järgi lühimenetluses Süüdistatav O.A Kaitsja Isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud 16-l korral, kriminaalkorras 2-l korral KrMS § 217 korras kinni peetud 05.10.2012.a. 05.10.2012.a. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.A
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. Kohaldades
s.o 1 (üks) päev, ning ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust O.A-le Harju Maakohtu 03.11.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Karistuse kandmise aja algust lugeda reaalsest karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava O.A suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista O.A-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot - joobeseisundi tuvastamise kulud – 167 eurot - tasu riigi õigusabi osutamise eest – 134.40 eurot - tasu kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „O.A, 1 – 13 – 1479, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU O.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.10.2012.a. kella 00.22 ajal Tallinnas, Vana-Kuuli 11 maja juures mootorsõidukit Alfa Romeo, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani O.A toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis . Kohtuistungil süüdistatav O.A avaldas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. 2 Kaitsja Toomas Bekker märkis kohtuistungil, et süüdistus on kirjalike tõenditega tõendatud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t.l. 2-4/; tunnistaja LV (V ) ütlused /t.l. 6-8/; narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt /t.l. 11/; saatelehed /t.l. 12-14/; joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringu tulemus /t.l. 15/; kahtlustatava O.A ütlused /t.l. 23-26/; juhiloa andmed /t.l. 39/. MAAKOHTU SEISUKOHT O.A poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 05.10.2012.a. kella 00.22 ajal juhtis O.A mootorsõidukit Alfa Romeo, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes). Kuigi O.A kohtueelses menetluse antud ütluste kohaselt tunnistab, et juhtis 05.10.2012.a. mootorsõidukit Alfa Romeo, reg. märgiga XXX, ning ei tunnista, et juhtis sõidukit joobeseisundis, siis kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud lisaks O.A poolt süü tunnistamisele kohtuistungil ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et 05.10.2012.a. kell 01.20 võeti O.A-lt Wismari Haigla AS-s uriiniproov eesmärgiga narkootiliste ainete lõplikuks tuvastamiseks EKEI-s. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 16.10.2012.a. teostatud uuringu käigus tuvastati O.A uriinis fentanüüli, metadooni, amfetamiini, nordasepaami ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi leidumine. Narkootilise aine leidumist süüdistatava uriinis tõendab ka Wismari Haigla AS laboratoorne analüüs nr 433, mille järgi O.A organismis leiti amfetamiini, bensodiasepiinide kanepi ja fentanüüli jälgi. Samuti on O.A süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud tunnistaja Leo Väädi ütlustega, kelle sõnul oli ta 05.10.2012.a. autopatrullis koos patrullpolitseinik Andrei Trufanoviga ja märkas kella 00.20 ajal Vana-Kuuli 11 juures, kuidas tume sõiduk tagurdas ning sõidukil ei olnud sisselülitatud avariituled. Politseid nähes lülitati avariituled sisse. Kontrollimise käigus selgus, et mootorsõidukit Alfa Romeo, reg.nr. XXX, juhtis O.A. Juht oli väga erksa käitumisega ja silma pupillid olid väiksed. Juht rääkis palju. Oli autos üksinda. Lisaks selgus, et O.A-lt oli juhtimisõigus ära võetud 25.06.2012 kuni 24.12.2012.a. Isik toimetati Ida PJ, kus O.A alkoholijoovet indikaatorvahendiga kontrollides ei tuvastatud. Pärast seda toimetati isik Wismari Haiglasse narkojoobe tuvastamiseks. LS § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus peab vajalikuks märkida, et narkootilise aine tarvitamise kohta on O.A 05.10.2012.a. antud ütlustes avaldanud, et täpselt ei oska öelda, millal viimati tarvitas 3 narkootilist ainet, see oli ammu enne maikuud. Enne seda kui mootorsõiduki rooli läks, tundis end tavaliselt, arvas, et on kaine. Nähtuvalt Wismari Haigla AS-s narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 398/10 jõudis läbivaatust teostanud arst A K peale O.A läbivaatust järeldusele, et viimasel esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Kohtu hinnangul tähendab see, et narkootilise aine tarvitamine avaldus isiku käitumises. Seega ei ole usutav süüdistatava jutt narkootilise aine tarvitamise kohta enne maikuud ning hiljem mitte, sest ei pea olema ekspert teadmaks, et narkootilise aine tarvitamise tagajärjel ei käitu inimene mitteadekvaatselt ning silma pupillid ei püsi väiksed pool aasta hiljem. Pupillide väiksus ning juhi väga erk käitumine ja rohke jutt jäid koheselt silma ka politseiametnik Leo Väädile. Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et O.A juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit narkojoobes ning viimase käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et O.A tervislik seisund 05.10.2012.a. kella 00.22 ajal vastas LS § 69 lg 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Kohus on seisukohal, et O.A tegevuses on tõendatud nii objektiivne kui subjektiivne külg. O.A inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et süüdistatav on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo
Kohus ei ole tuvastanud mistahes asjaolusid, et mille alusel võiks väita, et narkojoove fentanüüli, metadooni, amfetamiini, nordasepaami ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi tarvitamisest oli süüdistataval tekkinud muul moel, kui narkootilist ainet ise tarbides. Arvestades väga erinevate keelatud ainete leidumist süüdistatava organismis, siis ei ole usutav, et need sattusid tema organismi juhuslikult või temale teadmata. Lisaks arvestades süüdistatava minevikku, kus teda on eelnevalt korduvalt karistatud NPALS § 151 järgi, millest kohus järeldab, et süüdistatav on tarvitanud narkootilisi aineid pikka aega ning arvestades keelatud ainete leidumist organismis pikema aja vältel peale tarvitamist, siis on välistatud tema teadmatus joobeseisundist. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et lisaks joobe olemasolule puudus O.A üleüldse õigus mootorsõidukit juhtida. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud O.A poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning O.A tuleb süüdi mõista
424 järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 4 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav O.A on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis O.A teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt narkootikume tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ametlikult ei tööta ning kes on jätnud tasumata temale varasemalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine O.A suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h samalaadsete süütegude toimepanemisest. Vaatamata süüdistatava käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Süüdistatavat süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Süüdistatava O.A puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Süüdistatav O.A on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning osa karistustest on seotud liiklusalaste süütegude toimepanemisega. Seega on O.A näol 5 tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused annavad signaali, et O.A ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Karistuse mõistmisel O.A-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Nagu kohus juba eelpool märkis, ei ole kohtuliku uurimisega tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). O.A on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.
O.A näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 03.11.2011.a. otsusega
ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 470 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Käesolevaks ajaks on mõistetud karistuse ärakandmata osa – 185 tundi üldkasulikku tööd ehk 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt pani O.A
järgi kvalifitseeritav kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-104-10 peab kohus
lg-st 2 tulenevalt olukorras, kus süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendama uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega nähtub asjakohastest materiaal- ja menetlusõiguse sätetest, et kohtuotsuste kogumi korral tekib kohtul uue kuriteo eest karistuse mõistmisel kohustus lahendada liitkaristuse mõistmisega seonduv vastavalt
lg-le 2.
lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus aga mõistetakse vastavalt
Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 leidnud, et välistatud on selle isiku karistusest tingimuslik vabastamine, kelle karistus tulenevalt
§-st 69 on juba asendatud üldkasuliku tööga. Viimane tuleneb asjaolust, et
§-s 69 ette nähtud üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vangistuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vangistust kandma (üldkasulik töö kui reaalse vangistuse vältimise viimane võimalus). Isikule antakse ÜKT määramisel sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. O.A sellises käitumises, kus ta paneb uue kuriteo toime ÜKT tegemise ajal, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et O.A ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Senine karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, O.A pani temale inkrimineeritava kuriteo toime ÜKT tegemise ajal. Seega 6 kriminaalhooldaja järelvalve all uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav O.A on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et O.A ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Arvestades karistust kergendavat asjaolu, mõistab kohus karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistus 6 kuud, millest 1/3 maha arvatakse. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lisakaristuse kohaldamata jätmise kohta märgib kohus, et kohtule esitatud registri väljatrüki kohaselt on O.A-lt juhtimisõigus äravõetud 25.06.2012 kuni 24.12.2012, mis tähendab, et LS § 129 lg 1 järgi peab juht mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks sooritama edukalt liiklusteooriaeksami. Kuna
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ajal puudus O.A juhtimisõigus ning kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et O.A on juhtimisõiguse taastamiseks sooritanud liiklusteooria eksami, siis kohtule puudub õigus lisakaristuse kohaldamiseks, kuivõrd kohus ei ole veendunud, et süüdistataval on käesoleval ajal juhtimisõigus olemas. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.A esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et O.A-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 110-15032. Seega tuleb O.A-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 480.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5; § 180 lg 1 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud 167 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 134.40 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p-dest 3,4,5,9; 180 lg 1,2,3; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313. Aulike Salo kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.