veebruarini 2015. a.
p 2 alusel hakata J.K katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata J.K katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada J.K katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel määrata J.K-le katseajaks järgmised lisakohustused:
MS § 238 lg 2 alusel lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuulvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust J.K-le Harju Maakohtu
lg 2 p 7, 8 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis asendati
Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.K üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul vabaduses olemas igakülgselt toetavad lähisuhted ning kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ning täidetud on ka kõik sellele seadusest tulenevad nõuded. Varasemal kriminaalhooldusel on süüdimõistetu rikkunud kontrollnõudeid. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad J.K selgitas kohtuistungil, et tal on olemas toetavad lähedased, kindel elu- ja töökoht ning soov jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Ta on nõus võtma endale ka elektroonilisele valvele allumise lisakohustuse ja teab sellega kaasnevaid nõudeid. Alkoholi tarvitamises ta loobub. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus seisukohas J.K katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, sest eelmine katseaeg on ebaõnnestunud , on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Kohtu seisukoht ja põhjendid
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on J.K kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkorras on süüdimõistetut karistatud kahel korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Karistus on talle mõistetud liitkaristusena kahe kohtuotsuse kogumis, kuna hoolimata esimese otsusega antud võimalusest kanda oma karistust üldkasulikku tööd tehes ei suutnud süüdimõistetu käituda seadusekuulekal viisil ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega on ilmne, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus süüdimõistetule veel piisavat mõju ei avaldanud. Samas aga on kohtu hinnangul alust arvata, et vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju on süüdimõistetule avaldanud praeguseks ärakantud esmane reaalne vangistus ning ka tema kuriteoriskid on vajalikul määral maandatud. Tema kuritegeliku käitumise peamisteks mõjuriteks tuleb toimiku materjalide põhjal lugeda liigset alkoholi tarvitamist, teiste isikute poolset mõjutatavust ja ka materiaalse kasu teenimise soovi. Samas aga on süüdimõistetu vangistuse ajal läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“, on enda sõnul mõistnud alkoholi tarvitamise ja teiste isikute negatiivset mõju oma käitumisele, soovib alkoholi tarvitamisest hoiduda ja on katkestanud suhted ka kriminaalse taustaga tuttavatega. Kuigi vangistuse ajal on tal varem esinenud mitmeid distsipliinirikkumisi, siis viimase 9 kuu jooksul ei ole ta uusi korrarikkumisi toime pannud, mistõttu on alust arvata, et ta on hakanud oma käitumise ja selle tagajärgede peale mõtlema ning on motiveeritud temale seatud reegleid järgima. Samuti on ta teinud vangistuses pingutusi, et tagada endale vabaduses paremad valikuvõimalused toimetulekuks, omandades keevitaja kutse, osaledes riigikeele õppes ja ka vangla tööhõives. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka juba praegu tegutsema. Samuti on tal vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus, mis küll varasemalt tema õigusvastast tegevust piisavalt ei takistanud, kuid süüdimõistetu väärtushinnangutes praeguseks toimunud positiivsete muutuste kõrval aitavad tal ilmselt siiski neid muudatusi kinnistada ja jätkata elu seadusekuulekal viisil. 3 Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.K katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud esmane reaalne vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning ta omab vabaduses ka piisavaid tagatisi, et jätkata oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas, kuna ennetähtaegse vabastamise puhul saaks süüdimõistetu oma kuriteoriskide maandamisega vabaduses edasi tegeleda ja samas oleks talle tagatud ka kriminaalhooldaja poolne toetus ja järelevalve. Samuti aitaks süüdimõistetut distsiplineerida ja tekkinud õiguskuulekaid hoiakuid kinnistada temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul võib kuritegelikku käitumist mõjutavaks asjaoluks pidada alkoholi tarvitamist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, kuivõrd kuriteod on süüdimõistetu pannud toime just grupis ning tunnistab ka negatiivset mõjutatavust. Süüdimõistetu materiaalsest olukorrast tulenevate kuriteoriskide maandamiseks ja tema majandusliku stabiilsuse tagamiseks peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka tööle asumise lisakohustus. Seejuures tööle asumisel oleks süüdimõistetule tagatud ka mõtestatud tegevusega hõivatus, et vähendada võimalusi alkoholi tarvitamiseks ja sellest tulenevaks õigusvastaseks käitumiseks. Kuna süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut võtta endale katseajaks ka lisakohustus alluda elektroonilisele valvele ning kohus peab süüdimõistetu suhtes esialgu täiendava järelevalve kohaldamist põhjendatuks, siis tuleb vastav kohustus lisakohustusena ka kinnitada. Arvestades nii kriminaalhooldaja arvamust, süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo raskust kui ka ärakandmata karistusaja pikkust peab kohus otstarbekaks määrata elektroonilise valve kestuseks süüdimõistetule 5 kuud. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.