päeva 2 aastase katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013 Kaitsja Vandeadvokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista D.K

§ 424järgi karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.K kahtlustatavana kinnipidamine 1-2.05.

2013 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 11-kuu 28päevast vangistust Pärnu Maakohtu 23.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11kuu 28-päevase vangistuse võrra, mõista D.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada D.K-le mõistetud ärakandmata 1-aasta 11-kuu 26päevane vangistus üldkasuliku tööga 1442 (üks tuhat nelisada kakskümmend kaks) tundi. D.K-le määratud 1442 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 5.Määrata, et D.K teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 5.1.elama oma alalises elukohas *; 5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.

  1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.7.miteetarvitama alkoholi ja narkootikume. 6.Kui D.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui D.K paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 2 7.Välja mõista D.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-1 3-4123 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot 60 senti. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
  3. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus D.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 1.mail 2013 kella 01.20 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu maantee
  4. kilomeetril, liikudes Virtsu suunas, R R nimele registreeritud 3 ja D.K kasutuses olevat mootorsõidukit –mopeedi Keeway Matrix mootorimahuga 49 cm ja riikliku registreerimisnumbriga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,90 mg/l ± 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis D.K mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel D.K süüdistatakse

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus D.K-le nõutud karistus:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.05.-02.05.2013, s.o.

2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust, suurendades 11 kuu ja 28 päevalist vangistust 23.10.2012.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o.

11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 721 päeva 1442 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 3 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab D.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – D.K on kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013 /tl 10-11/, s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. D.K-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale G.Kull D.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 128,40 eurot /tl 34-36/ ja kohtumenetluses 43,20 eurot, kokku 171,60 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks D.K tasuda menetluskulud seaduses sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul, kuna isikul ei ole püsivat sissetulekut. Samuti palus kaitsja riigi kanda jätta kaitsjale makstud kulud, mis on seotud kaitsja Tallinnast Haapsalusse tulekuga. D.K kinnitas kohtuistungil, et kindlat sissetulekut ei ole ja eelmiste kriminaalasjadega seotud kulud on riigile tasumata. Nagu kohus eelpool kirjutas, kasutas kohus KrMS § 256 6 lg 2 sätestatud võimalust ja vähendas D.K-lt välja mõistetavat sundraha seaduse lubatud maksimumi s.o ½ võrra. Kohus leiab, et asjaolu, et kaitsja tuli Tallinnast ei ole aluseks välja mõistetava menetluskulu vähendamiseks. KrMS § 180 lg 3 sätestab alused, milliste esinemisel kohus võib vähendada välja mõistetavat menetluskulu. Selliseid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Samuti leiab kohus, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et alus menetluskulude ajatamiseks on siis, kui isikul on kindel sissetulek ja ta kinnitab oma valmisolekut igakuiselt menetluskuludeks oma sissetulekutest kindel summa tasuda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ajatamisgraafiku koostamine, kui üsna tõenäoliselt isik seda täita ei suuda. Kohus leiab, et eeltoodud arvamust kinnitab ka asjaolu, et D.K on tasumata ka eelmiste kriminaalmenetlustega seotud riiginõuded. Seega toimub menetluskulude sissenõudmine seaduses sätestatud üldkorras. Piia Jaaksoo Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.