4-12-5655/4

4-12-5655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5655 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi Z.L kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.10.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220122075660 peale väärteoasjas nr 2302,12,016085 Menetlusalune isik Z.L (sünniaeg: 05.02.1975; elukoht xxx, Itaalia kodakondsus, töökoht: U OÜ) Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Z.L Kaitsja Henrik Kirsimäe Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Menetluse liik Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise aeg ja koht 05.12.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120, § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Z.L kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.10.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220122075660 väärteoasjas nr 2302, 12, 016085 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220122075660. 1 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 20.10.2012.a. on Z.L suhtes koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220122075660 selle kohta, et 20.10.2012.a. kella 01:35 ajal Tallinnas Liivalaia tn maja nr 13 juures juhtis mootorsõidukit kiirusega 82 km/h +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem, kui 29 km/h. Nimetatud teoga rikkus Z.L LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo. Kiirmenetluse otsusega nr 10220122075660 määrati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 06.11.2012.a. esitas Z.L kaitsja Henrik Kirsimäe kiirmenetluse otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt palutakse vähendada Z.L-ile määratud rahalist karistust ning võimaldada selle tasumist maksegraafiku alusel. Kaebuses asutakse seisukohale, et kõiki rikkumise asjaolusid arvesse võttes oleks olnud mõistlik ning õiguspärane määrata rahatrahviks mitte rohkem kui 33 trahviühikut, mille tasumist võimaldataks ositi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et süü suurusest tuleneva ülemmääraga (s.o 100 trahviühikut) kooskõlas võetakse karistuse määramisel lähtepunktiks ülemäära keskmine määr, s.o 50 trahviühikut. Karistuse määramisel oleks olnud õiguspärane arvestada ka asjaoluga, et menetlusalune isik oli nõus lihtmenetluse kohaldamisega. Otsusest ei nähtu, et raskendavad asjaolud puuduvad. Lihtmenetluse kohaldamisest tulenevalt oli põhjendatud nihutada lõplikku trahvisummat lähtepunktist allapoole 1/3 võrra – 33 trahviühikuni ning kergendava asjaolu korral poole võrra, s.o 25 trahviühikuni. Kaebaja Z.L avaldab puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja avaldas, et soovib asja arutamist ilma kohtuistungita kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 20.11.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4-12-5655 (2302,12,016085) Z.L kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et Z.L süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel 2 on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistamise mõistmisel tuleb arvesse võtta kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Kuivõrd kohtueelse menetlus käigus menetlusalune isik teo toimepanemise osas kahetsust avaldanud ei ole ja maakohtule esitatud kaebusest ei selgu menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kahetsusega kui sellisega arvestada ei saa. Kohtuväline menetleja on karistuse valikul lähtunud sellest, et määratud karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvidest. Z.L karistamine antud rikkumise eest 40 trahviühiku s.o 160 euro ulatuses õigustatud arvestades asjaolu, et kaebajal on kehtiv karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.10.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220122075660 väärteoasjas nr 2302,12,016085 muutmata. LS § 15 lg 1 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Z.L poolt 20.10.2012.a. rikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud tunnistaja Algo Eskla ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt 20.10.2012 kella 01:35 ajal Tallinnas mõõtis Liivalaia tn 13 maja juures sõiduauto BMW Z4 reg nr xxx kiirust. Auto sõitis Suur-Ameerika tn suunas kiirusega 83 km/h, lubatud oli 50 km/h. Politseiametnikud peatasid sõiduki Pärnu mnt 45 maja juures patrullautoga sinise ja punase vilkuriga. Meesterahvas oli Itaalia kodanik Z.L, kes tunnistas süüd ja ütles, et kiirustas töölt koju; Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt 20.10.2012.a. kell 01:35 Tallinnas, Liivalaia tn 13 teostas liikluspolitseinik Ruudi Räimtaal teostas riikliku järelevalve korras liikluskiiruse mõõtmist Z.L (sündinud xxx) suhtes, kes liikus Suur-Ameerika tn suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadest Stalker MDR UX018488 31.08.2012 TTRSS-12/00135, mis oli viimati testitud 19.10.2012.a. kell 14:50, seade oli töökorras; Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, mille kohaselt kiirendas peale valgusfoori tule süttimist, mitte ei sõitnud terve tee ühtlaselt mõõdetud kiirusega. Kohus leiab, et Z.L poolt toime pandud väärteos esinevad LS § 227 lg 2 sätestatud väärteotunnused ning on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid V™S § 29 alusel ja väärteomenetluse lõpetamise aluseid V™S § 30 alusel kohus tuvastanud pole. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. 3 Kaebuse esitaja on seisukohal, et Z.L-ile kohtuvälise menetleja 20.10.2012.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220122075660 LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot on kõiki asjaolusid arvesse võttes ebamõistlikult suur. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut Z.L kohtuvälise menetleja 20.10.2012.a. kiirmenetluse otsusega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut. Seega on karistust määratud LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri teatisest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt väärteokorras karistatud kahel korral, nii 16.10.2011.a LS § 227 lg 2 alusel kui ka 03.04.2012.a LS § 224 lg 2 ja LS § 207 alusel. Kahe väärteo toimepanemise vahe on kuus kuud ning teine toimepandud väärtegu on oluliselt raskem - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Käesolev väärtegu toime pandud kuus kuud peale viimast rikkumist. Sellest johtuvalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik ei ole teinud talle eelnevalt mõistetud karistustest järeldusi ning jätkab uute liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Kaebaja on viimase aasta jooksul toime pannud kolm väärteorikkumist, seega liiklusnõuete rikkumine on muutumas menetlusalusele isikule omaseks ja süsteemseks käitumiseks. Käesoleval juhul võib lubatud sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmises suuruses. See omakorda tingiks karistuse ranguse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja oma otsuses ühtegi karistust kergendavat asjaolu ega karistust raskendavat asjaolu tuvastanud. Kohus, lähtuvalt kaebuses esitatud seisukohast, arvestab kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on kaebuses väljendanud seisukohta, et kõiki rikkumise asjaolusid arvesse võttes oleks õiguspärane ning õiglane määrata rahatrahviks mitte enam kui 33 trahviühikut. Lihtmenetluse kohaldamisest tulenevalt oli põhjendatud nihutada lõplikku trahvisummat lähtepunktist allapoole 1/3 võrra – 33 trahviühikuni ning kergendava asjaolu korral poole võrra, s.o 25 trahviühikuni. Kohus eelpool väljendatud seisukohaga karistuse vähendamise osas seoses kiirmenetluse kohaldamisega ei nõustu. V™S § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Seadus ei sätesta kiirmenetluse kohaldamisel tingimust, et trahvisummat tuleks vähendada 1/3 võrra. 4 Kaitsja on kaebuses taotlenud mõistetud rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi. Kohus asub seisukohale, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolul määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Käesoleval juhul pole kohtule esitatud ühtegi tõendit menetlusaluse isiku majandusliku olukorra kohta ja selle kohta, et menetlusalusel isikul pole majanduslikult võimalik kogu trahvisummat tasuda. Väärteomaterjalide pinnalt ei nähtu ka muid asjaolusid, mis viitaksid menetlusaluse isiku elustandardis sellistele asjaoludele, mille tõttu tuleks rahatrahvi tasumist võimaldada ositi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus arvestades kõiki süüteo toimepanemise asjaolusid ja isiku eelnevat karistusregistrit arvesse võttes igati õiguspärane ning proportsionaalne. Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb V™S § 132 p 1 alusel jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Ingrid Kullerkann kohtunik 5