Väärteoasi nr.4-12-2703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 18.09.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Reegat `i 22.05.2012.a. otsuse väärteo asjas nr 2302,12,006459 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik I.V, isikukood: xxx, elukoht: xxx. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: I.V, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse– esindaja: Hannes Künarpuuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta I.V kaebus rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Reegat `i 22.05.2012.a. otsus väärteo asjas nr 2302,12,006459 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Reegat `i 22.05.2012.a. väärteo asjas nr 2302,12,006459 tehtud otsusega tuvastati, et 01.05.2012.a. kell 17:20 Kõue vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
- km, I.V juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122+-4 km/h, kui lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega ja liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on 16.05.2012.a. esitanud vastulause, milles selgitab, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul kahest veokist, mis liikusid kiirusega 85-90 km/h. Isik tunnistab oma süüd ja palub mitte kohaldada tema suhtes karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Isik tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et I.V on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit algaja juhina kiirusega 122+-4 km/h ning sooritades samaaegselt möödasõidumanöövrit, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Liiklusseadus ega ükski teine õigusakt ei näe erandina ette sõidukiiruse ületamise lubatavust möödasõidumanöövri sooritamisel või selle järgselt. Liiklusseaduse § 50 lõikes 3 toodu hoopis rõhutab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Liiklusseaduse § 51 lg. 1 p.4 kohustab mootorsõiduki juhti juhul, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, möödasõit katkestama. Möödasõidumanöövri puhul ei ole tegemist kohustusliku manöövriga, kuid tegemist on kindlasti ühe ohtlikuma manöövriga liikluses. Kuivõrd menetlusaluse isiku selgitustest nähtub, et tema hinnangul oli suurima lubatud sõidukiiruse ületamine möödasõidumanöövri sooritamisel vältimatu ja manöövri turvaliseks sooritamiseks suisa vajalik, oli tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol tegemist kahtlemata teadliku ja tahtliku teoga. Nähtuvalt karistusregistri teatiselt on menetlusalust isikut ajavahemikul 27.05.2011 kuni 12.03.2012.a. liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud 8 korral, antud ajavahemikul rikkumiste eest määratud karistused on kehtivad. Eeltoodud karistustest 3 on määratud isikule suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et I.V ei ole oma liikluskäitumist muutnud. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb tema suhtes kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õigeid ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Karistust kergendava asjaoluna arvestab menetleja isiku kahetsust, mistõttu leiab, et I.V-le karistuse määramisel on võimalik piirduda karistusega sanktsiooni keskmises määras. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg. 1, määras kohtuväline menetleja karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 2 KAEBUSE SISU I.V esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Reegat´i 22.05.2012.a. otsusega väärteo asjas nr 2302,12,006459 LS § 227 lg. 2 alusel määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning määrata LS § 227 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu LS § 227 lg 2 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise osas, kuid vaidlustab nimetatud sätte alusel valitud võimaluse Kaebuse esitaja juhtimisõiguse äravõtmise 3 (kolmeks) kuuks, alljärgneval põhjendusel: LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 2 annab Vastustajale otsuse tegemisel kaalutlusõiguse, mis tulenevalt HMS-i §-st 4 on Vastustaja seaduslik volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida Vastustajal tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebuse esitaja esitas kohtuvälisele menetlejale ehk siis Vastustajale väärteoasja kohta 01.05.2012.a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1230511 (edaspidi nimetatud Protokoll) osas 16.05.2012 .a vastulause (edaspidi nimetatud Vastulause). Vastulauses esitas Kaebuse esitaja omapoolsed seletused ja seisukohad, avaldas kahetsust ja palus mitte kohaldada tema suhtes karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kaebuse esitaja põhjendas Vastulauses pikalt, et temal juhtimisõiguse olemasolu ja kehtivus on äärmiselt vajalik tema igapäevaste tööülesannete täitmiseks ja sissetuleku teenimiseks ning et temalt juhtimisõiguse äravõtmine piirab tema tööülesannete täitmist oluliselt. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 57 lg 1 punkt 3, sätestab karistust kergendava asjaoluna ka puhtsüdamliku kahetsuse. Tulenevalt V™S § 74 lg 1 punkt 8 peab vastustaja otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Vastustaja on otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebuse esitaja poolset kahetsuse avaldamist, kuid ei ole otsuses märkinud põhjendust, miks ta ei ole arvestanud kaebuse esitaja palvega mitte kohaldada karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Arvestades asjaolu, et otsuses ei ole eelloetletut arvesse võetud, leiab Kaebuse esitaja, et otsuses LS § 227 lg 2 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise osas ei ole Vastustaja kõike asjassepuutuvat arvesse võtnud ning arvestades eeltoodut on otsuses määratud karistus liiga karm. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest
- Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3