järgi kiirmenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav D.K - isikukood xxx, * kodanik, haridust *klassi, emakeel *keel, elukoht * maakond, *, telefon 5*, kriminaalkorras karistatud:
01.09.2003 Lääne Maakohtu poolt
alusel vangistusega 5 kuud 18 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 7. 27.11.2003
lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 kuud,
lg1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 2 aastase katseajaga,
lg 1 alusel loeti kantuks 12.11.-27.11.2003,
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata rahaline karistus 192 päevamäära, s.o. 7872 krooni. Vahi alla võetud 12.11.2003.a. Lahkus 27.11.2003; 8. 30.06.2005 Lääne Maakohtu poolt
alusel vangistusega 2 kuud, lõplik karistus
lg 2 alusel vangistus 8 kuud ja 14 päeva ja lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vabanes pärast karistuse 1 kandmist 03.04.2006; 9. 12.06.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
, § 329,
lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 20 kuulise katseajaga, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 8 kuuks; 10. 03.11.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
, § 329,
lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Vabanes pärast karistuse ärakandmist 04.12.2009; 11. 23.10.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
järgi vangistusega 11 kuud ja 28 päeva 2 aastase katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013 Kaitsja Vandeadvokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista D.K
2.
2013 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 11-kuu 28päevast vangistust Pärnu Maakohtu 23.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11kuu 28-päevase vangistuse võrra, mõista D.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 4.
lg 1 alusel asendada D.K-le mõistetud ärakandmata 1-aasta 11-kuu 26päevane vangistus üldkasuliku tööga 1442 (üks tuhat nelisada kakskümmend kaks) tundi. D.K-le määratud 1442 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 5.Määrata, et D.K teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 5.1.elama oma alalises elukohas *; 5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus D.K-le nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 28 päeva.
lg 2 alusel mõista liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust, suurendades 11 kuu ja 28 päevalist vangistust 23.10.2012.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 721 päeva 1442 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 3 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab D.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – D.K on kahtlustatavana kinni peetud 01-02.05.2013 /tl 10-11/, s.o 2 päeva, mis tuleb
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. D.K-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale G.Kull D.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 128,40 eurot /tl 34-36/ ja kohtumenetluses 43,20 eurot, kokku 171,60 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks D.K tasuda menetluskulud seaduses sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul, kuna isikul ei ole püsivat sissetulekut. Samuti palus kaitsja riigi kanda jätta kaitsjale makstud kulud, mis on seotud kaitsja Tallinnast Haapsalusse tulekuga. D.K kinnitas kohtuistungil, et kindlat sissetulekut ei ole ja eelmiste kriminaalasjadega seotud kulud on riigile tasumata. Nagu kohus eelpool kirjutas, kasutas kohus KrMS § 256 6 lg 2 sätestatud võimalust ja vähendas D.K-lt välja mõistetavat sundraha seaduse lubatud maksimumi s.o ½ võrra. Kohus leiab, et asjaolu, et kaitsja tuli Tallinnast ei ole aluseks välja mõistetava menetluskulu vähendamiseks. KrMS § 180 lg 3 sätestab alused, milliste esinemisel kohus võib vähendada välja mõistetavat menetluskulu. Selliseid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Samuti leiab kohus, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et alus menetluskulude ajatamiseks on siis, kui isikul on kindel sissetulek ja ta kinnitab oma valmisolekut igakuiselt menetluskuludeks oma sissetulekutest kindel summa tasuda. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ajatamisgraafiku koostamine, kui üsna tõenäoliselt isik seda täita ei suuda. Kohus leiab, et eeltoodud arvamust kinnitab ka asjaolu, et D.K on tasumata ka eelmiste kriminaalmenetlustega seotud riiginõuded. Seega toimub menetluskulude sissenõudmine seaduses sätestatud üldkorras. Piia Jaaksoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.