4-13-2707/2

Väärteoasi nr.4-13-2707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2707 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi G.D väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.D isikukood XXX, kodakondsus: EV kodanik ; elukoht XXX, AS A Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.D Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 05.05.2013.a. kell 09.10 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 05.05.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1270498 selle kohta, et G.D 05.05.2013 kell 09.09 Tehnika tn, Tallinna linn, Harju maakond G.D XXX juhtis mootorsõidukit BMW 520i reg nr XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,57mg/l +/- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRAGER ALCOTEST 7110 EST NR ARAF 0051, taatlustunnistuse nr TTRC13-00029.. G.D rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 05.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb protokollis toodud ütluste juurde. Kahetseb väga. Istus rooli, kuna arvas, et on kaine. Ei kontrollinud alkomeetriga, et on kaine, pole veel jõudnud alkomeetrit osta. Eelmist karistust ÜKT näol ei ole veel teinud, kuna see ei sõltunud temast, vaid isikust kes peab töö leidma. Saab aru, et karistatakse arestiga, kuid kuna sai alles ametliku töökoha esmakordselt, siis soovib karistust kanda ositi ja mitte kohe, kuna tööandja ei tea sellest midagi. Soovib võtta ühendust tööandjaga, kuid kui kannab aresti, siis ei saa seda teha ja võib kaotada töö. Rahatrahve tasub kohtutäituri kaudu, on asunud juba neid maksma. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et G.D ´it tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 25 päeva ja võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Väärteokorras karistatud eelnevalt korduvalt, kuid jätkab erinevate väärtegude toimepannemist. Ka on isikut karistatud varasemalt samalaadse teo eest. Ka eelmine karistus ÜKT näol ei ole mõjutanud isikut käituma õiguskuulekalt. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, samuti väärteoprotokollis tooduga, millest nähtub, et isik tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärteos ( t lk.2); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( t lk.6, 6a); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu menetlusalusel isikul ( t lk.10); teatisega, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem karistatud korduvalt ( t lk.11-15) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. G.D ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.D ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et G.D ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. G.D kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel G.D ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. G.D näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Rahatrahv ja sanktsiooni alammääras mõistetud arest ei omaks ilmselgelt G.D suhtes kasvatavat mõju positiivse 2 eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Ka eelnevad karistused nii samalaadsete väärtegude ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju ning ei ole takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus sanktsiooni maksimummäära lähedal. Ka temale eelnev Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 05.03.2013.a. poolt mõistetud arest 23 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga, ei ole mõjutanud isikut käituma edaspidi õiguskuulekalt ( t lk.12pöördel). Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. G.D on olemas väidetavalt ametlik töökoht, kuid kohus asub seisukohale, et G.D suhtes ei ole otstarbekas kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid, kuna karistuse, so. aresti kandmine ositi lühiajaliste nädalalõpuarestina ei omaks ilmselgelt mõju eripreventiivses mõttes, arvestades menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid. On ilmselge, et isikut keda on varasemalt karistatud korduvalt arestiga ja seda mitte lühiajaliselt, ei tunneta karistuse mõju kui see on määratud ositi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-2006; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et G.D puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks G.D ´ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3