← Eesti

1-12-8529/3

Obsah (7)§ 424§ 329§ 69§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-8529 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teev

§ 424

järgi kiirmenetluses, lahendatud kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav N.A Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras kolmel korral karistatud: 1) 04.09.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 424

alusel rahaline karistus 12 500 krooni, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks; 2) 20.04.2007.a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 424

, § 329 alusel tingimisi vangistus 3 kuud, katseaeg 1 aasta ja 6 kuud, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 3) 24.09.2007.a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 329

alusel liitkaristusena vangistus 4 kuud, mis

§ 69sätete kohaselt asendati üldkasuliku tööga 240 tundi, tähtajaga 6 kuud.

Väärteokorras karistatud 9 korral rahatrahvidega. Tõkend: KrMS § 217 alusel kinni peetud 08.09.2012 kuni 10.09.2012.a; tõkendit kohaldatud ei ole riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.A

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada N.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 08.09.2012 kuni 10.09.2012.a s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.A ei pane 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata N.A katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista N.A-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et N.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse 2 lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: N.A-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selle, et tema 08.09.2012.a kuni kella 15.19 juhtis Tartumaal Rõngu vallas Viljandi-Rõngu maantee 54.kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra r/m XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,84 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani N.A toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud Menetluskulud: Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Anu Pärteli tasu 38,40 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse liik ja määr:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.A-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada N.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 08.09.2012 kuni 10.09.2012.a s.o 3 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 5 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et N.A-le mõistetud 5 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale katseajaks

§ 75alusel sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima

§ 75lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.A, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.A süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 3 III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 57,60 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda N.A-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust, milleks on umbes viissada eurot kuus. Samuti võtab kohus arvesse menetluskulu tasumise pikendamisel asjaolu, et N.A ülalpidamisel on alaealine laps ja asjaolu, et abikaasa hetkel ei tööta. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.